16231601902 / SÜÜDISTATAV: G.Z -Elukoht ja aadress:xxxx, isikukood : XXX, kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik, haridus: kesk- eriharidus, emakeel: eesti keel.Töökoht : xxxOÜ.Karistatus: varem kriminaalkorras karistatud ühel korral: Tallinna Linnakohtu 16.08.2005 otsusega
lg 2 p 2 järgi,
lg 1 alusel vangistusega 3 aastat, 4 kuud ja 3 päeva, karistusaja algus 18.10.2005 ja lõpp 21.02.2009. Harju Maakohtu 25.05.2007 määrusega
lg 3, § 75 alusel vabastatud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 21.02.2009, millest esimeseks kolmeks kuuks kohaldati elektroonilist järelevalvet; kaks kehtivat väärteokaristust. Tõkend:elukohast lahkumise keeld kuni 19.01.2018 .a. RESOLUTSIOON Mõista G.Z Sega. süüdi
MS § 238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 2(kahe) kuuline vangistus .
1 ja lg.3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui G.Z ei pane 1(ühe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend- elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Andmed asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta, salvestised: Kaks CD-plaati salvestistega jätta kriminaalasja materjalide juurde. Purunenud optilised prillid prillitoosis, mis on hoiul Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas – kohtuotsuse jõustumisel tagastada kannatanule. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja tsiviilhagi: kannatanu Xxxxpoolt esitatud tsiviilMõista G.Z-ilt välja KrMS § 310 lg.1 alusel hagi osaliselt s.o. mõista välja varalise kahju nõue purunenud prillide maksumuse osas summas 300 (kolmsada)eurot, ülejäänud osas jätta varalise kahju nõue ning mittevaralise kahju nõue täielikult rahuldamata. Xxxxarvelduskonto nr xxxx Swedbank pangas. Menetluskulud. Mõista G.Z-ilt välja KrMS § 179 lg.1 p.2, § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 lg.1alusel sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 705 € (seitsesada viis eurot), advokaadi õigusabikulud summas 192 € (ükssada üheksakümmend kaks eurot ) KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud 897 € tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 3(kolme) kuu jooksul igakuiste maksetena, seega kuulub kuus tasumisele 299.00 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meili- või postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15/viisteist/ päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest . Kohtuotsuse resolutsioon kuulutatakse 18. mail 2017.a. Apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantselei kaudu kättesaadav 07. juunil 2017.a. alates kella 12.00. Süüdistus: G.Z süüdistatakse selles, et tema, 26.11.2016 kella 01:10 paiku Tallinnas, Xxxx maja trepikojas verbaalse konflikti käigus ründas selja tagant Xxxx, lüües teda rusikaga kukla piirkonda, mille tagajärjel Xxxxkukkus kõhuli trepile ning misjärel G.Z peksis Xxxx rusikatega vastu pead ja nägu. Kirjeldatud tegevusega G.Z tekitas Xxxx valu ja tervisekahjustused – marrastused sarnaluude piirkonnas, hematoomid mõlema silma alla, parema käe õlavarrele ja vasaku jala põlvele ning turse pea vasakule poolele oimu piirkonnas. Seega pani G.Z toime teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise ja tervise kahjustamise, see on
POOLTE SEISUKOHAD Prokurör palus kohtul G.Z süüdi mõista
MS § 238 lg.2 alusel vähendada mõistatavat karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõista vangistus 4 kuud. Leiab, et võttes arvesse 2 süüdistatava isikut, süü suurust, siis ei ole eripreventiivsusest lähtuvalt karistuse täitmisele pööramine vajalik. Kohaldada tema suhtes
