KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 14. jaanuar 2019 Kohtuasja number 1-18-4226 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuasi Süüdimõistetu Mario-Vaino Suka (isikuko

§ 74lg 4 alusel Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 5.

detsembri

1. a määrus Määruskaebuse esitaja Mario-Vaino Suka kaitsja vandeadvokaadi abi Anne Vissak Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
2. detsembri
3. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Tartu Maakohus karistas Mario-Vaino Sukka
5. juuni
6. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-4226

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega,

§ 424

järgi 4 kuu pikkuse vangistusega ja

§ 4231

järgi 4 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõistis kohus kuritegude kogumis liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud vangistust, mille hulka arvestas kahtlustatavana kinnipidamise aja, s.o 1 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 3 aastat 7 kuud 29 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel mõistis kohus liitkaristuseks kuritegude kogumis 3 aastat 10 kuud 26 päeva vangistust, liites mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 20. septembri 2016. a otsusega mõistetud 2 kuu 27 päeva pikkuse vangistuse.

§ 74lg-te 1 ja 2 alusel määras kohus, et koheselt kuulub M.-V.

Sukal ärakandmisele 3 kuud 26 päeva vangistust ning ülejäänud 3 aasta 7 kuu pikkune vangistus määrati tingimisi 4 aasta pikkuse katseajaga, kohustades M.-V. Sukka järgima käitumiskontrolli nõudeid ja

§ 75

lg 2 p-des 2, 21 ja 9 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi, mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning alluda elektroonilisele valvele 4 kuu jooksul alates elektroonilise valveseadme kinnitamisest tema keha külge. Kohtuotsus jõustus

1. juulil
3. Kriminaalhooldaja esitas
4. novembril 2018 erakorralise ettekande, milles taotles M.-V. Sukale mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna kriminaalhooldusalune rikkus kohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid. Samuti rikkus ta elektroonilise valve ajakavasid ega täitnud nõuetekohaselt registreerimiskohustust.
5. Tartu Maakohtu
6. detsembri
7. a määrusega kriminaalhooldaja taotlus rahuldati ja M.-V. Sukale Tartu Maakohtu
8. juuni
9. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aastat 7 kuud vangistust pöörati täitmisele. 3.1 Kohus tuvastas, et M.-V. Sukk on kahel korral rikkunud kohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid.
10. septembril ja
11. oktoobril 2018 teostatud kiirtestid näitasid positiivset tulemust amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamise osas. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjad kinnitasid mõlemal korral narkootiliste ainete sisaldumist M.-V. Suka organismis.
12. oktoobril 2018 teostatud kiirtest andis positiivse tulemuse fentanüülile, kuid joobeseisundi tuvastamise saatekirja järgi isiku organismis narkootilisi aineid ei leitud.
13. septembril 2018 antud seletuses M.-V. Sukk keelatud ainete tarvitamist ei tunnistanud. Samuti eitas ta nende tahtlikku tarvitamist kohtuistungil. Kohus ei pidanud eluliselt usutavaks süüdimõistetu väidet, et tema organismi on sattunud vähemalt kahel korral narkootilist ainet muul viisil kui teadliku tarvitamise tagajärjel. 3.2 M.-V. Sukk on kolmel korral rikkunud ka registreerimiskohustust, kui ei ilmunud
14. oktoobril ja
15. ning
16. novembril 2018 kriminaalhooldusosakonda. Kahel esimesel korral ta teavitas, et ei saa vastuvõtule tulla, kuna on haige lapsega kodus ning viimasel korral teatas, et magas sisse ja on haige, mistõttu ei saa vastuvõtule tulla. M.-V. Sukk kriminaalhooldusalusena peab olema teadlik, et haiguse kohta, sh lapse haiguse kohta, tuleb tal esitada arstitõend. Vastasel juhul jäävad tema väited paljasõnaliseks. M.-V. Sukk ei ole tõendanud, et tema või tema laps olid haiged, millest tulenevalt puudusid tal mõjuvad põhjused vastuvõtule mitteilmumiseks. 3.3 M.-V. Sukk ei ole nõuetekohaselt täitnud ka elektroonilise valve ajakavasid. Ta on kogu perioodi vältel, s.o alates
17. augustist 2018, pöördunud varem koju tagasi kui ajakavas oli ette nähtud. Lisaks on ta kolmel korral lahkunud kodust liikumiskeelu ajal:
18. septembril 2018 kell 19.38–19.44,
19. oktoobril 2018 kell 4.28–4.35 ja
20. oktoobril 2018 kell 23.28–23.
21. Kahel korral ei osanud ta rikkumist selgitada, ühe kohta väitis, et magas. Ühel korral käis ta koeraga väljas. M.-V. Sukk õigustas kohtuistungil oma käitumist erinevate põhjustega, sh väitis ta, et kriminaalhooldusametnikuga on olnud kokkulepped, et kui ta liigub väljas, peab helistama. Kriminaalhooldusametnik lükkas sellised M.-V. Suka väited ümber ja kinnitas, et hooldusalusele oli teada, et valveseade puukuurini ei ulatu ja sinna ei tohi minna, samuti koeraga jalutada. Kui M.-V. Sukal polnud ajakava, siis ei tohtinud ta koduuksest välja astuda. Pärast erakorralise ettekande esitamist lisandus uus elektroonilise valve tingimuste rikkumine, kui M.-V. Sukk oli
22. novembril 2018 seadme levialast väljas üheksa minutit. 3.4 Ühtegi mõjuvat põhjust elektroonilise valve tingimuste rikkumiseks M.-V. Sukal kohtu hinnangul ei olnud. Justiitsministri
23. veebruari
24. a määrusega kinnitatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 8 lg 2 sätestab üheselt, et ajal, kui kriminaalhooldusalune ei viibi tööl või koolis või mujal ajakavas ettenähtud kohas, peab ta viibima oma elukohas. Igasuguseks muuks tegevuseks vajalik aeg tuleb fikseerida elektroonilise valve ajakavas. See oli M.-V. Sukale teada. 2

