Obsah (6)

§ 199§ 68§ 64§ 65§ 69§ 75

1-12-9806 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. märtsil 2013, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-9806 (11240100920) Kohtunik Astrid Asi Kohtuistun

§ 199

lg 2 p 8,9 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Marina Zagorets Süüdistatav G.P Elukoht Xxx, asukoht Viru Vangla, isikukood XXX, ilma kodakondsuseta, keskeriharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasemad karistused: - 04.05.1998 Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2, § 203 lg 1 järgi tingimisi vabaduskaotusega 6 kuud katseajaga 2 aastat; - 11.10.2000 Narva Linnakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 2 järgi arestiga 1 kuu; - 30.12.2002 Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi vangistusega 10 kuud; - 02.04.2004 Narva Linnakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi vangistusega 11 kuud; - 15.10.2010 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p 7,8,9 järgi,

§ 68

lg 1, § 74 lg 2, § 74 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 1 aasta katseajaga 2 aastat; - 28.11.2011 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p 7,8,9, § 266 lg 2 p 1- § 25 lg 1,2 järgi,

§ 64

lg 1 alusel vangistusega 1 aasta,

§ 65

lg 2 alusel vangistusega 2 aastat,

§ 68

lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 11 kuud 27 päeva,

§ 69

lg 1 alusel asendati 1 1-12-9806 karistus üldkasuliku tööga 1434 tunni ulatuses, täitmise tähtaeg- 2 aastat. Tõkend - elukohast lahkumise keeld alates 24.04.2012, vahistamine alates 09.10.2012 kriminaalasjas nr 12240104481. Kaitsja Vandeadvokaat Tatjana Massalina Kohtuistungi toimumise aeg 06.03.2013 RESOLUTSIOON Tunnistada G.P süüdi

§ 199lg 2 p 8,9 järgi ning mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada G.P vangistusega 6 (kuus ) kuud.

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 28.11.2011 kohtuotsusega mõistetud karistusega - 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, mis on asendatud 1434 tundi üldkasuliku tööga – ning mõista G.P-le liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Arvata maha osaliselt ärakantud karistus – 192 tundi üldkasulikku tööd ning lõplikuks karistuseks on 1 (üks) aasta, 8 (kaheksa) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendada G.P-le mõistetud karistus, 1 (üks) aasta, 8 (kaheksa) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust, 1242 ( tuhat kakssada nelikümmend kaks) tunni üldkasuliku tööga. Määrata

§ 69

lg 3 alusel üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohustada

§ 69

lg 4 alusel G.P üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 1 sätestatule: 1) elama kohtu määratud aadressil Xxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käesolevas kriminaalasjas G.P-le tõkendit mitte kohaldada. Kannatanu hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista G.P-lt kannatanu Xxxi (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 555 (viissada viiskümmend viis) eurot. 2 1-12-9806 Mõista G.P-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 60 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 0,45 eurot, kaitsja Tatjana Massalina poolt 06.03.2013 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 115 (ükssada viisteist) eurot ja 20 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada G.P osaliselt menetluskulude tasumisest. Mõista G.P-lt riigituludesse välja kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 60 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 0,45 eurot, kaitsja Tatjana Massalina poolt 06.03.2013 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 115 (ükssada viisteist) eurot ja 20 senti. Ülejäänud osa menetluskuludest jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata G.P-le menetluskulude summas 173 (ükssada seitsekümmend kolm) eurot ja 25 senti tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Ühe osa makse ei tohi olla väiksem kui 14 (neliteist) eurot ja 43 senti. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „G.P , kriminaalasja nr 1-12-9806, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 07.märtsist 2013. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 01. aprillist 2013. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA G.P-le on esitatud süüdistus võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, st