Välja mõista kriminaalmenetluse kulud. Kriminaalasjas olevad asitõendid: 2 cd plaati jätta kriminaalasja juurde. Prillid on tagastatud kannatanule. Varalise kahju tekkimises leiab, et kahju tekkimine on põhjuslikus seoses ja kahju tekkimine on usutav, see tuleb kannatanu kasuks välja mõista. Kannatanu väide, et ta ei saanud tööl käia, tekkis 1400 € kahju, siis see ei ole dokumentidega tõendamist leidnud, see ei ole põhjendatud. Järgnevalt moraalse kahju osas. Kannatanule tekitatud valu ja kannatused tuleb hüvitada, kui see on õigustatud. Kannatanu on väitnud, et peale intsidenti tal valutas pea ja liigesed, välimus sai rikutud. Vaieldamatult olid tekitatud tervisekahjustused toonud kaasa valu, kuid need ei olnud intensiivsed ja pikaajalised. Moraalse kahju nõue 3 300 € ei vasta kohtupraktikale ja ei ole põhjendatud. Leiab, et oleks põhjendatud hagejale mõistliku summa ulatuses mittevaralise kahju hüvitamine. Süüdistatava kaitsja Toomas Bekker avaldas toimunud kohtuistungil, et nõustub ja ühineb mitme prokuröri seisukohaga. Asi oli täpselt selles, et kannatanu pani ise ennast taolisse seisukorda, et peksa saada. Kõik konfliktsed suhted on ladestunud. Kannatanu oleks pidanud ise seda olukorda vältima. Kannatanu oleks pidanud tõsisemalt võtma märkuseid, mida süüdistatav ja tema abikaasa tema suunal on teinud. Kannatanu seda teed ei valinud. Bravuurikalt ja väljakutsuvalt kutsus süüdistatavat, et läheme välja ja räägime. Kuidas siis kohtul tuleks see asi lahendada. Jääb kaitsealusega solidaarseks. Rünnak kannatanu vastu oli, kannatanu oli tugevalt purjus. Palub kohtul süüdistatav õigeks mõista. Küsimus on palju keerulisem, võib olla, et kohus sellega ei nõustu. Võib olla see peksa saamine ei olnudki kõige olulisem. Kuidas niisuguseid asju lahendada, kui märkused ei aita. Meil on politsei. See tihtipeale tulemust ei anna. Politsei tuleb kohale, sellel hetkel muusika ei mängi. Politsei ei saa midagi teha. Soovitus, pöörduge kohtu poole. Väljapääsu ja lahendust ei tule. Ma süüdistatavale midagi ette ei heida, pöörduti viisakate kirjadega, tulemust ei tulnud. Nii nagu prokurör ütles, et oli ka kannatanu poolt provokatsioon. Ega me kohtueelse uurimise faasis töötasime prokuröriga käsikäes. Kannatanu oleks pidanud tõendama oma saamata jäänud palka. Kannatanu kohustus on kahju suurust tõendada. Tingimustes ,kus on mõlema poolne süü, siis hakata välja mõistma moraalset kahju, siis palun jätta peale prillide hüvitamise muud nõuded rahuldamata. Süüdistatav G.Z avaldas toimunud kohtuistungil, et tunnistab, et see intsident oli. See on tema viga, et ei läinud arsti juurde. On mõlemapoolne süü. Süüdimõistva otsuse korral palub menetluskulude tasumiseks anda pikem aeg, 3 kuud. Kohus avaldab toimiku materjalidest toimiku materjalidest kannatanu Xxxxütlused lisadega, avalduse; õiendi videosalvestuse kohta; isiku läbivaatuse protokolli fototabeliga; tunnistaja Xxxx ütlused; tunnistaja Xxxx ütlused; asitõendi vaatlusprotokolli fototabeliga; G.Z kahtlustatavana antud ütlused; asitõendi vaatlusprotokolli; teatise kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta; karistusregistri väljavõtte, kohtumääruse, kriminaalmenetluse lõpetamise määruse; kahtlustatava kaitsja Toomas Bekkeri taotlus lisadega. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud kriminaalasjas materjalidega, asub seisukohale, et G.Z-ile süüks arvatav kuritegu on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud.
lg 1 p 1 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Seega antud koosseisu objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu - tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Kohus tuvastas kohtulikul uurimisel, et süüdistatav G.Z ja kannatanu Xxxxelasid ühes majas ning nendevahelised suhted olid pingelised ja konfliktsed. G.Z ja Xxxxvahel oli olnud konflikte seoses sellega, et Xxxx kuulab oma korteris muusikat liiga kõvasti ning sellega häirib oma naabreid. Kohtule on esitatud ka seda fakti kinnitavad e-kirja ja sõnumite väljavõtted. 3 Hindamaks seda, kas G.Z on talle süüks arvatud kuriteo toime pannud, tuleb kohtul hinnata, kas süüdistuses toodud ajal ja kohas kohtus ta kannatanu Xxxx ning kas nende vahel tekkis füüsiline konflikt, mille tagajärjel sai Xxxxtervisekahjustuse. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et 26.11.2016.a hilisööl helistas G.Z Xxxxpalvega muusika vaiksemaks keerata, mille pinnalt tekkis neil vaidlus. Vaidlust ei ole samuti selles, et 28.11.2016.a, kui Xxxx pöördus Sütiste tee 19 asuvasse EMO-sse, olid tal prillhematoomid, marrastused sarnaluude piirkonnas. 29.11.2016.a koostatud isiku läbivaatuse protokollist koos fototabeliga nähtuvalt oli vaadeldavaks isikuks kannatanu Xxxx, kellel on seljas must triiksärk vertikaalsete valgete triipudega ning jalas on sinised teksapüksid ja pruunid poolkingad. Vaatlusel on vaadeldaval isikul näha järgmised vigastused – mõlema silma all on lillat värvi verevalumid. Pea vasak pool oimu piirkonnas on paistes. Parema käe õlavarre tagapinnal on sinist värvi verevalum ja vasaku jala põlve all on kollane verevalum. Muid nähtavaid vigastusi ei tuvastatud. Õiendist videosalvestuse kohta nähtub, et on vaadeldud Xxxxasuva elumaja videovalvesüsteemi salvestist, mis on tehtud 27.11.2016 ajavahemikul 01:04:55-01:07:59. Kell 01:04:55 Xxxxmaja hoovis kõnniteel seisab hallis jopes ja tumedates pükstes meesterahvas (edaspidi Xxxx), kes hoiab käed pükste taskutes. Samas on näha, et Xxxxesimese korruse aknast vaatab isik, kellel on seljas valge hommikumantel, ja Xxxxpöörab antud isiku suunas näoga. Kell 01:05:10 tuleb hoovi tagaplaanil asuvate põõsaste poolt pikka kasvu meesterahvas, kellel on seljas hele kampsun ja hallid püksid (edaspidi G.Z). Xxxxja G.Z jäävad hetkeks vastamisi seisma ja siis kell 01:05:21 G.Z avab trepikoja ukse ja läheb sisse. Kell 01:05:28 läheb XxxxG.Z järel trepikotta. Kell 01:06:52 väljub Xxxxtrepikojast G.Z, kes surub välisukse kinni, mõneks ajaks vaatab trepikotta sisse, tõukab vasaku käega trepikoja suunas, paneb uuesti välisukse kinni ja kell 01:07:45 lahkub trepikoja juurest samas suunas, kust enne tuli. G.Z selgitab oma kahtlustatavana antud ütlustes, et Xxxxlõi teda esimesena ja tema lõi enesekaitseks.Elab aadressil Xxxx, Tallinn. Tema magamistuba asub naabri Xxxxkeldri kohal. 26.11.2016 mängis Xxxxil keldrikorrusel kõvasti muusika, mis segas teda. Abikaasa läks isegi teise tuppa magama. 