§ 74lg-s 4 sätestatud meetmetega võimalik suunata M.-V.

Sukka täitma edaspidi käitumiskontrolli nõudeid ja temale määratud kohustusi korrektselt.

1. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse M.-V. Suka kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist. 4.1 Seoses süüdimõistetule tehtud etteheidetega elektroonilise valve ajakavade rikkumise kohta leiab kaitsja, et objektiivne olukord on jäänud välja selgitamata. Kaitsja hinnangul on eluliselt usutav M.-V. Suka selgitus, et kui töö sai otsa, palus ta luba töölt koju minna. Liiatigi arvestades olukorda, et esimesed kaks kuud töötas ta praktikandina ja selle eest töötasu ei saanud. Seda kinnitab väljavõte töötajate registrist. Kaitsja hinnangul on tõenäoline, et tööandja ei soovinud jääda rolli, mis võimaldaks talle teha etteheiteid, ning seetõttu ei soovinud ka kinnitada, et praktikandile ei õnnestunud kogu tööpäeva ulatuses rakendust leida. Etteheidet selle kohta, et M.-V. Sukk väidetavalt põhjendamatult töö juurest varem lahkus, ei saa samastada etteheitega elektroonilise valve ajakavade rikkumise kohta ja see ei saa kaasa tuua karistuse täitmisele pööramist. Tähelepanuta ei saa jätta ka M.-V. Suka selgitust, et kui tööd ei olnud, lubas ülemus koju minna ja ta ei teadnud, et see läheb rikkumisena kirja. 4.2 Etteheide, et M.-V. Sukk jõudis koju enne elektroonilises valvekavas määratud aega, läheb vastuollu järelevalve täitmise ja järelevalve korra §-s 8 sätestatuga, et ajal, kui kriminaalhooldusalune ei viibi tööl või koolis või mujal ajakavas ettenähtud kohas, peab ta viibima oma elukohas. Kaitsja hinnangul ei saa enne ajakavas märgitud aega oma elukohta jõudmist käsitada elektroonilise valve nõuete rikkumisena. 4.3 M.-V. Sukale on heidetud ette 7–9 minutilisi lahkumisi kodust liikumiskeelu ajal. Kaitsja leiab, et nii lühikesed ajavahemikud ei saa tähendada, et isik kodust lahkus. Ilmselt oli tegemist maja uksest väljumisega, mida M.-V. Sukk on seletanud ka koerte väljalaskmisega. Kaitsja on välja selgitanud, et M.-V. Sukale elektroonilise valve nõuete selgitamisel ei koostatud täpset kaarti, kus oleks märgitud, mitu meetrit majast on piir, millest üle ei tohi astuda. Samuti ei ole kriminaalhooldaja ise olnud täielikult veendunud, kui kaugele majast oli ta lubanud M.-V. Sukal liikuda. Kriminaalhooldaja ei ole ümber lükanud isiku selgitust, et kriminaalhooldajaga jäi kokkulepe, et ta võib käia koertega maja ümber ja kui seade läheb häiresse, tuleb tal kriminaalhooldajale helistada. Arvestades kriminaalhooldaja seisukohtade ebakindlust, võib oletada, et ta lihtsalt ei mäletanud M.-V. Sukaga sõlmitud erikokkuleppeid. Seega jääb kõrvaldamata kahtlus, et M.-V. Sukale ei olnud päriselt selge, kust kulgeb maastikul elektroonilise valve piir. 4.4 Registreerimiskohustuse rikkumiste osas märgib kaitsja, et M.-V. Sukk on kinnitanud, et kahel päeval kolmest viibis ta haige lapsega kodus ning viimasel korral magas sisse, kuna oli lõpuks ka ise haigestunud. Seejuures selgitas ta, et tema elukaaslane ja lapse ema käib vahetustega tööl ja kui last ei saa lasteaeda viia, on M.-V. Sukk temaga kodus.
2. oktoobril ja
3. novembril 2018 oli laps haige. Elukaaslane on kinnitanud, et kuna tema pidi tööl olema, oli haigestunud laps M.-V. Suka juures. Kaitsja palub mitte lugeda neid rikkumisi nii tõsisteks, et need tooksid kaasa karistuse täitmisele pööramise. 3

