ja § 423 kokkuleppemenetluses Prokurör Maiken Mardim Süüdistatav K.Z (isikukood: XXX; elukoht:xxxxx x-x xxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxx 1 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1 järgi.
1. Tunnistada K.Z süüdi karistusseadustiku (
) § 424 ja § 423 lg 1 alusel mõista K.Z-ile raskeima kuriteo, s.o
järgi karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 06.-07.05.2017, s.o 2 (kaks) päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda K.Z kandmata karistuseks vangistus 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata K.Z-ile katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud vangis tust 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ei pöörata täitmisele, kui K.Z ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel K.Z-ile lahkumise keeld. tõkendina kohaldatud elukohast
järgi,, mis seisnes selles, et tema juhtis 06.05.2017 kell 05:55 Viljandimaal Viljandi vallas Laidu tee 0,5. kilomeetril mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX XXX joobeseisundis – tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 MK III EST ARDM-0074 näit lõpliku mõõtetulemusena 0,75 mg/l. 2) sõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt
¹ järgi, mis seisnes selles, et tema, olles eelnevalt 25.04.2017 ja 17.03.2017 toime pannud mootorsõiduki juhtimise ilma vastava kategooria mootorisõiduki juhtimisõigust omamata, juhtis taas 06.05.2017 kell 05:55 Viljandimaal Viljandi vallas Laidu tee 0,5. kilomeetril mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, millega rikkus Liiklusseaduse § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud/ nõuet. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks
§-de 424 ja 423¹ järgi.
lg 1 alusel mõista K.Z-ile raskeima sätte, s.o
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistust 8 kuud.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 06.-07.05.2017, s.o 2 (kaks) päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 7 kuud ja 28 päeva.
lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui K.Z ei pane 1 - aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud 2 kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel
näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 470 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundrahateise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava K.Z-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 112,80 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus K.Z-ilt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 48 eurot (s.h käibemaks). K.Z-ile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 64,80 eurot (s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused, millised lisanduvad sisulisele õigusabi osutamise kuludele, on süüdistatavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 753 eurot: sundraha 705 eurot ja riigi õigusabi tasu 48 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. K.Z on kahtlustatavana kinni peetud 06.-07.05.2017, seega on K.Z viibinud eelvangistuses 2 päeva.
lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. 3 KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.