1-13-1204/5

(12237300171)Kohtunik Julia Vernikova Kohtuistungi sekretär Raivo Seppo Tõlk Diana Smirnova Kriminaalasi E.P süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, kokkuleppemenetluses Prokurör Süüdistatav Kairi Kaldoja E.P Isikukood XXX, elukoht xxx, kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel-vene keel, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud 4 korda:

1. 30.11.2005 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 1, 2 alusel ja § 74 järgi vangistusega 3 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud;
2. 28.06.
3. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 1, 2, § 424 alusel vangistusega 5 kuud ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aasta;
4. 06.02.2008 Harju Maakohtu poolt KarS § 201 lg 2 p 1, § 424 ja § 329 alusel ja § 74 järgi vangistusega 6 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aasta;
5. 11.12.2008 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, § 424, § 329 alusel vangistusega 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva, mis asendati KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 956 tundi tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud. Kaitsja RESOLUTSIOON Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 24.10.2012.a 2 Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 311, § 249, § 313, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, Tunnistada süüdi E.P KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning mõista karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui E.P ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid ja kohustusi Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all:
6. elab alalises elukohas: xxx,
7. ilmub kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,
8. allub kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,
9. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks,
10. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
11. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljapool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev so. 19.02.2013.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld- kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Välja mõista E.P ´lt riigituludesse menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 40 senti. Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
12. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „süüdistatava nimi, 1-13-1204, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
13. peatüki
14. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. 3 Tuvastatud asjaolud: Käesolevas kriminaalasjas on tõendatud, et E.P , viibides 06.10.2012 SM korteris aadressil XXX, võttis sealt kaasa SM kuuluva kullast kaelaketi koos ripatsiga, kokku väärtusega 600€. Oma sellise tegevusega pani E.P isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise, toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s. o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Menetlusosaliste seisukohad: Juhindudes KrMS § 245 sätetest, on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kairi Kaldoja, süüdistatav E.P ja tema kaitsja Toomas Pilt käesolevas kriminaalasjas sõlminud järgmise kokkuleppe: Kars § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav E.P-le karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui E.P ei pane 2 (kahe) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:
15. elab kohtu määratud alalises elukohas;
16. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
17. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
18. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
19. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuste sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kohtu seisukoht: Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
20. peatüki
21. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub E.P temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kohtunik Julia Vernikova