§ 199lg 2 p 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

1. Kohtumenetluses uuritud tõendid - Kannatanu Xxxi ütlused, millest nähtub, et ajavahemikul 26.02-27.02.2011 oli tema autost varastatud automagnetoola Kenwood maksumusega 65 eurot. Automagnetoola on tagastatud.(tl 1-6, 36-39); - 27.02.2011.a. sündmuskoha vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaadeldi kannatanule Xxxile kuuluvat sõiduautot Chrysler Voyager (t.l. 7-13); 3 1-12-9806 - Tunnistaja Xxxi ütlused, millest järeldub, et 2012.a. märtsi alguses ostis ta Xxxilt automagnetoola. Andis selle üle menetlejale (t.l. 15-19); - Tunnistaja Xxxi ütlused, millest nähtub, et ostis G.P-lt automagnetoola 50 euro eest. (t.l. 20-24); - 13.03.2012.a asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt oli vaadeldud kannatanule Xxxile kuuluv automagnetoola. (t.l. 25-30); - Äratundmiseks esitamise protokoll, mille kohaselt 18.04.2012.a. kannatanu Xxx tunneb ära oma magnetoola (t.l. 40-44) - Kannatanu Xxxi ütlused, millest nähtub, et 18.11.2011.a. ta avastas, et garaažiboksist oli varastatud temale kuuluv vara üldmaksumusega 755 eurot. Esitas ka tsiviilhagi nimetatud summas (t.l. 53-57); - 18.11.2011.a. sündmuskoha vaatluse protokoll, mille kohaselt oli vaadeldud kannatanule Xxxile kuuluv territoorium ja garaažiboks (t.l. 58-65); - Kahtlustatava G.P ütlused, mille kohaselt ta tunnistab oma süüd varguste toimpanemises (t.l. 47-51, 67-71).
2. Maakohtu seisukoht süüdituse osas 2.1 G.P-le on esitatud süüdistus selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, taas ajavahemikul 26.02-27.02.2011.a, võõra vallasasja omastamise eesmärgil, ebaseaduslikult tungis sisse Narvas, Tiimani,9 juurde pargitud ja Nikolai Xxxile kuuluvasse sõiduautosse Chrysler Voyager reg. nr.428 TFZ ja pani toime automagnetoola Kenwood maksumusega 65 eurot, varguse, tekitades Nikolai Xxxile materiaalset kahju. Kannatanu Nikolai Xxx on andnud ütlusi, et ta on Chrysler Voyager, reg.nr 428TFZ omanik. 26.02.2011 kell 22.00 parkis ta auto Tiimani 9 hoovi ning lukustas uksed kesklukustuse puldi abil. 27.02.2011 kell 13.00 läks ta auto juurde ja proovis puldi abil lukku avada, kuid kesklukustuse seade ei hakanud tööle. Seejärel avas ta juhipoolse ukse ja avastas, et salongis on asjad ja paberid laiali loobitud ning puudus JVC automagnetoola maksumusega 65 eurot. Lukkudel ja ustel ta väliseid vigastusi ei märganud. Hilisemates ütlustes on kannatanu märkinud, et tegemist ei olnud mitte JVC vaid Kenwoodi magnetoolaga. See oli väljanägemiselt ebaharilik – topelt esipaneeliga.(tl 6,39). Kohtueelse menetluse käigus on kannatanule temalt varastatud ese tagastatud. (tl 45) Nimetatud ütlustega on tõendatud süüdistuses kirjeldatud varguse toimumine st asjaolud, et ajavahemikul 26.02-27.02.2011 varastati Tiimani 9 juurde pargitud sõidukist Chrysler Voyager, reg.nr 428TFZ automagnetoola maksumusega 65 eurot. Kannatanu ütlusi varguse toimumise osas kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll koos lisatud fotodega. (tl 7-13). 18.04.2012 esitati kannatanule äratundmiseks kolm automagnetoolat, mille seast kannatanu tundis ära temale kuuluva magnetoola. Tundemärkidena, mille pinnalt ta endale kuuluva vara tuvastas, olid topeltesipaneel ning asjaolu, et pistikud ei ole vigastatud. (tl 40-44). Automagnetoola, milles kannatanu tundis ära temale kuuluva vara, oli menetlejale üle andnud tunnistaja Xxx, kelle sõnul ostis ta selle oma naise sugulaselt Xxxilt. (tl 19, 25-30). Tunnistaja Xxxi ütlustest nähtub, et Xxxile müüdud automagnetoola ostis tema omakorda G.P-lt. (tl 24) G.P on andnud ütlusi, milles tunnistab talle etteheidetava kuriteo toimepanemist, kuid märgib sealjuures, et lukke tema ei lõhkunud. Auto ei olnud lukustatud. Möödudes Tiimani 9 majast nägi ta, et ühe tumesinise auto juhipoolne uks ei olnud lõpuni suletud. Ta 4 1-12-9806 avas