00:00 paiku helistas Xxxxmobiilile, kuid ta ei vastanud, helistas tagasi ning küsis, mida soovin. Ütles, et tema vali muusika segab und. Xxxxhakkas kohe ülbitsema ja ütles, et tule välja, räägime nagu mees mehega. Läks välja ja said õues kokku. Selleks, et mitte segada teisi inimesi, pakkus välja minna maja trepikotta. Läks esimesena ja järgi tuli Xxxx. Seisid vastamisi ja kõigepealt käis vaidlus, mis kestis ca 1 minut. Järsku lõi Xxxxtalle rusikaga alahuule vastu misjärel lõi ta Xxxx samuti ühe korra näo piirkonda. Seejärel surus Xxxx vastu treppi, et ta ei saaks rünnata. Selle mahasurumise käigus lõi Xxxx teda veel vastu nägu ja tema lõi Xxxxt vastu. Seejärel tuli trepikotta naabri Xxxx elukaaslane, kes lahutas nad ja hakkas Xxxx ära tirima, kuna Xxxx tahtis läheneda ja edasi kakelda, tema enam kakelda ei soovinud. Xxxx tuli verd ninast, temal oli vigastatud alahuul seestpoolt. Väljus trepikojast ja pani ukse kinni, et Xxxx järgi ei tuleks. Leiab, et kogu konflikti põhjustajaks oli Xxxx, kes hakkas ise ülbitsema, kutsus õue rääkima nagu mees mehega ja siis esimesena lõi trepikojas. Kannatanu Xxxxütluste ja avalduse kohaselt helistas talle 26.11 G.Z ning kurtis, et muusika on liialt vali. Kuna see ei vastanud tõele, siis tekkis nende vahel vaidlus, mille otsustasid lahendada õues, maja ees. Läks välja, et rääkida tekkinud olukorrast ja, et naaber lõpetaks tema ahistamise. G.Z tegi ettepaneku minna trepikotta kuhu sisenemisel tuli G.Z talle kohe selja tagant kallale. Hoidis teda kinni ning tagus rusikaga mitmeid kordi näkku. Kisa peale tuli kõrvalt naaber oma elukaaslasega välja ,misjärel G.Z peksmise lõpetas. Oli šokis ja peale esimest lööki midagi ei mäleta. Naaber kutsus politsei ja kiirabi. Trepp oli verd täis ja prillid lõhutud. Oli praktiliselt kaine, oli joonud kaks pitsi viina. Andis politseile üle enda optilised prillid, mis läksid katki, kui 27.11.2016 kella 01:05 paiku tema naaber G.Z tuli talle Xxxxtrepikojas kallale ja peksis kätega vastu pead ja näkku. 4 Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt koos fototabeliga on vaadeldud optilisi prille. Prilliraam on tehtud valgest metallist. Prilliraami laius 13,5 cm ja kõrgus 2,5 cm. Parem sang puudub. Prilliraam on deformeerunud prilliraami ja vasaku sanga kinnitamise kohast. Vasak sang on plastikust ja see on deformeerunud sissepoole. Mõlemad klaasid on määrdunud pruunikat värvi ainega. Parempoolne klaas on prilliraamist eraldi. Prillide ninatoe mõlemad kinnitused on deformeerunud ja määrdunud pruunikat värvi ainega. Tunnistaja Xxxx ütluste kohaselt 27.11.2016.a kell 00:30 paiku, Xxxxteisel korrusel viibides vaatas õue ja nägi Xxxx. Küsis, mida ta seal nii hilja teeb. Xxxx vastas, et tahab Arvoga asjad selgeks rääkida. Nägi kuidas õue tuli teine naaber, G.Z . Oli näha, et Arvo oli kuri, mistõttu oli tunda pinget. Arvo ütles Xxxx , et läheme koridori. Nägi, et mõlemad läksid koridori. Läks üles ajama elukaaslast Xxxx, kuna arvas, et naabrite vahel hakkab midagi toimuma. Kuulis koridoris mütakaid, siirdus ühiskoridori kus nägi, et Xxxx kaitseb nägu kätega ja tema ees seisab Arvo, kes lõi Xxxx ühe korra pea piirkonda. Karjus Arvole, kao ära siit. Siis jõudis koridori tema elukaaslane, kes jooksis alla Xxxx ja Arvo juurde ja läks nende vahele. Arvo hakkas liikuma välisukse poole. Xxxx tõusis püsti ja hakkas liikuma Arvo juurde. Arvo pani ukse kinni, kuid Xxxx jõudis oma jala ukse vahele panna. Siis Arvo lükkas Xxxx jala sisse ja pani ukse väljast kinni. Koridori seinad olid veidi verega määrdunud, Xxxxnägu oli verine. Maas vedelesid Xxxx katkised prillid. G.Z ei märganud mingeid nähtavaid vigastusi. Pärast seda helistas kohe 112 ja teavitas juhtunust. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokolli, mille kohaselt on vaadeldud häirekeskuse 112 telefoninumbrilt xxxx laekunud kõne. Xxxx teavitab 27.11.2016.a kell 01:04:48 kõnes Xxxxtoimunud kaklusest naabrite vahel, mille tagajärjel on Xxxx nina verine. Tunnistaja Xxxx ütlused, mille kohaselt 27.11.2016.a võis olla enne kella 01:00, oli voodis kuid veel ei maganud kui naine hõikas, et tuleks trepikotta, sest Arvo ja Xxxx on seal ning asi on kahtlane, siis kuulis ka ise madinat. Trepikotta jõudes nägi Xxxxt alumisel trepiastmel istumas küljega tema poole ning Arvo seisis Xxxxst välisukse poole, näoga Xxxx suunas. Xxxx oli nina paistes ja katki, sealt jooksis verd, vasak põsesarn oli paistes ja katki, sealt jooksis ka verd, parem põsesarn oli punane ja paistes, Xxxx prillid olid trepi peal ning katki, üks sang oli ära tulnud. Verd oli näha ka trepikoja põrandal ja seintel. Xxxx tundus olevat ka alkoholijoobes, kuna tema juures oli tugev alkoholilõhn ja tema tekst ebaselge. Arvol nähtavaid vigastusi ei olnud ja tema tundus olevat kaine. Xxxx ja Arvo sõnelesid üksteisega, ütlesid roppusi, kuid löömist enam ei toimunud. Arvo läks sõneluse peale uuesti vihaseks ja võttis Xxxxt hõlmadest kinni ja nad tõusid koos püsti ja oli näha, et neil läheb uuesti madinaks, siis hõikas Arvole, et ta ära läheks. Nad olid jõudnud juba pooleldi trepikoja välisukse vahele, nii et Arvo oli juba uksest väljas, nad hoidsid üksteisest kinni, kuid löömist ei olnud. Sel hetkel läks neile vahele ja tõmbas Xxxx Arvo küljest lahti, nii et Xxxx jäi trepikotta ja Arvo õue. Xxxx kutsus Xxxxe kiirabi. Kohtuistungil selgitas G.Z, et süü on kahepoolne. Xxxxkutsus välja arveid klaarima ning peale sõimlemist läks kähmluseks. Kannatanule peksmise tagajärjel tekkinud vigastused nähtuvad 29.11.2016 koostatud isiku läbivaatuse protokollist koos fototabeliga. Kiirabi- ja EMO-kaardist on tuvastatavad ka peksmise tagajärjel tekkinud konkreetsed vigastused. Kannatanu ja tunnistajate ütlused on nii peksmise aset leidmise kui ka peksmise sisu kirjeldamise (sh vigastuste iseloomu osas) ning sündmuste ajalise kulgemise osas kokkulangevad. On tuvastatud ning süüdistatav seda ka ei eita, et süüdistataval oli füüsiline kontakt kannatanu näoga, mis peksmise tagajärjel oli kaetud verega. Seega on nii kannatanu kui ka tunnistajate kokkulangevate ütlustega ning süüdistatava kohtuistungil antud selgitustega tõendamist leidnud kannatanu Xxxxpeksmine süüdistatav G.Z poolt. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-29-15 p 11.1 selgitanud, et 5 On eluliselt usutav, et kui isikut lüüakse rusikaga näo piirkonda vähemalt kahel korral, mille tagajärjel on ka isiku nägu verega määrdunud, tunneb kannatanu löökide tagajärjel füüsilist valu, s.o tegeliku või potsentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut. Seega on käesoleval juhul ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast tuvastav süüdistatava teo (peksmise) tagajärjena valuaistingu tekkimine. Süüdistatavale on objektiivselt