järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Evelin Merilaine Süüdistatav Z.Z Kaitsja Elu- või asukoht ja aadress: XXX Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: Eesti Haridus: 11 klassi Emakeel: eesti keel Töökoht või õppeasutus: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral; väärteokorras karistatud Tõkend: ei ole kohaldatud Kontaktandmed: mob.tel XXX; e-post: XXX riigi poolt määratud korras advokaat Anu Pärtel kohtueelses menetluses RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Z.Z
järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Z.Z’ile 19.11.2014 Tartu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-8450 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, võrra ning mõista Z.Z ’ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
ja § 73 lg 4 alusel asendada Z.Z’ile mõistetud 11 kuu ja 27 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis
lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 357 (kolmsada viiskümmend seitse) tundi (330+27 tundi) üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 6 (kuue) kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 21 alusel kohustada Z.Z´it käitumiskontrolli ajal mitte omama ega tarvitama narkootilisi ja psühhotroopseid aineid.
lg 2 p 8 alusel kohustada Z.Z ´it käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis, kui kriminaalhooldusametnik seda vajalikuks peab.
lg 4 alusel on kriminaalhooldusametnikul õigus lugeda Z.Z´i poolt
lg 2 p 8 alusel määratud kohustuse - osaleda sotsiaalprogrammis - täitmise korral üldkasuliku töö tegemise tunnid kuni 30 (kolmekümne) tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega. Määrata Z.Z üldkasuliku töö tegemis ajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
lg 1 p 1 alusel võtta Z.Z´ilt ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse. Menetluskulud KrMS §-de 175 lg 1 p-de 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1,3 alusel mõista Z.Z’ilt välja menetluskuluna osa sundraha summas 352.50 € ja kaitsjatasu summas 96€ ning joobe tuvastamise kulu 88 €. Ülejäänud menetluskulu jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7, 12 alusel määrata, et Z.Z on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulu makseinfo Menetluskulud 536.50 € Maksetähtaeg 04.10.2018 Viitenumber 99917700060774 Selgitus Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-17-8294 2 Saaja Maksu- ja Tolliamet SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Selgitus: Palume makse tegemisel kindlasti märkida summa juurde kuuluv viitenumber. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud tähtaja jooksul. Kui rahaline kohustus pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: Z.Z’it süüdistatakse selles, et tema 13.05.2017 kella 02.36 paiku Tartu linnas Võidu sillal juhtis mootorsõidukit Honda Prelude registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis, kuna joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr XXX kohaselt tuvastati Z.Z´i uriinist ainet tetrahüdrokannabinooli metaboliit ja terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr XXX fikseeritud kliinilisest leiust ning 13.05.2017 kell 02.40 indikaatorvahendi kasutamise protokollis fikseeritud prooviandjal esinevatest joobeseisundile viitavatest tunnustest nähtuvalt olid tema kehalised reaktsioonid väliselt tajutavalt häiritud ja muutunud. Eeltooduga rikkus Z.Z kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 3 kohaselt mõistetakse narkootilist ja psühhotroopset ainet käesolevas seaduses narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse tähenduses. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 2 kohaselt on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Tetrahüdrokannabiool kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 lisa 1 järgi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Sellega pani Z.Z toime
Kuriteo kvalifikatsioon:
Karistuse liik ja määr:
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Z.Z’ile karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Z.Z’ile 19.11.2014 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-14-8450 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, võrra ning mõista Z.Z’ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
ja § 73 lg 4 alusel asendada Z.Z’ile mõistetud 11 kuu ja 27 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis
lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 357 (kolmsada viiskümmend 3 seitse) tundi (330+27 tundi) üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 6 (kuue) kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 21 alusel kohustada Z.Z´it käitumiskontrolli ajal mitte omama ega tarvitama narkootilisi ja psühhotroopseid aineid.
lg 2 p 8 alusel kohustada Z.Z ´it käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis, kui kriminaalhooldusametnik seda vajalikuks peab.
lg 4 alusel on kriminaalhooldusametnikul õigus lugeda Z.Z´i poolt
lg 2 p 8 alusel määratud kohustuse - osaleda sotsiaalprogrammis - täitmise korral üldkasuliku töö tegemise tunnid kuni 30 (kolmekümne) tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega. Z.Z´ile on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta.
lg 1 p 1 alusel võtta Z.Z´ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Kriminaalmenetluse kulud: 889 eurot, millest KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudil Z.Z´i joobe tuvastamisega tekkinud kulud (uuringuakt nr XXX) 36+52=88 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 48+24+24= 96 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 705 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit: tal puuduvad säästud, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada, tema sissetulekuks on juhutöödest teenitav tasu keskmiselt 400-500 eurot kuus, mis kulub üüri tasumiseks ja söögile, lisaks on tal võlgnevused, mida nõutakse sisse täitemenetluses ja inkasso kaudu, mistõttu on põhjendatud menetluskulude osaline (osa sundrahast) riigi kanda jätmine ja menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Z.Z´ilt menetluskuluna välja sundraha summas 352.50 eurot, joobe tuvastamisega tekkinud kulud 88 eurot ja kaitsjatasu summas 96 eurot, s.o kokku 536.50 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 352.50 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude 536.50 eurot tasumine ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 4 II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Z.Z süüdi tunnistada
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks mõista menetluskulud välja vastavalt kokkuleppele ja anda kokkuleppest tulenevalt Z.Z-ile võimaluse tasuda menetluskulu 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.