1-08-14670/15

(08230106613)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Tõlk Katrin- Jana Vaab Kriminaalasi H.J ’i süüdistuses KarS § 275 järgi lühimenetluses Kohtuistungi toimumise päev

1. märtsil 2009.a. Prokurör Kristi Rande Süüdistatav H.J – isikukood XXX; elukohad: xxx,xxx; Eesti kodanik; põhiharidus; ei tööta (enda ütluste kohaselt viibis 3 kuud tööl Saksamaal); varem kriminaalkorras karistatud: 1) 09.06.2005.a Tallinna Linnakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,5; § 201 lg 2 p 1; § 200 lg 1 ja § 263 lg 2 järgi tingimisi vangistusega 1 aasta ja 8 päeva 18kuulise katseajaga; 2) 13.12.2006.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi vangistusega 2 aastat ja 8 päeva Tõkend: elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana kinni peetud 29.
2. – 01.05.2008.a, s.o 3 päeva – tl 17, 27). Harju Maakohtu 16.02.09.a. määrusega tõkendiks valitud vahistamine ning selle määruse alusel vahi alla võetud 13.03.09.a. Kaitsja advokaat määratud korras Kadi Mägi 2 RESOLUTSIOON
3. Süüdi tunnistada H.J KarS § 275 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (1 kuu) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. Tõkend – vahistamine jätta muutmata, KarS § 68 alusel lugeda eelvangistusaeg karistusaja hulka, s.o. 3 päeva eelvangistust lugeda karistusest kantuks ning algusega
4. märts 2009.a. jääb mõistetud vangistusest kanda 1 kuu ja 27 päeva.
5. Välja mõista H.J ’ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB Pangas või arve 221023778606 Swedbangas; viitenumber 2800049777 ning ära märkida kriminaalasja number 1-08-14670 ja nimi), s.o määratud kaitsjale makstav tasu 3 967,15 kr (kolm tuhat üheksasada kuuskümmend seitse krooni ja 15 senti) ning sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates otsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsus tervikuna koostatakse ja on kantseleis kättesaadav
6. päeval pärast apellatsiooniteate saamist ja kantseleis registreerimist ning saadetakse kinnipeetavale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
7. peatüki kohaselt, s.o. määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada otsuse teinud kohtule. SÜÜDISTUS H.J’it süüdistatakse selles, et tema 29.04.2008.a kella 24:00 ajal aadressil Tallinn, Mustakivi tee 13 asuvas Hyper Rimi kaupluses tema kinnipidamisel, liikumisel kaupluse turvaruumist politseisõidukini ning edasi Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonda aadressile Tallinn, Vikerlase 14, korduvalt solvas teda kinni pidanud ja politseiosakonda toimetanud korrakaitseosakonna nooremkonstaabel VKirjušetškinit, vastates politseiametniku korraldustele solvavate ebatsensuursete väljenditega, nimetades ametnikku ebatsensuursete sõnadega („punapea rasvane värdjas”, „meeste suguorgan, mida sa punapea värdjas teed”, ”meeste suguorgan, ei hakka ma sul siin seisma, sina punapea meeste suguorgan”, punapea pede, ega sa puid ei vea, homme sa enam ei tööta”, „punapea meeste suguorgan, ära puudu mind, pede”). Sellise tegevusega pani H.J toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o 3 võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega. POOLTE SEISUKOHAD Süüdistatav H.J tunnistas end kohtuistungil süüdi politseiametniku solvamises ning nii süüdistatav kui tema kaitsja palusid karistuseks mõistetava vangistuse mitte täitmisele pöörata, vaid karistada teda tingimisi, andes ta katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla. V. H.J kinnitas, et tal on võimalik elada Kiviõlis õe või ema juures; eelnevalt oli ta 2 kuud tööl olnud Saksamaal, uuesti loodab ta tööd leida oma tuttava kaudu Rakveres. Prokurör taotles V. H.J-i süüdi tunnistamist KarS § 275 järgi ning tema karistamist 6kuulise vangistusega, mida lihtmenetluses vähendada kolmandiku võrra ning reaalselt ärakandmisele kuuluks 4 kuud vangistust. Tingimisi karistusest vabastamist ei pidanud prokurör võimalikuks, sest süüdistataval puudub kindel elukoht, ta oli kohtu poolt kuulutatud tagaotsitavaks, teda on varem juba kahel korral kriminaalkorras karistatud. Esimesel korral määrati talle katseaeg, mille kestel ta pani toime uusi kuritegusid. Arutatava kuriteo pani ta toime lühikese aja jooksul pärast vanglast vabanemist. Teda on korduvalt karistatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamise eest, ta on isik, kes ei sobi kriminaalhooldusele. Karistuse eesmärke ei teeniks tema karistusest tingimisi vabastamine. TUVASTATUD ASJAOLUD ja KOHTU JÄRELDUSED KarS § 275 näeb ette vastutuse võimuesindaja laimamise või solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega ning selle eest karistatakse rahalise karistusega või kuni 2-aastase vangistusega. Kannatanu VKirjušetškini ütlustest (tl. 3 – 4) nähtub, et väljakutse koos konstaabel J. Judinaga said nad 29.04.08.a. kauplusse Mustakivi tee 13, kus oli kinni peetud varas. Turvaruumis oli kaks noormeest. Poest läbi minnes ja auto poole liikudes hakkas üks noormeestest – H.J tema suhtes kasutama solvavaid ja ebatsensuurseid väljendeid ning ta palus noormehel sõnu valida. Treppidest alla minnes püüdsid noormehed ära joosta, kuid ta sai H.J-i kätte 50 meetrit eemal. Viimane kasutas jälle väljendeid, mis olid solvavad ja ebatsensuursed. Solvavaid väljendeid kasutas H.J ka politseiautos ja Ida politseiosakonnas, kus keeldus esitamast dokumente. Kuna H.J tuvastati alkoholijoove, pandi ta kainenema. H.J-i väljendid oma tööülesandeid täitva politseiametniku aadressil on kirjas ka protokollis ning kannatanu tundis end solvatuna, kuna neid kuulis ka tema paarimees Jelena Judina. Tunnistaja Jelena Judina ütlused (tl. 5 - 6) kinnitavad, et H.J käitus väljakutsuvalt juba kaupluse turvaruumis, kuhu nad olid politseinikena välja kutsutud. Ta sõimas ja solvas erinevate ning ebatsensuursete väljenditega V. Kirjušetškinit ning tunnistas arvas, et H.J oli ka narkojoobes. Kahtlustatavana 30.04.08.a. üle kuulatud H.J (tl. 21 – 24) tunnistas oma süüd osaliselt. Väitis, et sõimas politseitöötajad nende agressiivse tegevuse pärast. 4 Tunnistaja E Kožurini ütluste (tl. 39 – 41) kohaselt peeti teda koos H.J-iga kinni 29.04.08.a. Mustakivi kaupluses. Enne seda olid nad koos tarvitanud alkoholi. Müügisaalist püüdis ta välja viia pudeli alkoholi, kuid turvamehed takistasid kauplusest väljumist. Neid viidi turvaruumi, kuhu pärast tulid politseitöötajad. Tema ise käitus rahulikult ja mäletab, et neid viidi auto juurde. Kui nad jooksma hakkasid, paisati neid asfaldile, siis pandi autosse ja sõidutati politseiosakonda. Ta ei mäleta, kuidas väljendus H.J politseinike aadressil. Tunnistaja A Kuznetsovi ütlustest (tl. 52 – 55) nähtub, et 29.04.08.a. enne sulgemist tuli kauplusse kaks noormeest, kes köitsid tähelepanu oma käitumisega. Nad olid joobes ja suundusid alkoholiosakonda, mis oli juba suletud. Kaupluse väljapääsu juures tegi ta neile ettepaneku tulla turvaruumi, sest ta ei kahelnud, et nad varastasid midagi alkohoolsetest jookidest. Teel turvaruumi viskas üks noormeestest maha viinapudeli. Tema sõbrale tehti ettepanek lahkuda, kuid ka tema jäi ootama politseitöötajaid, keeldus lahkumast ja käitus agressiivselt. Kohale kutsutud politseitöötajad pidid noormehed välja viima läbi müügisaali ja laoruumidest, sest kauplus oli juba suletud. Noormees, kes oli varstanud viinapudeli, käitus rahulikult, sest oli väga purjus. Tema sõber ütles aga