XXX, isikukood XXX, elukoht xxx xx-xx Tartu linn Tartumaa, töökoht xxx xxx Meelis KAEV Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Kaebuse esitaja Kohtuväline menetleja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Meelis KAEVU 23.08.2018 otsus väärteoasjas nr.2440,18,004005 O.P karistamise osas
lg.1, §203, §234 lg.1, §239 -1 lg.1 p.1 ja §242 lg.1 järgi Karistusseadustiku §63 lg.1 kohaldamisega
summas 400 (nelisada) eurot – jätta muutmata. Karistusseadustiku §66 lg.2, 3 alusel määrata, et rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 400 (nelisada) eurot tuleb O.P tasuda ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. O.P kaebus rahuldada osaliselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. 1 Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle teatavakstegemist. Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Andrei Protassov koostas 28.07.2018 väärteoprotokolli nr. AB 1556538 O.P kohta selles, et viimane, juhtides 28.07.2018 kell 13.55 Ida-Virumaal Iisaku vallas Iisaku – Alajõe tee 6-ndal kilomeetril mootorsõidukit, eiras tahtlikult politseiametniku poolt antud sõiduki kohustusliku peatamise märguannet, mis oli antud eessõitva sõiduki juhile tagasõitvalt politseivärvides alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga. Samuti juhtis juht mootorsõidukit, mis ei olnud kehtestatud korras registreeritud. Samuti juhtis juht A-kategooria mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Samuti juhtis juht mootorratast ja ei kandnud peas kinnirihmatud motokiivrit. Samuti juhtis juht mootorsõidukit ning tal puudus kontrollijale esitamiseks kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument, samuti puudus isikul esitamiseks ka isikut tõendav dokument. Sellega rikkus O.P
lg.1, §76 lg.1, §90 lg.1 p.1, §33 lg.2 p.10 ja lg.4 ning §88 lg.1 sätteid ja pani toime väärteod
Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 23.08.2018 otsusega väärteoasjas nr.2440,18,004005 määrati O.P-le
lg.1, §203, §234 lg.1, §239-1 lg.1 p.1 ja §242 lg.1 järgi Karistusseadustiku §63 lg.1 kohaldamisega
summas 400 (nelisada) eurot. Otsuse kohaselt pani menetlusalune isik teod toime tahtlikult. Karistust kergendava asjaoluna arvestati otsuse tegemisel kehtivate karistuste puudumist ja süü tunnistamist, karistust raskendavad asjaolud puudusid. Vastulauset ja tõendeid menetlusalune isik ettenähtud tähtaja jooksul ei esitanud. O.P esitas 12.09.2018 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada karistuse osas ning vähendada määratud karistust või alternatiivselt võimaldada rahatrahv tasuda ositi. Kaebuse kohaselt ei vaidlusta selle esitaja väärteo toimepanemise fakti. Kaebuse esitaja tunnistas rikkumise toimepanemist ja kahetses sügavalt. Samas leidis kaebuse esitaja, et karistus on ebamõistlikult suur võrreldes tema süüga antud väärteoasjas ja samuti tema rahaliste võimalustega. Kaebuse esitaja ei ole võimeline rahatrahvi tasuma, sest võlgnevused maksuametile neelavad suurema osa tema sissetulekust. Samuti märkis kaebuse esitaja, et tal puuduvad kehtivad väärteokaristused, mistõttu tuleks rahatrahvi vähendada alla keskmise määra. Kui kohus leiab, et karistus on vastavuses süüga, palus kaebuse esitaja määrata rahatrahvi tasumine ositi maksimaalseks tähtajaks. 2 Samas kaebuses kinnitas selle esitaja, et ei soovi osaleda kohtuistungil ja nõustus kirjaliku menetlusega. Kaitsjat kaebuse esitaja ei soovinud ning täiendavate tõendite kogumist ja tunnistajate väljakutsumist ei taotlenud. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 04.10.2018 kirjalikus vastuses nr.3.11.1/22548-5 nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning palus kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Kirjaliku vastuse kohaselt oli menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärtegu, mis vastas mitmele eri süüteokoosseisule. Kuna kõik 5 süüteokoosseisu pandi toime ühe teona, siis määrati menetlusalusele isikule Karistusseadustiku §63 lg.1 alusel karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.
lg.1 alusel võib isikut karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga kuni 24 kuud. Kohtuvälise menetleja poolt oli menetlusalusele isikule tema poolt toimepandud väärtegude eest määratud karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, mis jääb keskmise karistusmäära piiridesse. Karistuse määramisel oli arvestatud asjaoludega, et menetlusalune isik pani teod toime tahtlikult, millega seadis ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Samuti oli arvestatud sellega, et menetlusalune isik tunnistas ennast süüdi ja tal puudusid kehtivad karistused. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et O.P kaebus on põhjendatud osaliselt. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas väärteoasjas nähtub menetlusaluse isiku poolt 12.09.2018 maakohtule esitatud kaebusest, et ta ei soovi osaleda kohtuistungil ja nõustus kirjaliku menetlusega. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 04.10.2018 kirjalikust vastusest nr.3.11.1/22548-5 nähtub, et prefektuur nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud 5 erineva väärteo toimepanemise eest. 3
lg.1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt.
näeb ette vastutuse kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest.
lg.1 näeb ette vastutuse sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest.
