KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 19.03.2018 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-16-11039 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Kaitsja vandeadvokaadi abi Robert SPRENGK Asja läbivaatamise kuupäev 12.03.2018 Kohtuasi Viru Vangla materjalid A ŠI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks A Š sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, õppis xxx Karistuse kandmise algus 09.10.2017 ja lõpp 09.10.2018 Jätta A Š vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada kaitsja (vandeadvokaadi abi Robert SPRENGK) taotlus, määrata tema poolt A ŠILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 60 (kuuskümmend) eurot (s.h. materjalidega tutvumine 25 €, osalemine kohtuistungil 25 €, käibemaks 10 €). Välja mõista A ŠILT, temal vahendite puudumise korral vastavalt KrMS §188 tema seaduslikult esindajalt Ljudmila ŠALT kaitsjale (vandeadvokaadi abi Robert SPRENGK) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 60 (kuuskümmend) eurot. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Kaitsjatasu tuleb arvelduskontole: tasuda Maksu- ja Tolliameti 1 SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700002884 ning selgitus „A Š 1-16-11039 kriminaalmenetluse kulud“ Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.02.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav A Ši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. A Š on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 26.11.2016 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §121 lg.2 p.3 järgi ning karistatud KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta tingimisi katseajaga 18 kuud. Viru Maakohtu 18.05.2017 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja A Šile mõistetud karistus pöörati täitmisele. Karistuse kandmise algus oli alates karistuse kandmisele asumisest. Erakorralise ettekande kohaselt rikkus kinnipeetav järgmiseid talle pandud kohustusi – mitte tarvitada alkoholi, mitte omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, jätkata üldhariduse omandamist. Lisaks sellele on teda katseajal korduvalt karistatud väärteokorras ning katseaja jooksul on tema suhtes alustatud kaks kriminaalmenetlust. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud ühel korral, varasemalt on viibinud eelvangistuses. Käesolevat karistust kannab kinnipeetav korduva kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest, mis olid toime pandud kättemaksu eesmärgil. Varasemalt on kinnipeetava suhtes alaealiste komisjonis arutatud korduvalt kehaliste väärkohtlemiste ja varguste jätkuvat toimepanemist. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ja soov näidata end sõpruskonnas liidrina. Vangistuses on kinnipeetav jätkanud õpinguid 8-ndas klassis, osalenud pereteraapias ja toimunud on üks pikaajaline kokkusaamine. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama Kohtla-Järvele, tegemist on emale kuuluva korteriga, kus elavad lisaks emale ka nooremad õed ja periooditi ka isa. Kinnipeetava perekonna moodustavad ema, isa ja 2 nooremat õde. Vanem vend elab eraldi. Kohtla-Järve Linnavalitsuse andmetel on perekond võetud alalisele kontrollile isa agressiivse käitumise tõttu alkoholijoobes. Pere on osalenud mitmedimensionaalses pereteraapias. Kinnipeetav on oma vanemate poolt ülalpeetav. Vangistuses ei ole kinnipeetav tööle asunud, on jätkanud õpinguid 8-ndas klassis. Varasemalt on kinnipeetaval koolis esinenud käitumisprobleeme ja kaasõpilaste suhtes agressiivset käitumist, oli suunatud erikooli. Kinnipeetav kuulub Kohtla-Järvel alaealiste gruppi, mis tegeleb õiguserikkumiste toimepanemisega, vargused ja vägivallateod. Kooli iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval tugevad liidriomadused, mida ta kasutab selleks, et teisi mõjutada korda rikkuma. Kinnipeetav ei mõista oma tegude tagajärgi ning arvestab vaid enda heaolu ja õigustega. 2 Katseajal rikkus kinnipeetav korduvalt talle pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus. Kinnipeetav on pöördunud xxx vastuvõtule ja talle on määratud xxx ravi. Kinnipeetava tervislik seisund mõjutab tema käitumist igapäevaselt, ta võib olla hoolimatu, impulsiivne ja agressiivne. