KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.11.2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-15296 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Marina Davõdovitš Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Tiina Viru Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Nikolai Vjazmini elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu NIKOLAI VJAZMIN, viibimiskoht Viru Vangla isikukood 37510112228, Karistuse kandmise algus 23.04.2009 ja lõpp 20.04.2027 Kohtuasja läbivaatamise aeg 04.11.2019, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta NIKOLAI VJAZMIN elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Nikolai Vjazminile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 25.09.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Nikolai Vjazmini elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 Harju Maakohtu 19.07.2010 otsusega tunnistati Nikolai Vjazmin süüdi KarS § 114 p 1, § 199 lg 2 p 4, § 121 ja § 136 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 18 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus 2 päeva karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 23.04.
- Harju Maakohus vähendas 04.02.2015 määrusega KarS § 5 lg 2 alusel Harju Maakohtu 19.07.2010 otsusega Nikolai Vjazminile mõistetud liitkaristust 2 kuu võrra. Karistuse kandmise hilisem lõpp on 20.02.
- Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Nikolai Vjazmini ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta tahab ennast sotsiaalselt kehtestada ja olla kasulik oma perele. Selgitab, et on neljandat korda vangis. Varem ei olnud tal peret, lähedastest olid vaid ema ja õde, kes elasid oma elu, kuid nüüd on tal naine ja kaks last, keda tuleb materiaalselt aidata. Viimase kolme aasta jooksul on õel sündinud kolm last ja ta tahab ka neid aidata. Ta sõbral on oma firma, kes ei saanud kokkuleppele kriminaalhooldajaga, kuid tal on töökoht olemas. Lähedased ootavad teda vabadusse ja on kogu kinnipidamise aja toetanud teda. Lapsed on naise esimesest abielust, tal endal lapsi ei ole. Alkoholi tarvitamise soovi ei ole. Tal on 2 eriala omandatud vangistuses, ehitustöölise ja puidupingitöölise. Ta on vangis läbinud programmid ``Sotsiaalsed oskused`` ja ``Viha juhtimine``. Ta ei soovinud alguses töötada, kuid siis palus tööd vastavalt erialale. Tal on 4 distsiplinaarrikkumist. Leiab, et pikaajaline elektrooniline valve takistab tal uute kuritegude toimepanemist. Praegu on tal soov kasvatada lapsi ja minna tööle. Ema on juba kõrges seas, mistõttu on vaja ka teda toetada. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele ja seda olenemata asjaolust, et karistusregistri andmetel on tal 1 kehtiv kriminaalkaristus. Vangistuses viibib ta mitmendat korda, mistõttu ei ole varasemad reaalsed karistused isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ega teda õiguskuulekalt käituma pannud, mistõttu on kinnipeetav jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesolev kuritegu on raske eluvastane kuritegu – mõrv, mille toimepanemine oli hoolikalt ette valmistatud ning mida soodustas viha pidamine kannatanu suhtes ja probleemide lahendamise puudulik oskus. 2 Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vangistuse ajal omandanud Tallinna Ehituskoolis puidupingitöölise, kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse ning maastikuehituse erialad. 15.06.2019 alustas ta õpinguid riigikeele A1 tasemel. Kinnipeetav alustas sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening läbimist, kuid pidevate puudumiste tõttu arvati ta grupist välja. Selle asemel läbis ta sotsiaalprogrammi ``Sotsiaalsete oskuste treening`` ning ``Viha juhtimise`` läbimist ei ole ta veel alustanud. Lisaks on kinnipeetavaga vestelnud psühholoog tema probleemide kaardistamisest. Olenemata loetletud positiivsetele asjaoludele vangistuses, ei saa tema käitumist üleni õiguspäraseks lugeda. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Nikolai Vjazminil on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest järeldub, et kinnipeetava käitumine vangistuses ei ole olnud õiguspärane. Lisaks ei ole kinnipeetav siiani asunud tööle. Vabanemisel on kinnipeetaval võimalik elama asuda õele kuuluvas korteris, mis vastab elektroonilise valve tingimustele. Iseloomustusest nähtub, et OÜ Xxxx garanteerib kinnipeetavale töökoha, kuid see ei ole sobilik elektroonilise valvega vabanemisel. Kuivõrd kinnipeetaval on käesoleval ajal võimalik vabaneda vaid elektroonilise valve kohaldamisega, puudub tal garanteeritud töökoht, mis tagaks talle majandusliku toimetuleku. Isikul on tasumata nõudeid üle 10 000 euro, mida põhimõtteliselt tasunud ei ole, enda sõnul protestiks ebaõigluse vastu. Seega puudub põhjus arvata, et ta neid vabanemisel tasuma plaanib hakata, kuid tasumata nõuded mõjuvad isiku majanduslikule toimetulekule negatiivselt ja tahtmatus neid tasuda võib viia mitteametliku töökoha leidmiseni. Kinnipeetava suhtlusringkonda on varasemalt kuulunud kriminaalse taustaga isikuid, kellega on viimasel ajal uuesti suhtlema hakanud, käiakse ka lühiajalistel kokkusaamistel. Kõike eelnevalt arvesse võttes, sealhulgas toimepandud kuritegude asjaolusid ja käitumist vangistuse jooksul, puudub kohtul veendumus, et kinnipeetav oleks oma kuritegelikust käitumisest käesolevaks ajaks teinud vajalikud järeldused ning ta suudab edaspidi käituda seaduskuulekalt. Samuti puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid muutmaks isiku suhtumist kuritegelikku käitumisse ning seeläbi hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Kinnipeetav on ka varem kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud kontrollnõudeid. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid osaliselt vabanemisjärgsete elutingimuste ja lähedaste toetuse näol, ei saa nende pinnalt järeldada veel karistuse eesmärkide täidetust ning need ei kaalu kohtu hinnangul üles negatiivseid asjaolusid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kinnipeetaval on jäänud kanda veel küllaltki pikk karistus, mistõttu peab kohus kinnipeetava vangistusest ennetähtaegselt vabastamist käesoleval ajal ennatlikuks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Nikolai Vjazmini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik 3