-1 lg.1 p.1 näeb ette vastutuse motokiivri kasutamise nõuete rikkumise eest sõidukijuhi poolt.
lg.1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub sama seaduse §201 - §203, §205 - §207, §209, §211, §212, §214 - §219, §221 - §224 ja §226 - §241 sätestatud väärteokoosseis. Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis Akategooria mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud kehtestatud korras registreeritud, eiras politseiametniku poolt antud kohustusliku peatamise märguannet, ei kandnud peas kinnirihmatud motokiivrit ning tal puudus kontrollijale esitamiseks kehtiv vastava kategooria juhtimise õigust tõendav või isikut tõendav dokument. Nagu nähtub 28.07.2018 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1556538 ja 23.08.2018 otsusest väärteoasjas nr.2440,18,004005, on menetlusalune isik rikkunud
lg.1 p.1, §76 lg.1, §38 lg.1, §33 lg.4 ja lg.2 p.10 ning §88 lg.1 sätteid.
lg.1 p.1 sätestab, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.
lg.1 sätestab, et mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist.
lg.1 sätestab, et juht on kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb seadusest või seaduse alusel antud muust õigusaktist.
lg.4 sätestab, et mootorrattaga ja mopeediga sõitmisel peab juht kandma kinnirihmatud motokiivrit.
lg.2 p.10 sätestab, et juhtrauaga mootorratta ja mopeedi juhtimisel on juht kohustatud muuhulgas kandma peas kinnirihmatud motokiivrit.
lg.1 sätestab, et juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise 4 registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Oma kaebuses ei ole menetlusalune isik vaidlustanud ühegi ülalnimetatud sätte rikkumist ja on tunnistanud kõikide väärtegude toimepanemist. Nimetatud kaebuse seisukohad ühtivad ja on kooskõlas teiste asjas materjalidega. Nii nähtub menetlusaluse isiku omakäelisest 28.07.2018 seletusest, et samal päeval sõitis ta registreerimata Hiina mootorrattaga Iisaku valla teedel, tal puudus turvavarustus ja A-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kui menetlusalune isik märkas politseipatrulli, ehmus ta ja põgenes. Tunnistaja R. L. ütlustest nähtub, et väljakutsele sõites märkas ta isikut mootorrattaga, kellel puudus turvavarustus ja kes hakkas põgenema. Isik eiras peatumismärguannet, mootorrattal puudus registreerimisnumber. Hiljem tunnistas isik oma süüd ja näitas peidetud mootorratta asukoha. Isikuks osutus O.P, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja mootorratas ei olnud kehtestatud korras registreeritud. Samuti puudus esitamiseks isikut tõendav dokument. Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud
lg.1, §203, §234 lg.1, §239-1 lg.1 p.1 ja §242 lg.1 järgi, kuna ta rikkus sama seaduse §90 lg.1 p.1, §76 lg.1, §38 lg.1, §33 lg.4 ja lg.2 p.10 ning §88 lg.1 sätteid. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik pani ühe teoga toime 5 väärtegu, siis selles osas kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseisud käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärteod on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku teod on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti, sama seaduse §203 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut, sama seaduse §234 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtajaga kuni 24 kuud, sama seaduse §239-1 lg.1 p.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut ning sama seaduse §242 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 20 trahviühikut. 5 Vastavalt Karistusseadustiku §63 lg.1 kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja eelnimetatud sätet kohaldanud ja määranud menetlusalusele isikule kõigi 5 väärteo eest kokku karistuse raskeima sätte eest. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on menetlusalusele isikule määratud karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses. Nagu nähtub osadest käesolevas väärteoasjas kohaldamisele kuuluvate sätete sanktsioonidest, oli menetlusalusele isikule võimalik karistuseks määrata ka aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuväline menetleja on käesolevas väärteoasjas määranud karistuseks kõige leebema karistuse liigi – rahatrahvi. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja sellise otsustusega ja leiab samuti, et raskemate karistusliikide kohaldamiseks käesolevas väärteoasjas alus puudub. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse 5 toimepandud väärteo eest raskeima sätte keskmises määras. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü 5
sätte järgi, leiab maakohus, et käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumiste raskusastet ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud väärteoasjas määratud karistuse liigi ja suurusega. Maakohus leiab, et rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas asjas seaduslikku alust ei ole. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on karistuse suuruse määramisel arvestatud menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist ja kehtivate karistuste puudumist. Nende teistkordseks arvestamiseks kohtumenetluses seaduslikku alust ei ole. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata. Oma kaebuses on menetlusalune isik muuhulgas alternatiivina taotlenud võimalust tasuda määratud rahatrahv ositi maksimaalse tähtaja jooksul Vastavalt Karistusseadustiku §66 lg.2 võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ning vastavalt sama paragrahvi lg.3 ei tohi ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur ei ole nende poolt 04.10.2018 esitatud kirjalikus vastuses väljendanud oma seisukohta kaebuses toodud alternatiivse taotluse osas. Maakohus järeldab sellest, et kohtuväline menetleja on nõus rahatrahvi ositi tasumise taotluse ja maksimaalse tähtajaga. 6 Maakohus leiab, et käesolevas väärteoasjas on võimalik kohaldada Karistusseadustiku §66 lg.2, 3 sätteid ning määrab rahatrahvi tasumise tähtajaks 1 aasta. Vastuseks kaebuse väitele selles osas, et kaebuse esitaja ei ole võimeline rahatrahvi tasuma seoses võlgnevustega maksuametile, märgib maakohus, et sellele tuli menetlusalusel isikul mõelda enne väärtegude toimepanemist. Iga isik peab arvestama asjaoluga, et toimepandud süüteole järgneb karistus ning ükski karistus ei tohi olla mugav ja peab piirama süüteo toimepanija elu ühel või teisel määral. Kokkuvõtteks tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määramise ja selle suuruse osas jätta muutmata. Menetlusaluse isiku kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o. rahatrahvi tasumise võimaldamise osas ositi 1 aasta jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.