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused on puudulikud, ta lahendab olukordi vägivallaga. Kinnipeetav on avalikkusele ohtlik. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava perekonna moodustavad ema, isa ja nooremad õed. Ema sõnade kohaselt on kinnipeetav peale vanglast vabanemist koju tagasi oodatud. Kinnipeetaval esineb probleemset käitumist kodust väljaspool, kodus kinnipeetavaga probleeme ei ole. Kooli iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav oli õppimise ajal hüperaktiivne, agressiivne ja närviline õpilane. Kool juhtis ka tähelepanu, et kinnipeetaval on liidrile omaseid jooni, mida ta kasutab selleks, et teisi halvale teele juhtida, tema mõju all olevad õpilased kaklevad, teevad teistele liiga ja hilinevad tundidesse. Vestluse käigus annab kinnipeetav lubadusi, kuid neid ta ei täida. Kooli õpetajad on direktorile kirjutanud 14 ettekannet kinnipeetava kohta, lisaks kaebasid ka 8-nda klassi õpilaste vanemad. Peale vahi alt vabanemist ta õpinguid ei jätkanud, alles mais 2017 vormistati ta koduõppele, kuid jäi õppeaasta lõpul klassikursust kordama. Kinnipeetava pere elab 3-toalises korteris, mis on renoveeritud, puhas ja korralik. Korteri omanik on kinnipeetava ema, korteril on võlgnevus. Kinnipeetava isa saab xxx ega tööta, kinnipeetava ema on xx, töötab xxx ning jaanuaris 2018 läks rasedus- ja sünnituspuhkusele. Kohtla-Järve Linnavalitsuse alaealiste komisjonis on kinnipeetava juhtumeid arutatud korduvalt, väärteokorras on teda karistatud 14 korda. Kriminaalkorras on kinnipeetavat karistatud ühel korral, katseajal oli ta motiveeritud koostööks ainult periooditi. Ta rikkus korduvalt talle katseajaks pandud kohustusi, samuti jätkas ta katseajal kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav näitas oma käitumisega, et ta ei ole motiveeritud muutuma kriminaalhoolduse läbi. Uue kuriteo toimepanemise risk kinnipeetava puhul on kõrge. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaeg kuni karistusaja lõpuni ja panna kinnipeetavale järgmised kohustused – KarS §75 lg.2 p.2, 2-1, 4,
- Maakohtu istung Kinnipeetav A Š ei soovinud maakohtu istungil midagi öelda. Prokuröri abi Sergei Listov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud. Kaitsja vandeadvokaadi abi Robert Sprengk palus maakohtu istungil kinnipeetav vabastada ja arvestada seejuures, et tegemist on alaealisega, kellele see on tema esmakordne vangistus. Maakohtu määruse põhjendused 3 Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus leiab, et ainuüksi KarS §76 lg.1 p.2 sätestatud formaalsete aluste täidetus ei tingi kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vabanemine eeldab ka materiaalsete aluste täitmist. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et tegemist on kinnipeetava esimese kriminaalkaristusega. Seejuures on aga oluline märkida, et toimepandud kuriteo eest mõisteti kinnipeetavale karistuseks vangistus tingimisi. Kriminaalhooldus kulges negatiivselt, ta ei täitnud kohtuotsusega talle pandud käitumiskontrolli nõuet ja lisakohustusi ning lisaks sellele jätkas väär- ja kuritegude toimepanemist. Eelneva tõttu pöörati tingimisi mõistetud karistus reaalsele täitmisele. Samuti nähtub asja materjalidest, et ka vangistuses ei ole kinnipeetav suutnud käituda seadusekuulekalt ja tal on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Lähtuvalt eeltoodust on maakohus seisukohal, et kinnipeetav ei ole teinud järeldusi ja parandanud oma käitumist ning eluviisi ei peale tingimisi süüdimõistmist ega ka mitte vangistuse ajal. Seetõttu leiab maakohus, et taaskordse kriminaalhoolduse nõuetekohase läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. Seda seisukohta toetab ka kriminaalhooldusametniku kirjalik seisukoht, mille kohaselt on kinnipeetav hüperaktiivne, agressiivne ja närviline, vestluse käigus annab lubadusi, kuid ei täida neid, koostööks on motiveeritud vaid ajuti. Ka kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et kinnipeetav ei ole motiveeritud muutuma kriminaalhoolduse läbi ja uute kuritegude toimepanemise risk