auto ja nägi magnetoolat. Ta võttis magnetoola korralikult maha, juhtmeid läbi ei lõiganud. See oli topeltpaneeliga. Magnetoola seisis umbes aasta tal kodus ja seejärel müüs selle Xxxile. (tl 51) Eelnimetatud tunnistajate ja süüdistatava ütlused kinnitavad, et süüdistuses kirjeldatud varguse pani toime G.P . Süüdistatav ise tunnistab, et ta on süüdistuses nimetatud ajal ja kohas pannud toime automagnetoola varguse ning müünud selle hiljem Xxxile. Tunnistajate Xxxi ja Xxxi ütlused, asitõendi vaatlus ning magnetoola äratundmiseks esitamine kinnitavad, et G.P on Xxxi vahendusel müünud kõnealuse magnetoola 2012 kevadel Xxxile. Ülaltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et G.P pani toime süüdistuses kirjeldatud varguse. 2.2 G.P süüdistatakse ka selles, et ajavahemikul 2011 oktoobri keskpaigast kuni kella 10.00 18.11.2011.a, tungis ta ebaseaduslikult sisse Narvas, Juhhanovi, 4 asuva ja Xxxile kuuluva eramaja piirdega territooriumile, sisenes läbi garaažiboksi lukustamata ukse boksi, kust varastas neli ratast Michelin üldmaksumusega 160 eurot, neli valuvelge üldmaksumusega 200 eurot, kaks autorehvi üldmaksumusega 50 eurot, 200 meetrit elektrikaablit kogumaksumusega 65 eurot, 200 meetrit elektrikaablit kogumaksumusega 80 eurot, bensiinisae Jonsred 21411 maksumusega 200 eurot. Kokku varastas vara üldsummas 755 eurot, millega tekitas Xxxile materiaalset kahju. Kohtuistungil prokurör loobus süüdistusest osas, mis puudutab bensiinisae Jonsred vargust ning seega tuleb KrMS §-st 301 juhindudes süüdistatav selles osas õigeks mõista. Kannatanu Xxx andis ütlusi, et ta elab Narvas, Juhhanovi
3. Eramaja territooriumil asub lukustamata garaaž, milles ta hoiab oma vara. 2011 oktoobri keskel ta lahkus kodust ning naastes avastas ta 18.11.2011, et garaažist on kadunud neli ratast Michelin, ühe ratta maksumus on 40 eurot; neli valuvelge, ühe maksumus on 50 eurot; kaks autorehvi maksumusega 25 eurot tükk; 1,5mm läbimõõduga elektrikaabel kogumaksumusega 65 eurot; 2,5mm läbimõõduga elektrikaabel kogumaksumusega 80 eurot, bensiinisaag Jonsred 2141 maksumusega 200 eurot. Kokku on varastatud esemete maksumus 755 eurot ning samas summas on kannatanu esitanud ka tsiviilhagi. (tl 57,73) Kannatanu ütlusi sündmuskoha osas kinnitab sündmuskoha vaatlus (tl 58-65). Nimetatud kannatanu ütlustega on tuvastatud süüdistuses nimetatud asjaoludel varguse aset leidmine. G.P tunnistab, et ta on pannud toime erinevate esemete varguse Juhhanovi 4 asuvast garaažist, kuid kahtlustuses nimetatud saagi ei ole ta varastanud. Muus osas ta tunnistab oma süüd ning annab üksikasjaliku selgituse mil viisil ta varguse toime pani ning kuidas ta varastatud esemed realiseeris. (tl 71) Ka kohtuistungil jäi süüdistatav oma ütluste juurde ning tunnistas varguse toimepanemist (välja arvatud süüdistusaktis nimetatud sae osas). Kohtu hinnangul on süüdistatava enda ütlustega tuvastatud tema poolt süüdistuses kirjeldatud varguse toime panemine so Juhhanovi 4 asuvast garaažist valdaja tahte vastaselt sissetungimisega nelja ratta Michelin (üldmaksumusega 160 eurot), nelja valuvelje (üldmaksumusega 200 eurot), kahe autorehvi (üldmaksumusega 50 eurot) ja elektrikaabli (kogumaksumusega 145 eurot) varastamine. Kuigi antud asjas on süüdistatava süüd kinnitavaks tõendiks vaid süüdistatava enda ütlused, ei välista see süüdistatava süüdi mõistmist. 5 1-12-9806 Süüdistatava ütlused varguse toimepanemise kohta on olnud üksikasjalikud ning haakuvad kannatanu ütlustega. Samuti puuduvad muud põhjused, mis annaks alust kahelda süüdistatava ütluste usaldusväärsuses. 2.3 Otsuse punktis 2.1 nimetatud episoodi puhul ei ole tuvastatud, et süüdistatav oleks murdnud lahti sõiduki ukse luku ning teise episoodi osas kinnitavad nii kannatanu kui ka süüdistatav, et garaaži uksed ei olnud lukustatud. Kuid vaatamata sellele tuleb G.P tegevus kvalifitseerida

