Obsah (7)
§ 424§ 266§ 121§ 329§ 65§ 68§ 69KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. august 2013, Tartu, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-12-7964 Kohtukoosseis Eesistuja Paavo Randma, li
§ 424, § 329, § 121, § 266 lg 2 p 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 4.
aprilli 2013 otsus Apellatsiooni esitaja M.R Prokurör Sofja Hristoforova Süüdistatav Kaitsja M.R , ik XXX, elukoht XXX, kodakondsuseta, keskeriharidusega, emakeel vene keel, ei tööta, varasemalt kohtulikult karistatud neli korda Advokaat Igor Belugin RESOLUTSIOON
- Maakohtu otsus M.R-i süüditunnistamises ja karistamises jätta muutmata.
- Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Viru Maakohtu
- aprilli 2013 otsusega tunnistati M.R süüdi
§ 424
järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust;
§ 266
lg 2 p 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 1 aasta vangistust;
§ 121
järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust ning
§ 329järgi, mõistes talle karistuseks 1 aasta vangistust. Kohaldades Kr
MS § 238 lg 2,
§ 65
lg 1 ja § 65 lg 2 ning
§ 68
lg 1 sätteid, mõisteti M.R-ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus kestusega 2 aastat 2 kuud ja 21 päeva. Apellatsioonimenetlus toimub üksnes süüdistuses
§ 266lg 2 p 2 järgi.
Nimetatud sätte järgi tunnistati M.R süüdi selles, et ta tungis vägivalda kasutades omavoliliselt sisse võõrasse korterisse.
- oktoobril
- aasta kella 17.17 paiku, olles alkoholijoobes, tungis M.R Narvas asuvasse korterisse aadressil XXX . Ta koputas võõrale korteriuksele, kui ukse avas E.Š. , tõukas M.R teda. Seejärel sisenes M.R korterisse ning lõi rusikaga E.Š. ki näkku. Sellise teo tagajärjel sai E.Š. kehavigastusi ning tundis valu. Kohtuotsuses on esitatud järgmised motiivid. 1.1 Kannatanu E.Š. on andnud ütlusi, et ta elab aadressil XXX , Narvas koos tüdruksõbra K.I. . On olemas fonolukk, kuid uksekella ei ole. 01.10.2011 kell 17.17 nad viibisid kodus, kui uksele kõvasti koputati. Otsustas, et need on kas lapsed või torulukksepp, sest lülitati sisse küttesüsteem ning nad käisid mööda kortereid - kontrollisid. Avas ukse. Lävepakul seisis tugeva kehaehitusega meesterahvas, pikkusega 180 cm, sinises teksajopes ja sinistes teksapükstes. Nägi teda esimest korda. Sõnagi lausumata tõukas ta teda korterisse, sisenes ise ja lõi teda rusikaga näkku, tabas lõualuu vasakut poolt. Jäi jalule püsima, astudes sügavamale koridori. Tal oli koridoris kapis gaasipüstol. Kannatanu avas kapi ukse, võttis püstoli, võttis kaitseriivi maha, vinnastas relva kelgu tagasitõmbamisega ja tegi lasu üles. See oli paukpadrun. Meesterahvas jahmus, siis ta tõukas tema trepimademele välja, suunas püstoli tema poole. Hüüdis K le. , et ta kutsuks välja politsei. Meesterahvas hakkas tema aadressil ebatsensuurselt väljenduma, ähvardas läbi peksta, tappa; nõudis, et ta läheks temaga koos välja asju klaarima. Mingil hetkel püüdis teda rõivastest haarata ja üle käsipuu tõugata. Ta tõukas tema eemale. Mõne aja pärast saabus politseipatrull. Traumapunkti ta pöörduma ei hakanud. 1.2 Tunnistaja K.I. ütlused haakuvad kannatanu ütlustega. Tunnistaja on öelnud, et elab aadressil XXX , Narvas koos abikaasa E.Š. . 01.10.2011 kell 17.17 nad viibisid kodus, kui uksele kõvasti koputati. Tema viibis köögis. E. avas ukse. K. vaatas korraks koridori välja. Lävepakul seisis tugeva kehaehitusega meesterahvas, pikkusega 180 cm, sinises teksajopes ja sinistes teksapükstes. Nägi teda esimest korda. Sõnagi lausumata tõukas ta E korterisse, tuli ise sisse ning lõi teda rusikaga näkku, tabas lõualuu vasakut poolt. Ta ehmus, haaras köögist noa, sest ei teadnud, kes see on, kas ta on üksi või on mitu inimest. E. ütles K. , et ta ei tuleks lähemale ning võttis koridori kapist välja gaasipüstoli. Seejärel tegi lasu lakke. Kõik see toimus kiiresti. Seejärel tõukas E. meesterahva trepimademele välja ja läks ka ise sinna välja, hoides püstolit meesterahva suunas. Hüüdis K le. , et ta kutsuks välja politsei. K. läks kööki ja kutsus välja politsei. Seejärel läks E. i juurde ja hakkas filmima meesterahvast mobiiltelefonile, otsustades, et kui meesterahvas minema jookseb, siis jääb salvestus tema kujutisega. Seejärel saabus politseipatrull. Meesterahvas viidi minema ja nad sõitsid E. iga politseisse. 