lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi mõistetud rahaline karistus 200-kordses päevamääras (päevamäära suurus 3,20 eurot), s.o 640 eurot (mis vastab vangistusele 2 kuud 6 päeva) üldkasuliku tööga 66 (kuuskümmend kuus) tundi.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustada G.V üldkasuliku töö tegemise tähtaja kestel täitma
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxx-xxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrus kätte toimetada avaldajale, süüdimõistetule, kohtutäitur Jane Rumjantsevale ning saata jõustumisel täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused Tartu Maakohtu 05.06.2013 otsusega mõisteti G.V süüdi
lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ja karistati rahalise karistusega 200-kordses päevamääras (päevamäära suurus 3,20 eurot), s.o 640 eurot. G.V mõisteti süüdi
järgi ja karistati rahalise karistusega 100-kordses päevamääras (päevamäära suurus 3,20 eurot), s.o 320 eurot.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti G.V-le liitkaristuseks rahaline karistus 200-kordses päevamääras (päevamäära suurus 3,20 eurot), s.o 640 eurot. Tartu Maakohtu 23.08.2010 otsusega mõistetud karistus jäeti iseseisvale täitmisele. Rahaline karistus määrati tasumisele ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 13.06.2013. Kuna G.V ei ole rahalist karistust määratud tähtajaks tasunud, rahalise karistuse täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning tal ei ole ka vara, millele sissenõuet pöörata, taotleb Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) 17.10.2017 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale esitatud avalduses rahalise karistuse asendamist. Süüdimõistetu ei vaidle vastu asjaolule, et rahaline karistus on tasumata, kuid palub see asendada üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et sissenõudja avaldus rahalise karistuse asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 417 lg 3 sätestab, et kui süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist või varalist karistust määratud tähtpäevaks või osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud ning süüdimõistetul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid hiljemalt seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest maakohtule täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §des 70 ja 71 sätestatud korras. Rahalise või varalise karistuse asendamisest teavitab kohus süüdimõistetut ja kohtutäiturit.
lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga
§-s 69 sätestatud korras.
lg 2 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust.
Selle eest mõistetud karistus neeldus liitkaristuse mõistmisel täielikult
Seega saab asendada siiski kogu Tartu Maakohtu 05.06.2013 otsusega mõistetud karistuse so rahalise karistuse 200-kordses päevamääras (päevamäära suurus 3,20 eurot), s.o 640 eurot, mille asemel tuleb ära kanda 66 päeva (200:3) vangistust, s.o 66 tundi üldkasulikku tööd.
lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdlane järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule. Käesolevas asjas asenduskaristusena kandmisele kuuluva üldkasuliku töö tundide arv ei ole väga suur. Kohtuistungil süüdlane avaldas, et on võimeline karistuse ära kandma kuu aja jooksul. Samas tuleb arvestada ka asjaoluga, et süüdlase soovitud ulatuses ei pruugi olla võimalik teda tööga varustada. Seetõttu peab kohus põhjendatuks määrata üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikemana s.o 3 kuud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.