omistatav tema teo tagajärjel kannatanule valuaistingu tekkimine. Isiku läbivaatuse protokoll ning kiirabi- ja EMO-kaart kinnitavad ühtlasi, et G.Z põhjustas kannatanu Xxxxtervisekahjustusi. Samuti nähtub tunnistajate Xxxx ja Xxxx ütlustest, et Xxxxnägu oli peksmise tagajärjel verine. Seega on nii kannatanu kui ka tunnistajate kokkulangevate ütlustega ja isiku läbivaatuse protokolli koos fototabeliga, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendikaardi, asitõendi vaatlusprotokollidega tõendamist leidnud G.Z poolt 26.11.2016.a Tallinnas Xxxxmaja trepikojas verbaalse konflikti käigus Xxxxründamine, lüües Xxxx kukla piirkonda mille tagajärel Xxxxkukkus kõhuli trepile ning misjärel G.Z peksid Xxxx rusikatega vastu pead ja nägu. Kohus asub seisukohale, et G.Z käitumises ei esinenud õigusvastasust välistava asjaoluna hädakaitseseisundit
Nimelt väitis G.Z , et kannatanu löömine oli pooleldi provotseeritud. Hädakaitse olemasoluks
lg 1 järgi tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu. Nii kannatanu kui süüdistatav tunnistavad suusõnalist konflikti, kuid käesolevas kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et süüdistataval ja kannatanul oleks olnud konflikti, mida oleks pidanud lahendama peksmisega. Eeltoodust tulenevalt ei tegutsenud süüdistatav kannatanule tervisekahjustusi tekitades hädakaitses, sest G.Z ei tõrjunud vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda õigushüvedele. Samuti ei esinenud G.Z käitumises õigusvastasust välistav asjaolu nõusoleva võõrkahjustuse näol. Kannatanu ei ole ei oma konkludentsete tegudega ega selgelt väljendatud seisukohaga aktsepteerinud enda võimalikku kehalist väärkohtlemist
Kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaks, et süüdistatav ja kannatanu oleks kokku leppinud lahendada tekkinud erimeelsused vastastikuses kakluses. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuritegu tahtlust. Süüteokoosseis on mõlema koosseisualternatiivi puhul täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. 6 G.Z objektiivsest käitumisest – lõi kannatanut näo piirkonda – nähtub, et tegu on toime pandud kavatsetult. G.Z käitumise pinnalt, samuti kannatanu ütlustest nähtuvalt on võimalik järeldada, et G.Z oli teadlik, et oma tegevusega (löömine kannatanut näkku) põhjustab ta kannatanule füüsilist valu ning tekitab tervisekahjustusi ning tahtis seda. On eluliselt usutav ning ka G.Z sai sellest aru, et põhjustab oma tegevusega Xxxxvalu ja tervisekahjustusi. Seda enam, et G.Z tegevuse tagajärjel oli Xxxxnägu kaetud verega ning hiljem hematoomid näos, mis kinnitab, et G.Z lõi piisavalt kõvasti ning eesmärgiga tekitada valu. Arvestades vigastuste iseloomu ei saanud olla tegemist mittetahtliku ründega, nö kogemata.
sätestab vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. G.Z tekitas Xxxxpeksmise käigus füüsilist valu ning põhjustas talle tervisekahjustusi. Seega täitis G.Z kannatanut rusikaga lüües
süüteokoosseisu.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav G.Z on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud G.Z poolt
Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning G.Z tuleb süüdi mõista
KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut.
Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt
lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 31-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast 7 edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-11-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19).
lg 1 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. G.Z karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü osalist tunnistamist kohtuistungil. Kohus arvestab karistuse mõistmisel teo ning kannatanule tekitatud tervisekahjustuste iseloomu, mida võib pidada kergeks.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Mõistetav karistus peab suutma panna süüdistatavat aru saama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest. Antud kvalifikatsiooni, s.o
puhul tuleb silmas pidada, kehalise väärkohtlemise korral on rünnatav õigushüve inimese tervis. G.Z vägivaldne käitumine näitab tema ükskõikset suhtumist õiguskorda ning kaaskodanikesse. Kohtu hinnangul on tsiviliseeritud ühiskonnas võimalik erimeelsused isikute vahel rahumeelselt lahendada. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et kannatanu vigastused ei olnud tõsised. Süüdistatav otsustas asuda kaitsma enda õigust öörahule asudes alkoholi tarvitanud Xxxx rusikatega peksma. Selline käitumine ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Alati on võimalik rikkuja suhtes teha avaldus politseisse, mitte teha omakohut. Eeltoodut arvesse võttes ei pea kohus võimalikuks G.Z karistamist kergemaliigilise karistusega ning õiguskorra kaitsmise huvid on tagatud lühiajalise, s.o 3 kuulise, vangistuse mõistmisega. KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista kahe kuuline vangistus. Kohus leiab, et süüdistatava isikut arvestades on käesoleval juhul võimalik jätta karistus täitmisele pööramata, sest kohus on seisukohal, et G.Z puhul on võimalik karistuse eesmärke saavutada ka ilma tema suhtes reaalset vangistust kohaldamata. Reaalse vangistuse kohaldamine kujutab endast süüdistatava õigusseisundi kõige tõsisemat riivet ning vangistus ei tohi tekitada isikule rohkem minetusi, kui see süü suurusest tulenevalt on vajalik. Antud põhimõtetest lähtuvalt on G.Z suhtes otstarbekas ja võimalik kohaldada
Kohtu veendumuse kohaselt on karistuse mõistmise üld - ja eripreventiivne eesmärk saavutatud, kui süüdistatavale mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.Z ei pane 1(ühe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus arvestab vangistusest tingimisi vabastamisel ka asjaoludega, et süüdistataval on töökoht ning käesolevast kriminaalasjast tulenevad süüdistataval samuti nii tekitatud kahju kui menetluskulude hüvitamise kohustused, mille täitmine vangistuses viibides muutuks oluliselt raskemaks või isegi võimatuks. TSIVIILHAGI Kannatanu Xxxxon esitanud hagi varalise kahju nõudes summas 1700 eurot (saamata jäänud töötasu 1400 eurot ja 300 eurot prillid) ning mittevaralise kahju nõudes summas 3300 eurot. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 2 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Kohtulikul tõendite uurimisel on G.Z süü talle inkrimineeritud kuriteos
Süüdistatav võttis tsiviilhagi õigeks prillide maksumuse osas. 8 Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 130 lg 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Tsiviilhagi kohaselt on kannatanu pärast kallaletungi sunnitud pöörduma arstliku abi järgi ja ei saanud tööl käia 14 päeva. Töötab FIE-na taksonduses ja igapäevaselt teenib keskmiselt 100 eurot, seega kaotas 1400 eurot. Samas ei ole kannatanu varalise kahju tõendamiseks esitanud mitte ühtegi tõendit. Kannatanul on õigus ja kohustus tõendada tekkinud kulutuste suurust. Samuti ei pidanud kannatanu vajalikuks kohtuistungile ilmumist ehkki kohtuistungi aeg oli talle teada. Kohtuistungil süüdistatav võttis hagi õigeks prillide maksumuse osas, ülejäänud tsiviilhagi süüdistatav ei tunnistanud. Saamata jäänud töötasu osas peab kohus vajalikuks märkida, et kui kannatanu oli ajutiselt töövõimetu, siis sai ta eelduslikult ravikindlustushüvitist, mida tuleb kahju puhul samuti arvesse võtta. Kohtul puudub ka tõend asjaolu kohta kas kannatanu üldse töötas ning milline oli tema töötasu. Kohtul on ainult kannatanu paljasõnalised ütlused selle kohta. Samas nähtub kohtule esitatud e-kirja väljavõttest, et kannatanu on lubanud naabrite eeskujul asuda tööle. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kannatanu tsiviilhagi süüdistatava vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 1700 eurot on põhjendatud osaliselt ja kohus rahuldab tsiviilhagi summas 300 eurot ja tekitatud varaline kahju nimetatud summas kuulub süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Just seetõttu võimaldab TsMS § 366 nõuda kohtult mittevaralise kahju hüvitamist õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel (RKL 3-2-1-19-08, p 13). VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Samas peab väljamõistetava mittevaralise kahju hüvitise suurus vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning kasvõi juba üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. Mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus oleneb kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu (RKTKo asjas nr 3-2-1-19-08 p 13, RKTKo nr 32-1-85-08, p 11-13). Isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada (RKTKo asjas nr 3-2-1-152-09, p 16). VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Hüvitise suuruse 9 kindlaksmääramisel arvestab kohus esmalt kannatanule tekitatud tervisekahjustuste tagajärgi, st kannatanu eeldatavat „valu suurust“. G.Z süüdistatakse teise inimese valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, s.o.
Kohtulikul uurimisel on tõendmist leidnud, et G.Z lõi kannatanut pea piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Kannatanul diagnoositi SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla EMO-s pärast löömist prillhematoomid ja marrastused sarnaluude piirkonnas. Samas ei esine kannatanul püsivat kehalise terviklikkuse kaotust, mille all tuleb mõista mõne kehaosa kaotust või mõne elundi funktsioneerimise lakkamist ega ka püsivat väljanägemise muutust, kuivõrd kannatanul pärast kuriteo toimepanemist esinenud prillhematoomid olid ajutise iseloomuga ning on praeguseks paranenud, seega ei ole tegemist püsiva tervisekahjuga. Kohtule on esitatud e-kirja väljavõtted millest nähtuvalt on kannatanu Arvo G.Z ja tema pere öörahu olnud Xxxxtõttu korduvalt rikutud ning sellekohastele märkustele on Xxxxvastanud ironiseerivate e-kirjadega, mis on muutunud isiklikult solvavateks. Samuti nähtub e-kirjast, et Xxxxlubab naabri eeskujul tööle minna. Antud kriminaalasjas oli kannatanu see kes kutsus G.Z välja asju klaarima, olles ise alkoholi tarvitanud. Kui pidada tõeseks Xxxxväiteid, et töötab taksojuhina, siis antud vigastused (hematoomid silmade all) ei takista töötamast taksojuhina. Moraalse kahju hindamisel peab kohus vajalikuks arvestada ka kannatanu käitumist, mis eelnes kuriteo toimepanemisele süüdistatava poolt. Käesolevas kriminaalasjas tuvastamist leidnud asjaolusid (sh kannatanule tekitatud füüsilist valu kõrvutades tema enda käitumisega) arvestades leiab kohus, et Xxxxpoolt esitatud mittevaralise kahju nõue tuleb jätta rahuldamata. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et G.Z esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Arvestades väljamõistetud menetluskulude suurust ja asjaolu, et G.Z on kohustus hüvitada tsiviilhagi, peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid. G.Z taotles menetluskulude tasumise tähtajaks 3 kuud. Kohtu hinnangul on põhjendatud määrata menetluskulude tasumise ajaks 3 kuud koos igakuiste maksete tegemise kohustusega, kus ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 299 eurot. ASITÕENDID 10 KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel asitõend – 2 CD plaati, mis asuvad kohtutoimikus, jätta kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel purunenud optilised prillid prillitoosis, mis on hoiul Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas – kohtuotsuse jõustumisel tagastada kannatanule. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.