1.3 Seega nii kannatanu kui ka tunnistaja ütlustest nähtub, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas koputas süüdistatav võõrale korteri uksele, kui korteris viibiv isik avas ukse, tõukas süüdistatav ta ukse eest ära ja sisenes korterisse ning lõi seejärel rusikaga kannatanut näkku. 2 1.4 Joobeseisundi kontrollimise protokollist nähtub, et 1.10.2011 kell 17.31, st vahetult peale süüdistuses nimetatud teo toimepanemist, oli M.R-i väljahingatavas õhus alkoholi 1,19 mg/l. Nimetatu näitab, et süüdistatav oli kõnealuse sündmuse ajal joobeseisundis. Ka süüdistatav ise kinnitab, et ta oli nii tugevas joobes, et mäletab toimunut ähmaselt ega andnud endale täpselt aru, mida teeb. M.R on öelnud, et 1.10.2011 kella 17.00 paiku kõndis ta Kreenholmi prospektilt Rahu tänavale, kus asub tema korter. Oli keskmises alkoholijoobes, võib oletada, et ta andis oma tegudest halvasti aru ja orienteerus halvasti ümbritsevates tingimustes. Täiesti eesmärgitult ja põhjusetult, alkoholi mõju all, läks maja trepikotta, mis asus tema teekonnal. Mis toimus maja trepikojas, mäletab ähmaselt, kuid mäletab, et ta koputas ühe korteri uksele ning mäletab, et ukse avas tundmatu meesterahvas. Ta ei oska seletada põhjust, miks ta uksele koputas. Vestlust tema ja meesterahva vahel ta ei mäleta, kuid mäletab, et meesterahvas väljus trepikotta ning M.R andis talle kõrvakiilu vastu nägu, ta ei oska seletada põhjust, miks ta meesterahvale kõrvakiilu andis. Kõik toimus trepimademel, korterisse ta ei sisenenud. Meesterahvast ta ei tõuganud ning rusikatega näkku ei löönud. 1.5 Süüdistatav on küll tunnistanud oma süüd talle esitatud süüdistuses, kuid samas on tema ütlused osaliselt vastuolus kannatanu ja tunnistaja ütlustega. Enda sõnul ei sisenenud ta kannatanu korterisse, ei tõuganud ega löönud teda rusikaga näkku. Mäletab, et andis talle kõrvakiilu vastu nägu. Kohtul ei ole mingit alust kahelda kannatanu ja tunnistaja ütluste usaldusväärsuses, nende ütlustes mingeid sisemisi vastuolusid tuvastatud ei ole. Mõlemate sõnul on süüdistatav nende jaoks täiesti võõras isik, seda kinnitab ka süüdistatav. Asja materjalidest ei nähtu mingit motiivi, miks peaksid kannatanu ja tunnistaja andma süüdistatava suhtes ebaõigeid süüstavaid ütlusi. Samas süüdistatav on öelnud, et joobeseisundi tõttu mäletab ta toimunud sündmuseid ähmaselt. Nimetatud asjaolu tõttu tuleb kohtu hinnangul kõnealuse sündmuse osas suhtuda süüdistatava ütlustesse kriitiliselt ning kohtul puudub veendumus nende usaldusväärsuses. 1.6 Eelnevast lähtuvalt on kohtus seisukohal, et kannatanu ja tunnistaja ütlustega on tõendatud, et süüdistatav tõukas korteri ukse avanud kannatanu ukse eest eemale ning sisenes korterisse, lüües sealjuures kannatanut veel rusikaga näkku. Kuigi kannatanu avas ise korteri ukse, ei andnud ta selle toiminguga ukse taga seisvale isikule luba korterisse siseneda. Taolise loa andmiseks peaks valdaja seda kas verbaalselt (nt kutsuma isiku korterisse) või muul moel (nt viibates käega või astudes ukse eest ära vms) väljendama. Kuna antud juhul pidi süüdistatav korterisse sisenemiseks tõukama kannatanu ukse eest ära, siis ilmselgelt ei olnud tal valdaja luba korterisse sisenemiseks. Sisenedes korterisse selle valdajat tõugates ja rusikaga lüües, pani süüdistatav toime võõrasse ruumi tungimise valdaja tahte vastaselt, kasutades selleks vägivalda, s.o
§ 266lg 2 p-s 2 sätestatud süüteo.