§ 199

lg 2 p 8 mõttes sissetungimisega varguse toimepanemisena, kuna ebaseadusliku sissetungimisega on tegemist ka juhul, kui lukustamata ukse avamise teel sisenetakse võõrasse sõidukisse või hoonesse selle valdaja tahte vastaselt. 2.4 28.11.2011 kohtuotsusega nr 1-11-5839 tunnistati G.P muu hulgas süüdi ka 14.04.2011varguse toimepanemises. Käesoleva kriminaalmenetluse esemeks olevatest varguse episoodidest on üks leidnud aset ligikaudu poolteist kuud enne nimetatud vargust ning teine ligikaudu pool aastat pärast. Ka enne otsust nr 1-11-5839 on G.P korduvalt mõistetud süüdi varguste toimepanemise eest. Sealjuures 15.10.2010 kohtuotsusega on teda karistatud süstemaatiliselt varguste toimepanemise eest. Eelnevaga on tuvastatud, et G.P on ligikaudu üheksa kuu jooksul pannud toime kolm vargust ning ka varasemalt on teda karistatud süstemaatiliselt varguste toimepanemise eest. Seega on põhjust öelda, et G.P tegevus varguste toimepanemisel on olnud süstemaatiline. 2.5 Mõlema varguse puhul on tuvastatud, et süüdistatav pani need toime täiesti teadlikult. Sisenedes võõrasse sõidukisse ja garaaži ning võttes sealt erinevaid esemeid, sai ta väga hästi aru, et tegemist on tema jaoks võõra sõiduki ja garaažiga ning võõraste esemetega. Võttes arvesse süüdistatava käitumist esemete realiseerimisel, on põhjust öelda, et ta võttis need esemed eesmärgiga omastada ning hiljem maha müüa. Seega oli tegemist sihipärase käitumisega ning kohus on seisukohal, et G.P pani vargused toime kavatsetult. 2.6 Kõike ülalöeldut kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et G.P tegevuses on tuvastatud

§ 199

lg 2 p-de 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused so sissetungimisega ning süstemaatiliselt võõraste vallasasjade äravõtmine nende omastamise eesmärgil. 3. Karistus

§ 199lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

G.P karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaoluna võib arvestada süü tunnistamist. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et G.P on varasemalt 6-l korral kriminaalkorras karistatud ning seda eelkõige varavastaste kuritegude eest ning kõnealused kuriteod olid pandud toime enne eelmise süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist. Eelnevate kohtuotsustega on talle karistuseks mõistetud vangistust. Karistuse liigi valimisel tuleb arvestada asjaolu, et süüdistataval puudub käesoleval ajal alaline sissetulek, mis kohtu arvates välistab rahalise karistuse kohaldamise, kuivõrd süüdistataval puuduvad piisavad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda. Ka süüdistatava varasem käitumine välistab rahalise karistuse, kui kergemaliigilise karistuse, 6 1-12-9806 kohaldamise. Teda on varem korduvalt karistatud sarnaste kuritegude eest, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud süütegude toimepanemist. Seetõttu on kohtu hinnangul vajalik karistuse eesmärkide saavutamiseks kohaldada vangistust. Võttes arvesse toimepandud varguste tehiolusid ja raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on alla keskmise. Kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse süü tunnistamist, kuid samas ei saa jätta tähelepanuta ka asjaolu, et isikut on varem sarnaste rikkumiste eest karistatud, mistõttu ei ole põhjendatud minimaalne karistus. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 9-kuulist vangistust. Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada G.P 6-kuulise vangistusega. Kuivõrd käesoleva kriminaalasja esemeks olevad süüteod on pandud toime enne eelmise süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist, peab

§ 65

lg-st 1 ja § 64 lg-st 1 tulenevalt liitma käesoleva otsusega mõistetud karistuse Viru Maakohtu Narva kohtumaja 28.11.2011 kohtuotsusega mõistetud karistusega - 1 aasta, 11 kuud ja 27 päeva vangistust, mis on asendatud 1434 tundi üldkasuliku tööga – ning mõista G.P-le liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 1 aasta, 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Sellest tuleb maha arvata osaliselt ärakantud karistus – 192 tundi üldkasulikku tööd ning lõplikuks karistuseks on seega 1 aasta, 8 kuud ja 21 päeva vangistust. Kuivõrd G.P poolt toimepandud kuritegude episoodide arv ei ole suur ning kuritegude raskus etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis on alla keskmise, peab kohus võimalikuks

§ 69

lg-st 1 juhindudes asendada G.P-le mõistetud karistus, 1 aasta, 8 kuud ja 21 päeva vangistust, üldkasuliku tööga 1242 tunni ulatuses, mis tuleb teostada 1 aasta ja 2 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. G.P on vastavalt

§ 69

lg-le 4 kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§ 75lg-s 1 sätestatule.

