Obsah (4)
§ 75§ 121§ 74§ 501-13-3477 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. september 2013. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-13-3477 Kohtukoosseis Täitmiskohtunik Piia Jaa
§ 75
lg 2 p 2, 5, lg 3, lg 4 alusel määrata K.S-ile katsejaks täiendav kohustused: 1.1.mitte tarvitada alkoholi, narkootikume ja mitte kuritarvitada erialaspetsialisti poolt määratud ravimeid; 1.2.* hiljemalt 11.09.
- Edastada määruse ärakiri K.S-ile ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Asjaolud Harju Maakohtu 3.05.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-3477 mõistis kohus K.S süüdi
§ 121
, § 424 järgi ja karistas liitkaristusena vangistusega 1 aasta, millest oli ära kantud 1 päev vangistust.
§ 74
lg 1, 3 alusel jättis kohus K.S suhtes 11-kuu 29-päevase vangistuse tingimuslikult kohaldamata 2-aasta 6-kuulise katseajaga, milliseks ajaks määras K.S-i kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, kohustas teda täitma
§ 75
lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid,
§ 50
lg 1 p 1 alusel võeti K.S-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Katseaeg algas 3.05.
- Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne 27.08.2013.a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Ü-K.Annuk alljärgnev erakorraline ettekanne. 1 1-13-3477 ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS Tallinna vangla Pärnu KrHO Haapsalu talituses võeti 22.05.2013 arvele Harju Maakohtu 03.05.2013 kohtuotsuse alusel kriminaalhooldusalune K.S 2 aastase katseajaga (kuni 02.05.2015). Kriminaalhooldusalusele kohtu poolt kohustusi ei määratud. Senine katseaja kulg on näidanud, et kriminaalhooldusaluse alkoholi kuritarvitamine on kriminaalhooldaja hinnangul katseaja kulgu raskendav asjaolu. Kuigi vaatamata asjaolule, et Karistusregistri 26.08.2013 seisuga (lisa 1) ei ole K.S katseajal sooritanud ühtegi väärtegu siis varasemast käitumismustrist on näha, et alkoholi kuritarvitamine on isiku korduvalt viinud õigusevastase käitumiseni. Kriminaalhooldusalune K.S tunnistab ise samuti alkoholi kuritarvitamise probleeme ning seda, et varasemad püüded probleemiga toime tulla ei ole aidanud. KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST Kriminaalhooldusalune K.S kirjutas seletuse 01.08.2013 (lisa 2), kus tunnistab alkoholi kuritarvitamise probleeme ja seda, et ise proovitud meetmed olukorda kontrolli alla saada ei ole aidanud. Seetõttu soovib kriminaalhooldusalune võtta endale täiendava * KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE Katseaeg algas raskustega, kuna kriminaalhooldusalune K.S ei ilmunud kohale kutsel märgitud kuupäeval (27.05.2013) aga peale kohest kodukülastust ja seletuskirja võtmist (lisa 3) ei ole esinenud ühtegi korda kus K.S ei ilmuks kokkulepitud ajal registreerima. Kokku on isik järgneva kolmekuulise katseaja jooksul käinud registreerimas 11 korral ( lisa 4). Seega ei ole enam esinenud pretensioone kontrollnõuete rikkumise osas katseajal. Kriminaalhooldusaluse K.S-i sõnul alustas alkoholi regulaarset tarvitamist juba 15 aastaselt, kõik tema õiguserikkumised on seotud alkoholi kuritarvitamise või narkootikumide tarvitamisega. Isiku enda sõnul ei ole suutnud juba aastaid üle kahe kuu järjest kaine olla, tavaliselt tekkib alkoholi tarvitamise himu (õlu) iga paari nädala tagant ja juba joobeseisundis võib tarvitada ka narkootikume. Alkoholijoobes olles on sooritanud õiguserikkumisi, tekitanud endale võlgu ja ei suuda alati oma käitumist kontrollida st. on esinenud vägivaldset käitumist. Kriminaalhooldusaluse *on siiani toetanud oma oskuste ja võimaluste piires *. K.S on olnud 2012 * ** Suvel 2013 pöördus kriminaalhooldusalune *. Vaatamata sellele, et kriminaalhooldusalusel ei ole fikseeritud ühtegi väärtegu katseajal on sisuliselt iga kahe nädala tagant olnud alkoholi kuritarvitamise juhtumid, mida kinnitab kriminaalhooldusalune ise ja ka **. Kriminaalhooldusalune on enda sõnul samuti * kuritarvitanud ning see võib olla ka põhjus, miks ta ühe * saab ta rääkida seda mida parasjagu vajalikuks peab. Isik on omandanud nende aastatega väga head manipuleerimisoskused enda soovide saamiseks ja ta oskab rääkida seda mida kuulaja kuulda tahab. Kriminaalhooldusalune ei ole rumal, ta on palju lugenud ja iseseisvalt uurinud sõltuvuste teemat