politseinikule igasuguseid jälkusi, püüdis tõestada, et ta ei ole kohustatud kellelegi alluma ega kuhugi minema. Oma ütlustele lisas tunnistaja ka videosalvestise, mis on tehtud 29.04.08.a. müügisaalis ja ametiruumis. Ülaltoodud tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et H.J-i süü oma tööülesandeid täitva võimuesindaja, s.o. politseiametniku V. Kirjušetškini solvamises seoses tema ametikohustuste täitmisega on tõendamist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud KarS § 275 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Karistuse mõistmisel lähtub kohus H.J-i süü suurusest, arvestab kergendava asjaoluna oma süü tunnistamist kohtuistungil. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kuriteo on H.J toime pannud alaealisena. Politseitöötaja solvamine ei seisnenud ühekordses väljendis või solvangus; ebatsensuurne sõim oma tööülesandeid täitva ametiisiku aadressil algas juba kaupluses ja kestis veel ka politseiosakonnas. Purjus H.J ei andud endale vähimatki aru sellest, mida ta teeb ning arvas, et talle on kõik lubatud. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvesse tuleb võtta ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Tegemist on isikuga, keda juba varem on kahel korral karistatud. Tingimisi karistusest vabastamine ei ole talle vajalikku mõju avaldanud ning uued kuriteod pani ta toime katseajal. Karistuse kandmiselt vabanes H.J 04.02.08.a. ning uue kuriteo on ta toime pannud juba 29.04.08.a. Kohtueelses menetluses kohaldati tema suhtes tõkendina elukohast lahkumise keeldu, kuid Tallinnas oma isa juures ta ei elanud ega jätnud talle ka mingeid andmeid oma võimaliku asukoha kohta. H.J hoidus kõrvale kohtulikust menetlusest, ta tuli kuulutada tagaotsitavaks ning ta peeti kinni Kiviõlis, tema enda ütluste kohaselt on ta enne seda elanud ja töötanud Saksamaal. Kuna H.J puudub kindel töökoht ja regulaarsed sissetulekud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad ka menetluskulud, ei pea kohus võimalikuks tema karistamist rahalise karistusega. Raskema karistuse valiku tingib ka toimepandud teo raskus ja süüdlase isik. 5 Mõistes H.J-ile karistuseks aga vangistuse, peab kohus võimalikuks mõista seda väiksemas määras, kui taotles prokurör. Seejuures arvestab kohus just tema alaealisust teo toimepanemise ajal ning oma süü tunnistamist kohtuistungil. Karistusest tingimisi vabastamist ja käitumiskontrollile allutamist ei pea kohus otstarbekaks ega ka võimalikuks, sest H.J puudub kindel elukoht ning karistusest vabastamine ei ole piisav, et mõjutada teda edaspidi mitte toime panema uusi süütegusid. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetul hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel määratud kaitsjale makstud tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1, 5 kuupalga alammäära, mis on 6 525 krooni. Määratud kaitsjale on kohtueelses menetluses makstud summa 3 023,15 krooni ning kohtuistungil osalenud kaitsja eest on õigusabikulud 944 krooni, seega kokku määratud kaitsjale makstav tasu 3 967,15 krooni. H.J on kohtule väitnud, et ta on töövõimeline isik, on töötanud Saksamaal ja vabaduses on tal koheselt võimalik tööle asuda ka Eestis. Süüdistatav ega tema kaitsja pole kohtule esitanud andmeid, ega väitnud, et H.J-i puhul oleks tegemist raske varalise seisundiga. Kohus ei pea vajalikuks ega võimalikuks menetluskulude vähendamist ning nende osalist riigi kanda jätmist. Kui H.J pole võimalust koheselt kõiki menetluskulusid tasuda, on tal võimalus täitmise käigus taotleda täitmiskohtunikult nende osade kaupa maksmist. Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS § 175, 179, 180, 238, 311-313,
8. Kohtunik