Obsah (8)

§ 257§ 121§ 64§ 68§ 74§ 75§ 65§ 6

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Viljandi kohtumaja 02. september 2013 nr 1-13-1221 (kohtueelses menetluses

§ 257

ja § 121 järgi advokaat Margo №rmann Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Tsiviilhageja D.T (isikukood xxx; elukoht xxxxxx 2, xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxxxx invaliidsuspensionär; ei oma kriminaalkaristatust)

§ 257järgi advokaat Otto Preem S.A.

(isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxx xx xxx xxxxxxxx) RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada J.D süüdi karistusseadustiku (

) § 257 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 5 (viis) kuud; ning tunnistada J.D süüdi

§ 121

järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud;

§ 64

lg 1 alusel mõistetud üksik karistustest ker gema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Ants Oraval e liitkaristusena vangistus 5 (viis) kuud;

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg 3 (kolm) päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda J.D-le kandmata karistuseks vangistus 4 (neli) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata 1 J.D-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud 4 kuu ja 27- päevalist vangistust ei pöörata täitmisele, kui J.D ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata J.D-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxx x, xxxxx xxxxxxxx; 1.2 tunnistada D.T süüdi

§ 257

järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 (neli) kuud;

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg 2 (kaks) päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda D.T-le kandmata karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva;

§ 65lg 1 alusel Tartu Maakohtu 21.

septembri 2012 otsusega mõistetud karistus (v angistus 1 kuu ja 27 päeva) lugeda kaetuks k äesoleva kohtuotsusega mõistetud raskemaga karistusega ja mõista D.T-le liitkaristus 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistuses jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata D.T-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud 3 kuu ja 28- päevalist vangistust ei pöörata täitmisele, kui D.T ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata D.T-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxx x, xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxxxx. Muud otsustused

1. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses. kohaldatavate muude abinõude osas: rahuldada 2.
2. täielikult tsiviilhagi S.A. ning välja mõista solidaarselt J.D-lt ja D.T lt 160 (ükssada kuuskümmend) eurot S.A. kasuks. 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 Ants Oraval t menetluskuluna 8 2 (kaheksakümmend kaks) eurot ja 5 (viis) senti riigi kasuks; määrata nimetatud summa tasumisele ositi 10 (kümne) kuu jooksul järgmiselt: 1) alates
3. a oktoobrikuust igakuise menetluskulu osa 8 (kaheksa) euro ja 21 ( kahekümne ühe) sendi tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 -s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2.2 D.T-lt menetluskuluna 75 (seitsekümmend viis) eurot riigi kasuks; määrata nimetatud summa tasumisele ositi 10 (kümne) kuu jooksul järgmiselt: 1) alates
4. a oktoobrikuust igakuise menetluskulu osa 7 (seitsme) euro ja 50 (viiekümne) sendi tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 -s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt: advokaat Margo №rmannile 24 € ning advokaat Otto Preemile 136.80 €; 2.4 jätta D.T-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi Otto Preemi sõidu- ja ajakulu summas 225 eurot ning õigusabikulu summas 69.45 senti riigi kanda. Selgitused kohtuotsusele
5. Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale eda sikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § -s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni 2 esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest; 3.2 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.3 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB P angas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viite number 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-131221“); 3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaid lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392).
6. Süüdistused Süüdistustest 1.
7. nähtuvalt on J.D toime pannud kuritegudena: - kehalise väärkohtlemisega, so teise inimese löömisega

§ 121

järgi, mis seisnes selles, et tema 08.07.2011 kella 15.20 paiku tungis xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxx xx eramu koridoris kallale P.N.le, kellele lõi mitmeid kordi rusikaga pähe, mistõttu kannatanu kukkus peaga vastu trepiastet ja sai peahaava, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Seejärel tungis kallale L.N.le, kellele lõi rusikaga kehasse, mistõttu kannatanu kukkus põrandale ning millega tekitas Lea Nugisele füüsilist valu; - oma oletava õiguse teostamise eest ebaseaduslikus korras, mis oli seotud vägivallaga,

§ 257

järgi, mis seisnes selles, et tema isikute grupis koos D .T-ga , 24.01.2012 kella 15.00 paiku xxxxxxxx lxxxxx xxxxxxxxx xx-x korteris pani toime omavoli, mis seisnes selles, et tema nõudis ebaseaduslikus korras oma võlga S.A.lt pikema aja jooksul toimunud kannatanu loomade eest hoolitsemise eest. Võla sissenõudmise käigus tõukas S.A. D.T t ja põhjustas talle füüsilist valu ning J.D võttis S.A. märkmiku vahelt 160 eurot. 1.2 Süüdistuses nähtuvalt on D.T toime pannud kuriteona oma oletava õiguse teostamise eest ebaseaduslikus korras, mis oli seotud vägivallaga,

§ 257

järgi, mis seisnes selles, et tema tema isikute grupis koos J.D-ga, 24.01.2012 kella 15.00 paiku xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx xx-x korteris pani toime omavoli, mis seisnes selles, et J.D nõudis ebaseaduslikus korras oma võlga S.A.elt pikema aja jooksul toimunud kannatanu loomade eest hoolitsemise eest. Võla sissenõudmise käigus tõukas D .T S.A. t ja põhjustas talle füüsilist valu ning J.D võttis e märkmiku S.A. vahelt 160 eurot. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Proku rör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks : 3 1) J.D

§ 257

järgi ja karistamiseks vangistusega 5 (viis) kuud ning

§ 121

järgi ja karistamiseks vangistusega 3 (kolm) kuud;

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 5 kuud, lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.02-02.03.2012, so 3 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 4 kuud ja 27 päeva.

