4-19-1357 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2019, Narva kohtumaja Toimiku number 4-19-1357 (233017002212) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ilona Berez

§ 69

lg 6 alusel pöörata täitmisele S.N-ile Viru Maakohtu 25.03.2019 kohtumäärusega nr 4-19-1357 mõistetud asenduskaristus 4 (neli) päeva aresti. VTMS § 205 lg 2 alusel teatab maakohus S.N-ile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. VTMS § 205 lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks süüdlase S.N arestimajja saabumise aeg. VTMS § 205 lg 4 alusel, kui süüdlane S.N ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja, teatab arestimaja sellest Viru Maakohtu Narva kohtumajale (

1. Mai tn 2, Narva) ja kohus teeb määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja. Määrus edastada S.N-ile , Viru Vanglale ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama. 1 4-19-1357 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Viru Maakohtu 25.03.2019 kohtumäärusega nr 4-19-1357 rahuldati Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus ning S.N-ile määratud rahatrahv asendati nelja päeva arestiga,

§ 69lg 1 alusel asendati S.N-ile määratud arest viie tunni üldkasuliku tööga.

S.N tuli üldkasulik töö sooritada ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Viru Maakohtu 25.03.2019 kohtumäärus jõustus 10.04.

2. 13.05.2019 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule S.N kohta erakorralise ettekande põhjusel, et üldkasulik töö on sooritamata. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt ei ole sooritatud ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Kirjalikku seletust S.N-ilt võtta ei saanud, kuna ta kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ei ilmunud. Esmakohtumine S.N-ile oli määratud 18.04.2019, kuid määratud ajal kriminaalhooldusalune ei ilmunud vastuvõtule. Samas S.N võttis ise kriminaalhooldusametnikuga ühendust ning teavitas, et tuleb vastuvõtule 22.04.
3. Vastuvõtule S.N siiski ei ilmunud ega teavitanud ka mitte ilmumise põhjusest. Edaspidine telefonikontakt S.N-iga ei õnnestunud, kuna ta kõnedele ei vastanud. Kriminaalhooldusamenik edastas S.N-ile uue kutse vastuvõtule ilmumiseks 30.04.2019, kuid S.N vastuvõtule ei ilmunud ega teavitanud ka mitte ilmumise põhjusest. Kriminaalhooldaja hindab katseaja kulgu mitterahuldavaks, sest S.N hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Arvestades, et S.N ei täida talle kohtu poolt määratud kohustusi ning tuginedes VTMS § 2101 lg 1 ja

§ 69

lg 6 alusel teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata täitmisele Viru Maakohtu 25.03.2019 kohtumäärusega väärteoasjas nr 4-19-1357 S.N-ile mõistetud karistus.

1. Viru Maakohtu 15.05.2019 määrusega jäeti Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse erakorralises ettekandes sisalduv taotlus S.N-ile mõistetud asenduskaristuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ja pikendati S.N üldkasuliku töö tegemise tähtaega, kohustades S.N sooritama 5 tundi üldkasulikku tööd 1 kuu jooksul alates kohtumääruse tegemisest.
2. 14.06.2019 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule S.N kohta erakorralise ettekande põhjusel, et üldkasulik töö on sooritamata. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt ei ole sooritatud ühtegi tundi üldkasulikku tööd. S.N kohtumäärust täitma ei asunud jättes üldkasuliku töö sooritamata. Kirjalikku seletust S.N-ilt võtta ei saanud, kuna ta kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ei ilmunud. Peale Viru Maakohtu määrusega üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamist, oli kohtumine S.N-iga kokku lepitud 03.06.
3. Kokkulepitud ajal ilmus S.N kriminaalhooldusametniku juurde vastuvõtule, lepiti kokku töö tegemise aeg ja koht ning tutvustati üldkasuliku töö tegemise tingimusi, õigusi ja kohustusi, milledest arusaamist kinnitas S.N allkirjaga. S.N andis nõustumuse üldkasuliku töö tegemiseks alates 07.06.2019 kuni 10.06.2019 vastavalt sõlmitud töö tegemise graafikule. Seisuga 10.06.2019 S.N üldkasulikku tööd tegema ei asunud ja üldkasuliku töö tegemise juhendaja esitas arvestuslehe S.N üldkasuliku töö tegemise kohta, millest selgub, et tööd S.N tegema ei asunud ja sooritatud töötundide arv on null. S.N ei ole teavitanud üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest. Kriminaalhooldaja hindab katseaja kulgu mitterahuldavaks, sest S.N hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Arvestades, et S.N ei täida talle kohtu poolt määratud kohustusi ning tuginedes VTMS § 2101 lg 1 ja

§ 69

lg 6 alusel teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata täitmisele Viru Maakohtu 25.03.2019 kohtumäärusega väärteoasjas nr 4-19-1357 S.N-ile mõistetud karistus ja juhul, kui S.N ei ilmu mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande läbivaatamisele kohtusse, teeb kriminaalhooldusametnik vastavalt KrMS § 429 lg 1 ettepaneku, võtta S.N vahi alla. 2 4-19-1357

1. Kuigi seadus seda ei nõua, otsustas kohus anda S.N-ile võimaluse anda üldkasuliku töö tegemata jätmise kohta selgitusi. Kohus määras asja arutamisele ja saatis S.N-ile kutse ilmumaks Viru Maakohtu Narva kohtumajja 25.06.2019 toimuvale kohtuistungile. Kutse kättetoimetamine S.N elukohajärgsel aadressil ebaõnnestus. S.N kutse kätte saanud, kuna ei viibinud elukohajärgsel aadressil. Teade kohtuistungi toimmise ajast ja kohast oli jäetud S.N postkasti. S.N kohtuistungile ei ilmunud. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Kohus, vaadanud läbi esitatud taotluse, toimiku materjalid kriminaalhooldusosakonna taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. leiab, et 7.