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Maakohus pööras M.-V. Sukale määratud karistuse täitmisele. Ringkonnakohus leiab maakohtuga nõustuvalt, et karistuse täitmisele pööramine oli põhjendatud.

1. Määruskaebuses ei ole kaitsja nõustunud M.-V. Sukale tehtud etteheidetega seoses töökohast ajakavas märgitud ajast varem koju jõudmisega. Ringkonnakohus möönab, et kui asjaolud oleksid täpselt sellised, nagu neid on määruskaebuses kirjeldatud, ning puuduksid muud rikkumised, oleks olemas alus maakohtu määruse tühistamiseks ja karistuse täitmisele pööramata jätmiseks. Olukorras, kus isik on ajakava kohaselt kohustatud viibima tööl, kuid töö saab varem tehtud, ei ole mõistlik eeldada, et ta peaks tegevusetult töö juures viibima selle asemel, et minna koju, kus ta on elektroonilisele valvele allutatuna kohustatudki viibima. Samas nähtub erakorralisest ettekandest, et algselt ei olegi M.-V. Suka poolt varem koju minemist rikkumiseks peetud, lähtudes isiku selgitustest, et õpipoisina lõppesid ta tööpäevad varem. Hilisemas vestluses tööandjaga on aga selgunud, et tihti oli M.-V. Sukal endal soov töölt varem ära minna. Seega polnud põhjuseks alati see, et tööd ei olnud, vaid M.-V. Sukk soovis ise ajakavas märgitud ajast varem töölt lahkuda.
2. Töölt ajakavas märgitud ajast varem lahkumine ei ole aga ainus rikkumine, mida M.-V. Sukale erakorralises ettekandes ette heidetakse. Lisaks sellele on M.-V. Sukk korduvalt, ehkki lühiajaliselt, lahkunud kodust liikumiskeelu ajal. Määruskaebuses on kaitsja püstitanud hüpoteesi, et M.-V. Sukale ei pruukinud päris selge olla, kus jookseb maastikul elektroonilise valve piir, mis võis tingida lühiajalisi valve piirist väljumisi ja ajakava rikkumisi. Maakohtu istungil on kriminaalhooldaja selgitanud, et valveseadme paigaldamise käigus tehakse valve ulatuse test, mille järgi pannakse paika raadius, mille ulatuses isik liikuda tohib. M.-V. Sukale selgitati korduvalt, kui kaugele ta liikuda tohib. Isik ei tohtinud minna maja ette välja, vaid tohtis minna ainult rõdule, mis hiljem samuti ära keelati. Samas on kriminaalhooldaja ise näinud, et M.-V. Sukk on istunud väljas sõpradega autos. Samuti on kriminaalhooldaja selgitanud, et igasugused kokkulepped saavad olla selle piires, mida valveseade võimaldab. Muude kokkulepete sõlmimine on välistatud. Neid selgitusi arvesse võttes ei ole asjakohane kaitsja tõstatatud kahtlus, et süüdimõistetu ei saanud täpselt aru, kus ta tohib liikuda ja kus mitte. Samuti ei ole kohtu jaoks usutav, et M.-V. Sukal lubati maja ümber liikuda ning seadme häiresse mineku korral tuli tal hooldajale helistada. Kriminaalhooldaja on kohtuistungil kinnitanud, et on M.-V. Sukale korduvalt öelnud, et ei tohi olla mingit piiride katsetamist.
3. Veel nähtub erakorralisest ettekandest, et M.-V. Sukk on suhtunud hooletult registreerimiskohutuse täitmisesse, jättes korduvalt kokkulepitud ajal kriminaalhooldusosakonda ilmumata. Osaliselt on ilmumata jäämised olnud tingitud haigestumisest ning nende kohta on olemas ka arstitõendid. Kolmel korral, s.o
4. oktoobril ja
5. ning
6. novembril 2018 kriminaalhooldusosakonda minemata jätmise kohta ei ole isik aga 4