KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. juuni 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-14623 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg Pro

§ 113

järgi ja karistatud vangistusega 13 aastat.

§ 68lg 1 tulenevalt loeti karistuse kandmise alguseks 22.05.2008.a.

Tartu Ringkonnakohtu otsusega jäeti Maakohtu otsus muutmata ning kohtuotsus jõustus 03.02.

1. 25.04.2018 on Tartu Vangla esitanud Tartu Maakohtule N.B isikliku toimiku, et otsustada tema vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on pigem isiku tuttavad või juhututtavad, kellega koos alkoholi tarvitab, ohustatud võib olla ka avalikkus. Oht seisneb vägivalla kasutamises, raskete kehavigastuste tekitamises, mille tagajärjel võib saabuda surm ning tapmises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik on tarvitanud alkoholi ning on sattunud konflikti. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 14%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 32%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu N.B märkis, et soovib vabaneda enne tähtaegselt. Vangistust kannab
2. kord ja tapmise eest. Programmid on kõik läbinud ja edasi midagi teha ei ole. Kirikutöö on põhiline, millest on osa võtnud, on organist. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Enne kuritegu elas XXX, kus kuritegu toimus, aga see oli sotsiaalkorter ja see võeti ära. MTÜ-s Tulevik pakuti elukohta, aga ei soovinud seda, kuna ei ole Pärnuga tuttav. Õde on, aga läbisaamist ei ole, abikaasast on ammu lahutatud. Tartus ei suhtle kellegagi, on kõik sidemed katkestanud. Lubja 7 on 2-inimese toad ja seda on võimalik saada, kunagi pakuti, aga ei olnud vajadust. Seal on korralikud korterid, neile ei ole võimalik broneerida ainult. Alkohol ei tule kõne allagi. Oli 10 aastat väljas ja ei olnud mingit pistmist politseiga, siis tuli joodik tema poole. Nüüd tuleb hoiduda. Lõpetuseks märkis kinnipeetav, et saab hakkama, ei jäta jonni ja saab hakkama. Kirikuinimesed ka aitavad kui vaja on, samuti saab invaliidsuspensioni. Praegu ei oska pensioni suurust öelda, aga enne arreteerimist sai 2500 krooni, eks ta praegu on tõusnud. Vahet ei ole, kas vabaneb see aasta või järgmine aasta, teekond on üks ja sama. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa N.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega N.B tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, asub seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Isik kannab neljandat reaalset vangistust. Positiivsed asjaolud süüdimõistetu puhul on kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine ja sotsiaalprogrammide läbimine. Negatiivne on süüdimõistetu isik ja kuriteo sooritamise asjaolud. Vangla iseloomustusest nähtub, et isikul puuduvad vabaduses toetavad lähedased. Sooritatud kuritegudes leiab isik alati õigustusi ja näeb ennast pigem ohvrina (nt teda provotseeriti ning tegu oli ainult enesekaitsega, teda rünnati esimesena). Isik on kõik kuriteod sooritanud alkoholijoobes, kuid ei teadvusta kuriteo toimepanemist soodustanud tegureid. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral on oluline arvestada kinnipeetava suhtumist kuritegudesse. Karistuse eesmärkide saavutamine on kaheldav olukordades, kus süüdimõistetu on asunud positsioonile, et tema kuritegu sooritanud ei ole, teda on ebaõiglaselt süüdi mõistetud või ta on asunud muul viisil oma teguviisi õigustama. Sellisel juhul ei saa olla veendunud, et kinnipeetava suhtes on kuriteoriskid maksimaalselt maandatud. Samuti puudub isikul vabanemise korral kindel elukoht. Isikul on võimalus vabanemisel kasutada ajutist varjupaiga teenust Lubja 7, Tartu. Iseseisvalt elamispinna muretsemine on antud isiku puhul kaheldav seoses tema majandusliku olukorraga (vabanemisfondis 63,99 €). Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et N.B tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta N.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu N.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. N.B kannab käesoleval ajal karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on N.B temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 10 aasta. Seega on kinnipeetav ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Samuti on karistusest jäänud kanda rohkem kui kaks kuud, kuivõrd karistusaja planeeritud lõpp saabub 22.05.2021 (

§ 76lg 3).

Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest, vangla iseloomutusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral kinnipeetaval kindel elukoht puudub. Materjalidest nähtuvalt on isikul võimalik majutuda peale vangistust Tartu linna varjupaigas aadressil Lubja 7 ning seal viibides saab ta pöörduda Tartu linna sotsiaalosakonna poole. Isik ise selgitas, et antud aadressil on ka ööpäevaringselt võimalik majutuda, kuid ette seda ei broneerita. Lubja 7 varjupaik ei ole kontrollitud kindel elukoht ning võimalus tasu eest üürida endale vabade kohtade olemasolul koht 2-inimese toas ei ole samuti kindla elukohana arvestatav. Seega puudub isikul vabanemisel kindel kontrollitud elukoht. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et N.B tuleb jätta temale Tartu Maakohtu 03.02.2009 otsusega nr 1-08-14623 täpsustatud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik