KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2018 Väärteoasja number 4-18-4125 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtuistu

§ 63

lg 1 järgi mõisteti F.M-ile karistuseks 10 päeva aresti.

§ 69

alusel asendati see 10 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. Karistuse mõistmisel arvestas kohus kergendava asjaoluna F.M kahetsust ja süü tunnistamist. Karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud.
2. Kohus pidas põhjendatuks karistada F.M raskeima LS § 201 lg 2 sanktsioonis ettenähtud põhikaristusega, s.o arestiga, et mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus märkis, et F.M ei ole juhtimisõigust kunagi olnud ning teda on korduvalt kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt. Kergendava asjaoluna kahetsust arvesse võttes mõistis kohus F.M-ile karistuse alla sanktsiooni keskmise määra. Vabadust sel määral piiravat karistust saab pidada proportsionaalseks isiku poolt toimepandud süüteoga ja piisavaks, et mõjutada F.M edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Kuna tegemist oli esmakordse aresti määramisega, pidas kohus menetlusaluse isiku taotlusel võimalikuks asendada arest üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks on üks kuu kohtuotsuse jõustumisest. APELLATSIOONIS ESITATUD TAOTLUSE SISU
3. F.M kaitsja P. Paal palub tühistada Viru Maakohtu otsuse mõistetud karistuse osas ning mõista menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv alla keskmise määra.
4. Kaitsja juhtis tähelepanu asjaolule, et F.M puuduvad kehtivad väärteokaristused. Kuna F.M osas tuvastas kohus kaks kergendavat asjaolu – puhtsüdamliku kahetsuse ja süü tunnistamise – ning F.M puuduvad kehtivad väärteokaristused, siis oleks teda tulnud karistada kergema karistuse liigiga. Riigikohus on asunud seisukohale, et kohtul on raskema karistuse liigi valimise puhul kohustus põhistada, miks raskemat karistuse liiki kohaldatakse. Kaitsja arvates ei ole kohus arvestanud F.M osas esinevaid asjaolusid, mis oleksid tinginud karistuse mõistmise kergemas liigis. Ka rahatrahvi mõistmine mõjutaks süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohtu istungi toimumise ajast ja kohast teavitati menetlusosalisi seaduses ettenähtud korras, menetlusalune isik sai kohtukutse kätte. Menetlusosalised istungile ei ilmunud. Kohtuvälise menetleja esindaja esitas kirjaliku arvamuse, milles jäi maakohtu istungil kohtuvaidluses esitatud seisukoha juurde.
6. Ringkonnakohus tutvus väärteoasja materjalidega ning leiab, et Viru Maakohtu otsus jääb muutmata. Viru Maakohus tuvastas, et F.M pani toime koosseisupärased, õigusvastased ja süülised väärteod. Nimetatud osas ei ole apellatsioonimenetluses otsust vaidlustatud. Küll aga leiab kaitsja, et F.M karistus on liiga karm, arvestades kergendavaid asjaolusid, kehtivate 2 väärteokaristuste puudumist ning karistuse eesmärke. Kokkuvõtlikult leiab kaitsja, et sobiv karistus F.M-ile oleks rahatrahv.
7. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud muuhulgas juhul, kui madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud

§-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei esine asjaolusid, mille tõttu oleks põhjendatud maakohtu mõistetud karistuse muutmine. 10.

§ 56lg 1 kohaselt on isikule mõistetava karistuse aluseks tema süü.

Isiku süü hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust, samuti

§-s 57 sätestatud karistust kergendavatest ja

§-s 58 loetletud karistust raskendavatest asjaoludest (Riigikohtu üldkogu otsus väärteoasjas nr 3-1-1-116-09, p 20, RKKK nr 3-1-1-12-06, p 12 ja RKK 3-1-1-18-11, p 8.1).

1. Maakohus arvestas karistuse mõistmisel F.M karistust kergendavaid asjaolusid. Samuti arvestas I astme kohus, et kehtivad väärteokaristused F.M puuduvad. Küll aga nähtub maakohtu otsusest, et kohtu arvates on F.M välja kujunenud püsivalt hoolimatu käitumismuster liikluses. Tal pole kunagi juhtimisõigust olnud ning teda on korduvalt juhtumisõiguselt kõrvaldatud. Sellise seisukohaga nõustub ka ringkonnakohus. Oma käitumisega rikkus F.M mitut erinevat liiklusseaduse sätet. F.M hoolimatut suhtumist väljendab ka see, et menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis põhjendab ta kiiruse ületamist spidomeetri mittejälgimisega. Oma tahtliku tegevusega lubatud sõidukiirust ületades ja juhtimisõigust omamata seadis F.M potentsiaalsesse ohtu nii teised liiklejad kui ka sõidukis viibinud isikud. Olenemata sellest, et tegelikkuses raskeid tagajärgi F.M teoga ei kaasnenud, ei ole ringkonnakohtu hinnangul süü suurusest ja eri- ning üldpreventiivsetest kaalutlustest tulenevaid asjaolusid, mis tingiksid F.M-ile kergemaliigilise karistuse mõistmise. Ka apellant ei ole kaebuses välja toonud maakohtu otsuses nimetamata asjaolusid, mis tingiksid teiseliigilise karistuse mõistmise.
2. Eeltoodut arvestades ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata. 3