Ta kohustub: 1) elama kohtu määratud aadressil Xxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohus ei pea käesoleva kriminaalasja raames vajalikuks G.P-le tõkendit kohaldada.

1. Tsiviilhagi VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju 7 1-12-9806 tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p-st 2 on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi hiljemalt taotluste esitamise tähtajaks. Kuigi ka kriminaalmenetluse raames esitatav tsiviilhagi peab üldjuhul vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus tsiviilhagile ette nähtud nõuetele, on kriminaalmenetluse eripärast lähtuvalt nende nõuete osas siiski mõned erisused. Nimelt, kriminaalmenetluses on võimalik esitada hagi ka määratlemata isiku vastu, kelle kuriteo koosseisu tunnustele vastav tegu moodustab ühtlasi kannatanu tsiviilnõude aluse. Sealjuures eeldatakse, et kannatanu tsiviilnõue on suunatud isiku vastu, kellele on süüdistusaktis ette heidetud käitumist, mis ühtlasi moodustab tsiviilhagi aluse. (RKKK 3-1-179-09). Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu Xxx esitanud tsiviilhagi. Hagi kohaselt on tundmatu isik tekitanud talle vargusega kahju summas 755 eurot. Varastatud esemed ja nende väärtus on täpsustatud kannatanu ütlustes. Eelnevast lähtuvalt tuleb antud juhul lugeda tsiviilhagi esitatuks süüdistatava G.P vastu. Otsuse punktis 2.2 toodud põhjendustel loeb kohus tõendatuks, et G.P on pannud toime kannatanu nimetatud esemete – nelja ratta Michelin (üldmaksumusega 160 eurot), nelja valuvelje (üldmaksumusega 200 eurot), kahe autorehvi (üldmaksumusega 50 eurot) ja elektrikaabli (kogumaksumusega 145 eurot) - varguse ning tekitas selle kuriteoga kannatanule kahju. Nõude suurus nimetatud esemete varguse osas on tõendatud kannatanu enda ütlustega. Prokurör loobus osaliselt G.P-le esitatud süüdistusest – Xxxilt varastatud bensiinisae osas. Nimetatud eseme varguse osas puuduvad antud asjas ka tõendid, millest nähtuks, kes on selle eseme vargusega kannatanule kahju tekitanud. Kuivõrd nimetatud osas ei ole kostja isikut tuvastatud, tuleb hagi jätta selles osas läbivaatamata. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Xxxi tsiviilhagi kuulub rahuldamisele osaliselt so summas 555 eurot ning see tuleb välja mõista kahju tekitajalt – süüdistatavalt G.P-lt .
2. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasud. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kuulub G.P-lt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 480 eurot. Lisaks tuleb KrMS §-dest 175 ja 180 lähtudes mõista G.P-lt välja määratud kaitsjale makstud tasud järgnevalt: kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 57 eurot ja 60 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 0,45 eurot, kaitsja Tatjana Massalina poolt 06.03.2013 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 115 eurot ja 20 senti. Arvestades, et kriminaalasja esemeks on süüteod, mis olid pandud toime enne eelmise süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist ning nende osas esitatud süüdistust arutati kohtus 8 1-12-9806 eraldi menetluses süüdistatavast mitteolenevatel põhjustel, peab kohus vajalikuks jätta KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel väljamõistmisele kuuluv sundraha riigi kanda. Kuivõrd süüdistataval puuduvad käesoleval ajal sissetuleku allikad, mis võimaldaks koheselt menetluskulude tasumist, peab kohus põhjendatuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude tasumine ühele aastale. Seega juhindudes KrMS § 180 lg-st 3 määrab kohus, et G.P on õigus tasuda menetluskulud summas 173 eurot ja 25 senti ositi 1 aasta jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest ning igakuine makse ei tohi olla väiksem kui 14 eurot ja 43 senti. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313,
3. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik 9