§ 69

lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kui süüdlane hoiab talle määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, siis tulenevalt VTMS § 2101 lg 1 ja § 2103 lg-st 1 esitab selle rikkumise tuvastanud tuvastanud kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut. Ning sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui süüdlane ei saa talle mõistetud või määratud üldkasulikku tööd teha haiguse või perekondliku olukorra tõttu või seetõttu, et ta täidab ajateenistuskohustust või osaleb õppekogunemisel, esitab kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamiseks. Taotlus peab sisaldama andmeid peatamise aluste ning ettepanekut peatamise aja kohta. Tähtaja kulgemise peatamisel ning uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada vastava süüteo eest ettenähtud üldkasuliku töö tähtaja üldist piirangut.

1. Kohus tuvastas, et S.N ei täitnud talle kohtu poolt määratud üldkasuliku töö tunde ettenähtud aja jooksul. Seejuures oli S.N-ile antud piisavalt pikk tähtaeg, s.o kokku 2 kuud 5 tunni teostamiseks ning S.N avaldas 25.03.2019 toimunud kohtuistungil ise soovi ja valmisolekut teha ühiskondliku tööd. Vaatamata korduvalt S.N elukohajärgsele aadressile ja telefoni teel edastatud kutsetele S.N korduvalt kriminaalhooldaja vastuvõtule ei ilmunud. Ilmudes kriminaalhooldaja vastuvõtule lepiti kokku üldkasuliku töö tegemise graafik, kuid üldkasulikku tööd S.N sooritama ei asunud. S.N ei ole näidanud üles valmisolekut kohtumääruse täitmiseks ning isegi ei alustanud üldkasuliku töö sooritamist. Ka ei võtnud S.N kriminaalhooldusametnikuga ühendust telefoni teel, andmaks teada töö tegemist takistavatest asjaoludest. Ka mitteilmumise põhjust S.N kriminaalhooldusametnikutel teatavaks teinud ei ole. Kriminaalhoolduse käigus tutvustati S.N-ile töökohta ning üldkasuliku töö tegemise kohta, aega ja laadi ning ta andis nõustumuse töö tegemiseks tutvustatud nimetatud tingimustel. S.N käitumine avaldub viisil, kus ta esitab vaid põhjusi mis takistavad töö tegemist ja kui töö tegemise aeg ja koht on siiski kokku lepitud, siis tööd tegema ta ei asu. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et S.N rikkus üldkasuliku töö sooritamise distsipliini, kuna ei taha üldkasulikku tööd teha ja hoiab selle tegemisest kõrvale teadlikult.
2. Vaatamata S.N-ile antud võimalusele sooritada üldkasulik töö talle sobivatel tingimustel, ta üldkasulikku tööd sooritama isegi ei asunud. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut, on kohus veendunud, et S.N rikkus üldkasuliku töö sooritamise distsipliini, ta ei soovi üldkasulikku tööd teha, ta hoidus tahtlikult kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning tal 3 4-19-1357 puudus selleks mõjuv põhjus. Tal ei esinenud mingit objektiivset takistust, mis ei võimaldanud üldkasulikku tööd sooritada. Kohus on seisukohal, et tegemist on S.N iseloomustava käitumismustriga, kuna üldkasulik töö määratigi talle põhjusel, et ta oli esmalt jätnud pika aja jooksul talle määratud rahatrahvi tasumata. Eelnevast lähtuvalt esinevad antud juhul alused asenduskaristusena mõistetud aresti täitmisele pööramiseks.
3. Politsei- ja Piirivalveameti otsustega oli S.N-ile määratud karistuseks rahatrahv 40 trahviühikut, mis on

§ 72

lg 2 kohaselt võrdne 4 päeva arestiga.

§ 69

lg-st 6 tulenevalt peab aresti täitmisele pööramisel arvestama kandmisele kuuluvast karistusest maha tehtud üldkasulik töö. S.N ei ole sooritanud ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Seega kuulub ärakandmisele 4 päeva aresti. 11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 69

lg 6, VTMS § 2101 lg-st 1 ja 2, § 2103 lg-st 1 rahuldab kohus Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse erakorraline ettekande ja pöörab Viru Maakohtu 25.03.2019 kohtumäärusega nr 4-19-1357 asenduskaristusena mõistetud aresti täitmisele. S.N kuulub ärakandmisele 4 päeva aresti. Kriminaalhooldusametniku taotlus, võtta S.N vahi alla jääb rahuldamata, kuna VTMS ei näe ette võimalust vahistamise kohaldamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ 4