on tema puhul jätkuvalt kõrge. Samuti on maakohus seisukohal, et samast karistusest teistkordne vabastamine tingimisi ei ole antud kinnipeetava puhul põhjendatud. Vastavalt Riigikohtu 28.04.2017 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-12-17 tuleb retsidiivsusohtu prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast 4 karistuse kandmise ajal ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Käesolevas kohtumääruses ülaltoodust nähtub, et kinnipeetav ei ole vangistuses käitunud õiguskuulekalt. Individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärkide täitmise kohta puudub maakohtul võimalus hinnangu andmiseks, kuna neid eesmärke ei ole Viru Vangla iseloomustuses välja toodud. Õpingute ja pereteraapias osalemise jätkamise loeb maakohus antud asjas positiivseteks asjaoludeks. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama endisesse elukohta perekonna juurde. Kuigi alalise elukoha olemasolu on antud menetluses positiivne asjaolu, arvestab maakohus siinkohal ka järgnevat. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest ning Viru Maakohtu 18.05.2017 määrusest nähtub, et kuigi kinnipeetava ema sõnade kohaselt on kinnipeetav peale vangistust koju oodatud, ei ole ema ja kodu olemasolu piisavad, vältimaks uute süütegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Nii nähtub Viru Vangla iseloomustusest ja kriminaalhooldusametniku kirjalikust seisukohast, et kinnipeetava perekond on võetud Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt alalisele kontrollile, vaatamata sellele on kinnipeetav karistatud väärteokorras 14 korda ja tema juhtumeid on arutatud alaealiste komisjonis korduvalt, lisaks on tema suhtes alustatud kaks uut kriminaalmenetlust. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus. Kinnipeetav ei suutnud alkoholist hoiduda isegi kehtival katseajal, kui see oli talle lisakohustuseks pandud. Maakohus leiab, et sellises olukorras ei soosi alalise elukoha ja perekonna olemasolu kuidagi kinnipeetava suunamist õiguskuulekale teele. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt soovib kinnipeetav õppida keevitajaks. Arvestades kinnipeetava varasemat käitumist õpingutel, puudub maakohtul igasugune veendumus selles osas, et seekord võtab kinnipeetav õpinguid tõsiselt, ta ei tekita oma käitumisega koolis probleeme, ei ole agressiivne, ei hiline ega puudu, ei mõjuta kaasõpilasi. Viru Vangla iseloomustuses toodud hinnangut selle kohta, et kinnipeetav on avalikkusele ohtlik, maakohus ei arvesta, kuna sellest arvamusest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv leitud. Antud hinnang on täielikult põhistamata ega ole seetõttu kontrollitav. Ülalnimetatud Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse üheks eesmärgiks ka õiguskorra kaitsmine. Maakohus leiab, et siinkohal on muuhulgas arvestatud ka ühiskonna üldise õiglustundega. Kuigi tegemist on abstraktse ja raskesti hinnatava kriteeriumiga, leiab maakohus, et antud kinnipeetava vabastamisel vangistusest tingimisi enne tähtaega saaks ühiskonna õiglustunne kindlasti riivatud. Maakohus arvestab siinkohal kinnipeetava juba eelpoolviidatud käitumist nii katseajal kui ka vangistuses. Maakohus on seisukohal, et ka üldpreventiivsed kaalutlused on kinnipeetava vangistusest vabastamisel tingimisi enne tähtaega olulised. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava puhul on tema retsidiivsusriski suurendavad asjaolud ülekaalus, mistõttu tema vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Kinnipeetav peab jätkama karistuse kandmist vanglas. 5 Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaadi abi Robert Sprengk, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 60 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle riigituludest kaitsja kasuks välja. Kaitsjatasu nimetatud summas kuulub vastavalt KrMS §2 p.4, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.02.2016 lahendile kohtuasjas nr.3-11-1-16 ja KrMS §175 lg.1 p.4 alusel väljamõistmisele kinnipeetavalt, temal vahendite puudumisel KrMS §188 alusel tema seaduslikult esindajalt Ljudmila Šalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6