1-12-3489/42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.09.2013, Rakvere kohtumajas Kriminaalasja number 1-12-3489 Kohtunik Anu Ammer Sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Ain Tali Kohtuasja nimetus Viru vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Taimi Lepiksaare erakorraline ettekanne taotlusega L.T-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu L.T , isikukood XXX, elukoht xxxx Kohtuistungi toimumise aeg 24.09.2013, avalikul kohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KrMS § 428, 387 ja KarS § 74 lg 4 RESOLUTSIOON Kriminaalhooldusametniku taotlus L.T-le Viru Maakohtu 12.04.2012 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks jätta rahuldamata. Pikendada L.T-le määratud katseaega 4 (nelja) kuu võrra, s.o kuni 11.09.

1. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused. Viru Maakohtu 12.04.2012 otsusega nr 1-12-3489 kokkuleppemenetluses mõisteti L.T süüdi KarS § 121 järgi ja karistati teda 8 kuulise vangistusega tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga. Katseajaks allutati L.T kriminaalhooldaja järelevalve alla ja kohustati teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati L.T katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Katseaja algus 12.04.
2. 27.08.2012 esitas kriminaalhooldusametnik Taimi Lepiksaar kohtule erakorralise ettekande taotlusega pikendada katseaega 3 kuu võrra, kuna süüdimõistetu on katseaja kestel rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 28.08.2012 määrusega pikendas kohus L.T-le määratud katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 11.01.
3. 18.09.2012 esitas kriminaalhooldusametnik Taimi Lepiksaar kohtule erakorralise ettekande taotlusega pikendada katseaega veel 4 kuu võrra, kuna süüdimõistetu on katseaja kestel taas kord rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Viru Maakohtu 26.09.2012 kohtumäärusega pikendati L.T-le määratud katseaega 4 kuu võrra, s.o kuni 11.05.
4. 18.07.2013 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule korduva erakorralise ettekande taotlusega karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune on taas kord rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Viru Maakohtu 30.07.2012 kohtumäärusega pööras kohus L.T-le mõistetud karistuse täitmisele. Nimetatud määruse peale esitas süüdimõistetu määruskaebuse ning 28.08.2013 määrusega tühistas Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse ning saatis L.T karistuse täitmisele pööramise küsimuse tagasi maakohtule uueks arutamiseks prokuröri osavõtul. 24.09.2014 kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik taotluse juurde, pöörata karistus täitmisele, lisades, et lisaks alkoholikeelu rikkumisele, rikkus L.T augustis kahel korral ka registreerimiskohustust. Prokurör toetas kriminaalhooldusametniku taotlust, kuna tegemist on korduva samalaadse rikkumisega. L.T ise taotles karistust täitmisele mitte pöörata. KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KrMS § 427 lg 1 sätestab, et KarS § 74 lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning olles tutvunud erakorralise ettekande ja kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamuse, on kohus seisukohal, et erakorraline ettekanne on küll põhjendatud, kuid käesoleval ajal ei saa karistuse täitmisele pööramist pidada otstarbekaks. L.T ise soovib edaspidi suhtuda katseaega vastutustundlikult, olles selleks ka reaalseid samme astunud. Peale 30.07.2013 kohtumääruse tegemist, on 05.08.2013 Kordamed AS meditsiinikeskuses temale implanteeritud alkoholi blokeeriv depoopreparaat DISULFIRAM, mida kasutatakse aktiivse alkoholismi ravimeetodina. Nimetatud asjaolu annab kohtule käesoleval ajal võimaluse suhtuda L.T lubadusse, et suudab hoiduda alkoholi tarvitamisest, kui mitte vaid paljasõnalisesse lubadusse, kuna tema on astunud reaalse sammu sõltuvusest vabanemiseks. L.T on kaks alaealist last, tal on kindel töökoht xxxx-s. Tööandja poolt väljastatud soovituskiri kinnitab, et L.T on hinnatud, abivalmis ja usaldusväärne töötaja. Samuti nähtub tööandja poolt antud soovituskirjast, et töö juures alkoholiprobleeme ei ole esinenud. See aga kinnitab, et tahtmise korral ta suudab hoiduda alkoholi tarvitamisest ja täita temale katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 2 Seega on kohus seisukohal, et karistuse täitmisele pööramist ei saa pidada käesoleval hetkel otstarbekaks. Muus osas on katseaeg kulgenud rahuldavalt, seega peab kohus põhjendatuks võimaldada L.T jätkata katseaja läbimist tavapärases rütmis, jättes taotluse karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Küll aga tuleb pidada põhjendatuks pikendada veelkord L.T-le määratud katseaega 4 kuu võrra, s.o kuni 11.09.
5. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 3