Obsah (5)

§ 121§ 74§ 263§ 65§ 68

Kriminaalasi nr. 1-12-10545 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.02.2013.a. Tallinnas (Liivalaia kohtumaja) Kohtunik Merle Parts Sekretär Aive Uueni Pro

§ 121

alusel vangistusega 6 kuud,

§ 74alusel katseajaga 18 kuud; väärteokorras karistatud korduvalt.

Tõkend: vahistamine alates 10.08.2012.a.; kahtlustatavana kinnipidamine 09.08.2012.a. süüdistuses

§ 263

p 1 järgi; RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada V.U

§ 263

p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) aastat.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 10.05.2011.a.

Harju Maakohtu otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 6 (kuue) kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada V.U’i kinnipidamisest, s.o alates 09.08.2012.a. V.U ’i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. ML’i poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning mõista V.U’ilt välja ML’i kasuks 2800 eurot. KrMS § 175, § 179, 180 alusel välja mõista V.U’ilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 480 eurot; - isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulud summas 84 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-12-10545, V.U ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Menetluskulude tasumist tõendav kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja salvestised: - ML’i riided (särk ja püksid) – tagastada kohtuotsuse jõustumisel ML’ile; - nuga ja kogutud proovid – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

1. ptk
2. jagu) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega seoses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 20.02.2013.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (20.02.2013.a.), vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS V.U ´it süüdistatakse selles, et tema 05.07.2012 kl 23 ajal Tallinnas Müürivahe 20 asuvas kohvikus Must Puudel ründas ilma põhjuseta temale võõrast PM´t, lüües teda ootamatult tagant kuklasse ja seejärel, kui PM ümber pööras ja päris löömise põhjuse kohta, lõi teda rusikatega vähemalt kolmel korral pea piirkonda, tekitades PM´le füüsilist valu ja tervisekahjustusi (s.o turse vasakul põsel, põse limaskestal marrastuse ja hematoom). Sellele järgnevalt suundus V.U baarileti juurde, kus ta ilma põhjuseta ründas järjekorras seisnud RK´t, lüües teda rusikaga näkku, tekitades RK põrutushaava ja hematoomi parema silma all ja samuti häirides sellise käitumisega baari töötaja KA ja baari külaliste rahu. Samuti tema 06.08.2012 ajavahemikus kl 6 kuni kl 7 Tallinnas Aia 7 asuva restorani Lusikas terrassil häiris lärmamise ja solvangutega sünnipäeva pidanud temale võõraste inimeste ML´i, KK, MM ja DH rahu. Vaatamata palvetele lahkuda jätkas V.U nende tülitamist, tulles aina uuesti terrassi juurde tagasi, karjudes ja ähvardades arveteõiendamise ja tapmisega. Kella 6:30 paiku üritas V.U lüüa ML´ile terrassil tooliga vastu pead, kuid valu ja tervisekahjustus jäi tekitamata V.U tahtest olenemata põhjusel, kuna V.U ei õnnestunud tasakaalu hoida ja M.L tooliga tabada. Vaatamata terrassi pääsu kinnipanemisele, üritas V.U sinna pääseda, jätkates lärmamist ja ähvardamist, mis päädis terrassilt tänavale tulnud ML´i ründega ja temale tervisekahjustuse tekitamisega. 2 Kuna V.U avalikus kohas, häirides kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet, kasutas põhjuseta füüsilist ja psüühilist vägivalda tema suhtes võõraste inimeste suhtes ning taoline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega, näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist avalikku korda, siis pani V.U oma tegevusega toime avaliku korra raske rikkumise, s.o

§ 263p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: ML on tekitatud moraalne ja füüsiline kahju (valu ja tervisekahjustused), esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõude summas 4000 eurot (süüdistusakti lisa), millise summat vastavalt kannatanu kirjalikule nõusolekule kokkuleppemenetluse korral vähendatakse ja nõutavaks mittevaraliseks kahjuks on 2800 eurot. Hagi summas 2800 eurot on süüdistatava poolt õigeks võetud, sellest 1000 eurot on kannatanule 18.02.2013 tasutud. V.U on võtnud endale tsiviilõiguslikuks kohustuseks hüvitada ML´ile ülejäänud 1800 eurot igakuuliste maksetena (150 eurot) ühe aasta jooksul, mille kohta koostas kinnituse. PM’le ja RK’le on tekitatud moraalne ja füüsiline kahju (valu ja tervisekahjustused). Tsiviilhagisid nad ei esitanud. V.U ’i, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on V.U ’i karistuseks

§ 263

p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 2 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel tuleb mõistetavat karistust suurendada 10.05.2011.a.

Harju Maakohtu poolt mõistetud ja ärakandmata karistuse, 6 kuu vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg ning kandmisele kuuluva karistuse alguseks lugeda 09.08.2012.a. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt on süüdistatavale selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral peab ta tasuma kriminaalmenetluse kulud ja sundraha. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava V.U ’i süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et V.U tuleb süüdi tunnistada

§ 263p 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Samuti kuuluvad temalt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu summas 84 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o 480 eurot. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Kriminaalasjas on kannatanu ML esitanud tsiviilhagi moraalse kahju osas, algselt summas 4000, kuid hilisemalt on kannatanu seda vähendanud 2800 eurole. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatav V.U võtnud tsiviilõigusliku kohustuse 2800 euro tasumiseks ning seega tuleb 3 asuda seisukohale, et süüdistatav on kannatanu poolt täpsustatud tsiviilhagi omaks võtnud täies ulatuses (2800 eurot), isik on juba asunud tsiviilhagi hüvitama, tasudes 1000 eurot. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, seega on antud juhul hagi õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 3 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus kannatanu ML’i tsiviilhagi täies ulatuses ning see kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318; TsMS § 440 lg 1, § 444 lg 3. Merle Parts Kohtunik 4