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistus vangistus 4 kuud ja 27 päeva jääb täielikult tingimisi täitmisele pööramata, määrata J.D-le katseaeg 18 koos allutamisega

§ 75sätestatud käitumiskontrollile.

2) D.T

§ 257

järgi ja karistamiseks vangistusega 4 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 04.06-05.06.2012, so 2 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 3 kuud ja 28 päeva.

§ 65

lg 1 alusel lugeda Tartu Maakohtu 21.09.2012 otsusega mõistetud karistus, s.o vangistus 1 kuu ja 27 päeva, kaetuks käesolevas asjas mõistetud karistusega ning liitkaristuseks mõista vangistus 3 kuud ja 28 päeva.

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistus vangistus 3 kuud ja 28 päeva jääb täielikult tingimisi täitmisele pööramata, määrata D .T-le katseaeg 18 kuud koos allutamisega

§ 75sätestatud käitumiskontrollile.

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § -s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg -le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamis eseme te asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepe tele. 3.
4. Põhjendused karistuste mõistmisel

§ 257

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega ja

§ 121

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.

1. Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 137 lg 1 järgi kui mitu 4 isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. S.A. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi summas 160 eurot. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 ning VÕS § 1045 lg 1 p 5 ning VÕS § 137 alusel rahuldada ning välja mõista solidaarselt J.D-lt ja D .T-lt 160 eurot S.A. kasuks.
2. Kohtu põhjendused k riminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS
3. peatüki
4. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 - § 179),
5. jaos ( ; § 180 - § 188) ning
6. jaos ( ; § 189 - § 192). KrMS § 189 ( e otsustus) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K ohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvi tamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (Menetluskulud). KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 480 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ) lg-le 2 k aitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse
7. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi mise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. Süüdistatava J.D kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi57,60 tasunaeurot . Süüdistatava J.D kaitsja on esitanud kohtus aruande, mille kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 24 eurot. Kaitsja kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. Süüdistatava D.T kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 163,20 eurot, sh reaalsed õigusabitoimingud summas 96 eurot. Süüdistatava D.T kaitsja on esitanud kohtus aruande, mille kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabin a 48 eurot, millele lisanduvad sõidu - ja ajakulud kohtuistungile jõudmiseks summas 88,80 eurot . KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt KrMS § 224 lg-le 5 määratud kaitsja poolt kaitsealustele J.D-le ja Dkriminaaltoimiku .T-le materjalist koopiate tegemise kulud (II kd, tl 54 ja 57) – 2 x 0,45 = 0,90 eurot. 5 Riigi õigusabi tasu koosseisus on süüdistatavale D.T-le sisulise õigusabi teenuse osutamine kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses advokaat Otto Preemi poolt kokku summas 144 eurot ning õigusabi osutamiseks sõidukulud ja selleks kulutatud aeg kokku 225 eurot. Sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi andmise kulud. Kohtule teadaolevalt võinuks õigusabi osutav advokaat olla määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi andmiseks tehtud kulutused sõitudele summas 156 eurot jätta süüdimõistetult välja mõistmata. Sisuliselt jäävad sõidukulud riigi kanda, kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks õigusabi kulud advokatuurile ette maksnud. Sõidukulud ja sõiduks kulutatud aega hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdimõistetult riigile tagasi välja mõistmata. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt on põhjendatud arvestada süüdimõistetud D.T menetluskuluna õigusabi eest 144 eurot. Kriminaalmenetluses on süüdistatavatele arvestuslikult menetluskuludeks kokku: 1) J.D: sundraha 480 eurot, riigi õigusabi tasu 81,60 eurot ja koopiate tegemise kulu 0,45 eurot; 2) D.T : sundraha 480 eurot, riigi õigusabi tasu 144 eurot ja koopiate tegemise kulu 0,45 eurot; KrMS § 180 ( ) lg 1 Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § -s 182 ( ne) sätestatud erandeid. Kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2). KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Samuti võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et kriminaalasja menetluskulude täies ulatuses tasumine käib D .T-le , arvestades tema tervislikku ning majanduslikku seisundit, üle jõu ning seetõttu tuleb D.T-lt jätta sundraha välja mõistmata ning kriminaalmenetluse kulud summas 69,45 eurot jätta riigi kanda. D.T-lt tuleb menetluskuludena välja mõista 75 eurot, mis tuleb tasuda ositi 10 kuu jooksul. Kohus on seisukohal, et J.D majanduslikku seisundit arvestades on põhjendatud jätta ka J.D-lt sundraha välja mõistmata ning mõista J.D-lt menetluskulude na välja õigusabi ning koopiate tegemise kulu 82,05 eurot, mis tuleb tasuda ositi 10 kuu jooksul. Kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabiga seonduv tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt järgnevalt: advokaa t Otto Preemile 48 eurot ning advokaat Margo №rmannile 24 eurot.
8. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. J.D on kahtlustatavana kinni peetud 29.02-02.03.2012, seega on J.D viibinud eelvangistuses 3 (kolm) päeva. D.T on kahtlustatavana kinni peetud 04.06-05.06.2012, seega on D .T viibinud eel vangistuses 2 (kaks) päeva.

§ 668 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kus juures ühele eelvangistus päevale vastab üks vangistuspäev. Kr

MS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni - või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Toomas Lillsaar Kohtunik 7