HARJU MAAKOHUS TALLINNA KOHTUMAJA KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.11.2019.a. Tallinnas Väärteoasja number 4-19-5299 Kohtukoosseis kohtunik Kristina Väliste Väärteoasi K Gi (isikukood: xxx) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 26.09.2019.a otsusele väärteoasjas nr 2302,19,010592 RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata kaebuse esitaja kaitsja Andrei Plešanovi taotlus Harju Maakohtu 13.11.2019.a määrusega antud puuduste kõrvaldamise tähtaja ennistamiseks. 2. Jätta K Gi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 26.09.2019.a otsusele väärteoasjas nr 2302,19,010592 ning tagastada kaebus K Gile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada kaebuse määruskaebe korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Harju Maakohtule. Määruse motiivid: Harju Maakohtule 14.10.2019.a. esitatud kaebuses vaidlustab K G Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 26.09.2019.a otsust väärteoasjas nr 2302,19,010592. Harju Maakohtu 13.11.2019.a määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti täiendav tähtaeg (kuni 25.11.2019.
- a)puuduste kõrvaldamiseks. Kohtumääruse koopia saadeti 13.11.2019.a kaebuse esitaja elektronposti aadressile ning samuti tehti kättesaadavaks avaliku e-toimiku vahendusel (tl 14) . 27.11.2019.a. on kohtule saabunud K Gi kaitsja poolt digitaalselt allkirjastatud kaebuse täiendus koos väärteootsuse koopiaga jt materjalidega (sh vajalike tõenditega). Parandatud kaebus ja selle lisad on edastatud kohtule e-kirjaga, milles sisaldub ka kaitsja selgitus materjalide hilinenult esitamise kohta ning sellest lähtuvalt taotlus kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamise tähtaja ennistamiseks. Selgituse kohaselt sai kaitsja kohtu 13.11.2019.a määruse kätte alles 27.11.2019.a ja ei saanud seda varem avada, seda Tallinnast äraoleku ja sellega seonduva tehniliste põhjustega, mistõttu ei teadnud ta ka seda, et kohus määras puuduste kõrvaldamise tähtajaks 25.11.2019.a. Kohus, tutvunud kaitsja selgituste ja ennistamistaotlusega, leiab järgmist. Kohus tuvastas, et nimetatud määruse sai kaitsja avaliku e-toimiku vahendusel kätte tõepoolest 27.11.2019.a. kell 19.07 (tl 17), seega pärast kohtu määratud tähtaega. Kaitsja selgitusi kaebuse hilinenult esitamise kohta ei saa aga pidada mõjuvateks põhjusteks, mis takistanuks tal parandatud kaebust õigeaegselt esitada. Kohus viitab, et Riigikohus on lahendis nr 3 -1-1-5-07 asunud seisukohale, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (vt ka RKKKm nr 3-1 1-77-98 ja 3-1-1-152-05). Kohtu hinnangul on nimetatu asjakohane ka mitte ainult kaebetähtaja, vaid ka sellega seotud kaebuse parandamiseks antud tähtaja, ennistamise taotlemise üle otsustamisel. Antud juhul ei saa parandatud kaebuse esitamist pärast määratud tähtaega pidada lubatavaks, kuivõrd kaitsja oli juba kaebuse esitamisel (14.10.2019.
- a)teadlik, et tema kaebuses esinevad puudused ja ta lubas need lähiajal kõrvaldada (tl 1). Sellest teadmisest hoolimata ei ilmutanud kaitsja (ega ka kaebuse esitaja) kaebuse vastu mingit huvi kuni 27.11.2019.a. Taotlusest nähtuvalt ei esinenud kaitsjal või kaebuse esitajal selliseid objektiivseid takistusi, mis teinuks parandatud kaebuse esitamise võimatuks. Eelpool viidatud Riigikohtu seisukoha põhjal ei saa Tallinnast eemal viibimist ja sellest tingitud väidetavaid tehnilisi põhjuseid sellisteks objektiivseteks takistusteks pidada. Kaitsjale pidi teada olema ka see, et olukorras, kus ta teadis juba kaebuse esitamisel selles esinenud puudustest ja lubas need kõrvaldada, pidi ta olema valmis selleks, et kohus ka ootab tema parandatud kaebust. Seda aga esitamata pidi ta arvestama, et kohus võib määrata puuduste kõrvaldamise tähtaja. Samuti pidi talle olema teada see, et kuna ta ei ole kuni 13.11.2019.a. kohtule midagi edastanud (tl 34 ) ega kohtult ka mingit vastust saanud, peaks ta oma pikemaajalisest eemalviibimisest (kaitsja väidete kohaselt seega hiljemalt 13.11.2019 kuni 27.11.2019.
- a)kohut ise teavitama või vajadusel ka teiste isikute (nt kaebuse esitaja) kaudu, mida ta aga ei teinud. Kohus leiab, et kaitsjale pidi olema teada, et see kahenädalane periood on väärteokaebuste menetluste kontekstis piisavalt pikk, et kohus võib selle aja jooksul jätta kaebuse käiguta. Eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et tähtaja mööda laskmise mõjuvaid põhjuseid antud juhul ei esine, kuna tuvastamist ei ole leidnud, et isik ei oleks saanud kohusetundliku kaitsetegevuse korral parandatud kaebust õigeaegselt esitada ning kohus jätab kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Koosmõjus eelnevaga peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu ka sellele, et lisaks peegeldab kaitsja suhtumist antud väärteokaebuse esitamisse asjaolu, et esialgse kaebuse on ta esitanud kohtule 14.10.2019.a. kell 23.59 (tl 1- 5), s.o tõepoolest n-ö „viimasel minutil“, sest 14.10.2019.a oli kohtuvälise menetleja 26.09.2019.a otsuse vaidlustamise viimane tähtaeg. Arvestades praeguse määrusega kaasnevat tagajärge, ei saa kokkuvõtvalt taolist ükskõikset suhtumist ja kaebuse esitaja huvide kahjustamist pidada adekvaatseks kaitsetegevuseks. Advokaadist kaitsja puhul tooks see kaasa kohtupoolse kohustuse reageerida, tehes pöördumise advokatuuri aukohtumenetluse algatamiseks. Praegusel juhul ei ole aga tegemist advokaadist kaitsjaga ning seega saab menetleja oma tauniva hinnangu kaitsja tegevusele kaebuse esitaja jaoks teatavaks teha vaid läbi käesoleva määruse. Tulenevalt eeltoodust on tuvastatud, et kaebuse täiendused on esitatud pärast kohtu poolt selleks määratud tähtaega ja kohus ei rahuldanud ka selle tähtaja ennistamise taotlust. Seega peab kohus vajalikuks kohaldada VTMS § 118 lg 2 p 3 ja jätta kaebus läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik