1-12-8767/87

Kriminaalasi nr.1-12-8767 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. juunil 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-8767 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Inga Kaljus Asja läbivaatamise kuupäev 20.06.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid E.B´i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu E.B isikukood XXX viibib Viru Vanglas Kaitsja Advokaat Irina Gromtsev Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta E.B tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja advokaat Irina Gromtsevi taotlus E.B´ile riigi õigusabi osutamise eest tasu 43,20 eurot. Välja mõista E.B ´ilt kriminaalmenetluse kulud 43,20 .eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. E.B ´il tasuda kaitsjatasu 30 päevase tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr.
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „E.B 1-12-8767 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 09.05.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.B ´i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. E.B on Viru Maakohtu 15.11.2012 kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 199 lg2 p 5,8,9, § 275 ja § 274 lg 1 järgi ja karistatud KarS § 64 lg 1 ja KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg1 kohaldamisega 2 aasta 11 kuu 18 päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus 21.05.2012 ja lõpp 09.05.
3. Kinnipidamisasutuses E.B kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et käesoleval ajal on tal 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral soovib elama asuda vanaema juurde aadressil xxx. Kinnipeetaval on 6 klassi haridust. Eriala puudub, kuid soovib seda omandada. Enne vangistust oli sissetulek kindel ja stabiilne töövõimetuspension. Vaatamata sellele, ei suutnud E.B oma kulusid ja tulusid tasakaalus hoida, kuigi korteri ja toidu eest kandis hoolt vanaema. Kohtutäiturite infosüsteemi andmetel on tasumata võlanõudeid 8900 euro ulatuses. E.B enda sõnul on ka võtnud varasemalt kiirlaenusid. Ametlik töökogemus puudub. On tegelenud juhutöödega - teinud ehitustöid, töötanud kaupluses laadijana. Enne kinnipidamisasutusesse sattumist ei töötanud. Vanglas soovib töötada. Garanteeritud töökoht puudub. Varasemad kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, mistõttu ohtlikkus ja risk uue kuriteo toimepanekuks säilivad. E.B on kriminaalkorras karistatud 8 korral ning vanglakaristust kannab 5 korda. Eelmiste kuritegude kaasosalised olid E.B endine elukaaslane ja vend. Elustiil on hoolimatu ja riskeeriv. Sõpruskonnas on negatiivset mõju avaldavaid isikuid. Varasemalt on alkoholijoobes toime pannud vägivallakuriteo. Tunnistab oma alkoholisõltuvust, kuid vajadust muutusteks ei näe. E.B on staažikas narkomaan. Tarvitas enne vangistust amfetamiini mitu korda nädalas, süstis. Seoses narkootikumidega on väärteokorras karistatud 6 korda. Praktiliselt kõik väärteod ja kuriteod on seotud sõltuvusainete tarvitamisega. Isik ise ei tunnista lõpuni narkootikumide tarvitamise kahjulikkust. Narkootikumi hankimine ja tarvitamine oli tema igapäevane põhitegevus. E.B allkirjastas sõltuvusravi kohaldamise nõusoleku, kuid teda ümbritsev keskkond ravi kohaldamist ei toeta. E.B on vangistuses läbinud järgmised taasühiskonnastavad tegevused: 1) 31.10.2013 osales sõltlastega tegelevas programmis "Eluviisitreening"; 2) 06.12.2012-20.02.2013 teostas majandustöid; 3) 04.01.2013 - 16.03.2013 osales riigikeele õppes; 4) Alates 25.03.2013 töötab vanglas majandustöödel. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametniku andmetel kinnipeetav plaanib asuda elama aadressil xxx. Korter on kahetoaline. Pere sissetulekud - koosnevad vanaema pensionist, vanaema poja pensionist, korteris elab veel vanaema poeg D. K.. Kinnipeetava vanaema ei toeta E.B enne tähtaega vabanemist elektroonilise valve, samuti sõltuvusravi kohaldamise võimalusega. Teab – tunneb lapselast väga hästi ja on täiesti kindel, et sellest ei tule mitte midagi välja. Garanteeritud töökohta kinnipeetaval ei ole. Enne vangistust E.B tegi vahel juhutööotsi. E.B oli varem töövõimetuspension - 80% töövõimetust. Plaanis on alustada sotsiaaleluruumi taotlemist kohe, kui töövõimetuspension on vormistatud. E.B on algharidus, kool jäi pooleli keerulise olukorra tõttu, mis kujunes kodus peale E.B isa surma. Eriala kinnipeetaval ei ole. Rahvastikuregistris puudub E.B Eestis kindel elukoht. Elamisluba on kehtiv kuni 15.03.
4. 2 Kinnipeetava vangistuse perioodid on vaheldunud lühiajaliste vabaduses viibimiste perioodidega. Alates
5. eluaastast muutusteta kriminaalselt käitunud E.B elustiil on olnud riskeeriv, hoolimatu, tagajärgedega mittearvestav. Kriminaalhooldusele on teda määratud ühel korral- Maksim Mosjakin ei täitnud temale Viru Maakohtu 07.02.2011 kohtumäärusega määratud 32 tundi üldkasulikku tööd ning erakorralise ettekande alusel oli karistus on pööratud täitmisele. Prokurör ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. Kaitsja taotleb kinnipeetava vabastamist. E.B taotleb ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamustega, leiab, et E.B tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik E.B isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale ei ole võimalik kuna kinnipeetava vanaema, kelle juurde isik soovib elama asuda ei toeta E.B enne tähtaega vabanemist elektroonilise valve alla. Puudub ka vastav korteris elavate isikute nõusolek elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. E.B on vangistuse jooksul 5 korda karistatud distsiplinaarkorras, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja soovimatust muuta oma käitumist. E.B on 8-l korral kriminaalkorras karistatud valdavalt varavastaste kuritegude eest. Vaatamata varasematele karistustele E.B paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uued kuriteod sh varavastase, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Kohus arvestab vangla seisukohta, et kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on küllaltki kõrge s.o 78 %. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega (korduvalt karistatud väärteokorras NPALS alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Peale seda kinnipeetava tutvusringkonda kuulub kriminaalse taustaga isikuid kes võivad negatiivselt mõjutada E.B käitumist vabaduses. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning E.B puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada haridust või eriala, osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. 3 Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu E.B vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtunik Loretta Pikma 4