1-18-701 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2018, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-701 (15233000391) Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuist

§ 202

lg 6 alusel arvestada karistuse hulka kriminaalmenetluse lõpetamisel S.M-i poolt täidetud kohustuse osa - täidetud 90 tundi üldkasulikku tööd, mis võrdub 3 kuu vangistusega - ning lugeda karistus täielikult ärakantuks. 1 1-18-701 Kannatanu hagi rahuldada ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista S.M-ilt välja kannatanu A P (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 235 (kakssada kolmkümmend viis) eurot. Tsiviilhagi üle kanda kannatanu arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxx. Asitõendid: dokumendid ja võtmed, mis asuvad PPA Ida prefektuuri Narva Politseijaoskonna asitõendite hoidlas (15.09.2015 üleandmise-vastuvõtmise akt nr 917, lk 44), jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde. Mõista S.M-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja 750 (seitsesada viiskümmend) eurot sundraha ja 96 (üheksakümmend kuus) eurot muu kriminaalmenetluse kulu katteks.

§ 180lg 3 alusel jätta osa menetluskuludest, so 500 (viissada) eurot, riigi kanda.

Määrata, et S.M on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud summas 346 eurot ühe

§ 180lg 3 alusel jätta menetluskulud summas 12 (kaksteist) eurot riigi kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistatav ja kaitsja ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas S.M süüdistatakse selles, et saades A P käest 26.01.2015.a 15 eurot (ülekandena S.M-i tuttava L B arveldusarvele xxxxxxxxxx) ja 28.01.2015 Narvas, Tallinna mnt. 37 asuvas Statoil bensiinijaamas sularahas 220 eurot ettemaksuks xxx asuva korteri tuleva ostumüügitehingu katteks, ent kui järgnevalt jäi tehing 02.02.2015 teostamata, ei tagastanud S.M vaatamata korduvatele meeldetuletustele A P nimetatud summat 235 eurot, jättes seda endale ja pöörates sellega talle ostu-müügi tehingu eest ettemaksuna saadud raha enda kasuks, e. omastas seda. Oma tegudega S.M pani toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, so KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 1-18-701 Kooskõlas S.M-i, tema kaitsja Aleksei Forstimani ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Sofja Hristoforova vahel 29.01.2018 sõlmitud kokkuleppega nõuab prokurör kohtus S.M-ile karistuseks KarS § 201 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada S.M-ile mõistetud karistus 90 (üheksakümne) tunni üldkasuliku tööga. Arvata karistusest maha 90 tundi üldkasulikku tööd, millised olid määratud 29.09.2015 kriminaalmenetluse lõpetamisel

§ 202

lg 7 alusel ja vastavalt 30.10.2015 Viru Vangla kriminaalkooldusosakonna Jõhvi esinduse ettekandele on täies ulatuses täidetud ja lugeda karistus täidetuks. Kuna S.M vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 võtab tema vastu esitatud tsiviilhagi õigeks, vastavalt Võlaõigusseadus § 1043, § 1045 lg 1 p 5 mõista temalt kannatanu A P kasuks välja tsiviilhagi summas 235 eurot. Asitõendid: kannatanu A P poolt politseile üleantud dokumendid ja korterivõtmed asuvad Ida Prefektuuri asitõendite hoidlas - asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr. 917 (tl. 44) ja arhiveeritakse koos toimikuga. Kriminaalmenetluse kulud, mis kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele: sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, so 750 eurot ja riigi õigusabi 96 eurot.

§ 180lg 3 alusel jätta osa menetluskulusid (500 eurot) riigi kanda.

Kohaldada

§ 180

lg 1 ja määrata, et S.M on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. Kohtuistungil süüdistatav S.M avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Süüdistatav nõustus ka tsiviilhagi rahuldamisega, kriminaalmenetluse kulude ja asitõendite suhtes võetavate meetmetega selliselt nagu kokkuleppes kokku lepitud. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet. Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkulepete sõlmimine oli süüdistatavate tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Kohus tutvudes kriminaalasjas kogutud tõenditega leiab, et tõendatud on süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemine ning toimepandud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus nõustub kokkulepitud karistusega, kuna see vastab karistuse mõistmise põhimõtetele, tsiviilhagi rahuldamisega, asitõendite suhtes võetavate meetmetega ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega kokkuleppes ära toodud viisil. Menetluskulud kuuluvad

§ 180kohaselt tasumisele süüdistatava poolt.

Juhindudes

§ 180

lg-st 3 jätab kohus osa menetluskuludest, so 512 (500 eurot kokkuleppe alusel ja 12 eurot kaitsja tasu, mis ei ole kokkuleppesse kantud) eurot, riigi kanda. Samuti annab kohus süüdistatavale õiguse tasuda menetluskulud summas 346 eurot ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes

§ 248-249.

/allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 3