ja teab väga hästi kõiki nüansse antud valdkonnast. Sama informatsiooni kinnitavad ka isiku *. Seega on kriminaalhooldusaluse puhul oht alkoholijoobes nii narkootikumide kui ka raviarstide kirjutatud ravimite kuritarvitamiseks, mis annab märku, et isiku raviplaani ei sobi suukaudselt manustatavad ravimid. Isik tunnistab, et vabatahtlikult ilma katseajata ta alkoholivastasele ravile ei läheks. Katseaeg on näidanud, et isikul jagub siiski mõningal määral kohusetunnet (registreerimisaegadest kinnipidamine) siis soovib ta katseajal ise välispidist survet enda alkoholivastasele ravile suunamiseks, kuna teab, et tema puhul enam midagi muud ei aita kui ta tahab katseaja seaduskuulekalt läbida. Kriminaalhooldusalune saab ise aru, et on kui nõiaringis - kui ta ei suuda olla kaine, võib ta tarvitada narkootilisi aineid ja sooritada õiguserikkumisi. Kui ta ei ole kaine, ei suuda ta kinni pidada ühestki töökohast ega tasuda ka enda poolt tekitatud võlgasid, mis võimaldaks ilma hirmuta liikuda tänaval kartmata võlausaldajaid. Kriminaalhooldusalune helistas 22.08.2013 *10.09.
- Kriminaalhooldusaluse *on lubanud * kaasa minna antud päeval. KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA Määrata täiendavaid kohustusi: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning alluda ettenähtud ravile kui isik on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. 2 1-13-3477 Kriminaalhooldusametnik toetab kriminaalhooldusaluse poolt soovitud lisakohustuse määramist katseajaks - *, kui isik on selleks nõusoleku andmist ja teeb ettepaneku määrata kriminaalhooldusalusele katseaja perioodiks alljärgnevad lisakohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi, narkootikume ja kuritarvitada erialaspetsialisti poolt määratud ravimeid 2) *. Kohtu seisukoht Kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS) § 427 sätestab, et
§ 74
lg 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega ja KrMS § 432 lg 1 lubab asja lahendada kirjalikus menetluses osapooli kohtusse kutsumata.
§ 75
lg 3 sätestab, et kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt
§ 75
lg 2 sätestatule.
§ 75
lg 2 sätestab, et arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut, võib kohus määrata, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud – vastavalt punktile 2 – mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning vastavalt punktile 5 - * Kriminaalhooldaja erakorralisest ettekandest ja K.S omakäelisest seletusest tuleneb, et K.S on tunnistanud oma võimetust ise alkoholi kuritarvitamisega toime tulla. Samas on K.S kriminaalhooldajale tunnistanud, et õigusrikkumised tulenevadki alkoholi tarvitamisest – alkoholi tarvitanuna ei suuda enam oma käitumist kontrollida, tarvitab ka narkootikume, kuritarvitab arsti kirjutatud ravimeid ning on reaalne oht, et paneb toime õigusrikkumisi. Erakorralise ettekande kohaselt on * K.S-i toetanud, ta on korduvalt pöördunud * Kuid nagu ettekandest ja ka K.S enda seletusest nähtub, ei ole need pöördumised olnud tulemuslikud, K.S on korduvalt loobunud *. K.S on oma seletuses leidnud, et ega miski muu enam ei aita kui *. K.S on kriminaalhooldusametnikule andnud nõusoleku võtta endale katseajal lisakohustus *Kriminaalhooldaja on ka * Ka K.S * toetab teda selle *.
§ 75
lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu lubab oma käitumist parandada ja võtab endale kohustusi, võib kohus need kohustustena kinnitada. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõendist ja kriminaalhooldaja erakorralisest ettekandest tuleneb, et K.S on võtnud endale kohustuse *. Kohus leiab, et alkoholi kuritarvitamise probleemiga tegelemine on hädavajalik samm selles suunas, et K.S käituks õiguskuulekalt ja suudaks katseaja edukalt läbida. Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud on ka K.S-ile määrata katsejaks kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning mitte *. Kohus leiab, et vaid eelnimetatud kohustuste täitmine K.S poolt oleks esimeseks sammuks suunas, et isiku käitumismustreid oleks võimalik läbi kriminaalhoolduse muuta. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku ettepanek määrata K.S-ile katsejaks täiendavaid kohustusi, on põhjendatud ja kohus määrab K.S-ile katsejaks kohustused, milliseid kriminaalhooldaja on taotlenud. Piia Jaaksoo Kohtunik 3