1.7 Isegi kui süüdistatav sattus võõra korteri ukse taha ekslikult, siis pärast seda, kui ukse avas talle tundmatu isik, pidi süüdistatav saama aru, et tegemist on võõra korteriga, millesse sisenemiseks on vajalik korteri valdaja luba. Võõrasse korterisse sisenemiseks selle valdaja ukse eest ära tõukamine ja rusikaga löömine oli samuti ilmselgelt teadlik ja tahtlik tegevus, kuivõrd taolist vägivallaakti ei ole võimalik panna toime ettevaatamatusest. Eelnevast lähtuvalt järeldas kohus, et süüdistatava tegevuses on tuvastatud
§ 266lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused.
- Maakohtu otsuse vaidlustas selle episoodi osas süüdistatav M.R . Apellatsioonis esitatud argumendid on järgmised. 2.1 Süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel ei ole arvestatud tegelike asjaoludega. Eeluurimist viisid läbi kannatanu tuttavad, teda hirmutati ning arvestatud ei ole protokollidesse kantuga. Arvestatud ei ole asjaoluga, et kannatanu E.Š. tulistas püstolist. M.R kinnitab, et kõrvakiilu andis ta 3 kannatanule vaid selleks, et tuua E.Š. adekvaatsesse seisundisse. Mingit sissetungimist ei toimunud. Kuivõrd apellant on enda kinnitusel kaotanud usu õiguskaitseorganitesse, palub ta maakohtu otsus tühistada ning saata kriminaalasi tagasi eeluurimisele.
- Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku
- juuli 2013 määrusega määrati kriminaalasi läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade esitamiseks aega
- juulini
- 3.1 Nimetatud kuupäevaks esitas kohtule enda täiendavad seisukohad apellant M.R , kes kordab, et tema hinnangul on
§ 266lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuritegu tõendamata.
Samuti märgib ta, et talle mõistetud karistuse võiks asendada üldkasuliku tööga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning täiendavate seisukohtadega, leiab, et maakohtu otsus täielikult seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioon jääb täielikult edutuks.
- Kriminaalkolleegium on sunnitud nentima, et arvestades kriminaalasjas sisalduvaid materjale, nende alusel tõendamist leidnud asjaolusid ning maakohtu otsuses sisalduvaid argumente, ei ole ringkonnakohtul peaaegu midagi sisulist maakohtu otsuses esitatud motiividele lisada. M.R-i poolt apellatsioonis esitatud seisukohad temavastase väidetava teadliku valesüüdistuse kohta on sedavõrd abstraktsed ning laialivalguvad, et nende kohta ei ole võimalik mingit selget argumenteeritud vastust anda peale tõdemuse, et kindlaks tehtud tõendusliku baasi taustal on see täielikult paljasõnaline.
- Põhimõtteliselt tuleb esmalt tõdeda, et M.R on isik, kellel on ilmselgelt probleemid alkoholiga. Esmalt osundab sellele M.R-i varasem korduv karistatus joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest, samuti erinevad rikkumised, millised on kvalifitseeritud väärtegudena (vt tlk 91 jj). Ka süüdistatava vanaema on enda ütlustes tõdenud, et alkohol on M.R-ile suureks probleemiks (tlk 119). Teiseks saab järeldada, et joobeseisundis ei käitu M.R kõige adekvaatsemalt. Sellele viitavad esmalt M.R-i enda ütlused, kus ta kirjeldab vaatluse all olevaid sündmusi - neis nendib ka süüdistatav ise, et ta oli vahejuhtumi ajal joobes, ta ei andnud enda käitumisele aru ning mälestused toimunust on tal pigem ähmased (tlk 51; siinkohal on oluline silmas pidada
§-s 36 sätestatut, mille kohaselt ei välista teadlikult põhjustatud joobeseisund vähimalgi määral isiku süüd). Samuti viitavad käesolevas kriminaalasjas teiste episoodidega seotud asjaolud, et joobeseisundis võib M.R kalduda ratsionaalselt mitteselgitatavasse vägivalda – raske on teisti selgitada kehalist väärkohtlemist, mille ta pani toime enda elukaaslase suhtes ning milles ta on maakohtu otsusega samuti süüdi tunnistatud (vt maakohtu otsuse p 3.3, tlk 182 pöördel).
- Lisaks eeltoodule puuduvad vähimadki asjaolud, mis seaks kahtluse alla kannatanu ning tunnistaja kirjelduse toimunust. Isegi apellatsioonis ei eita M.R seda, et ta läks temale võõra ukse taha ning laskis uksekella – miks oleks vaja sellises situatsioonis asuda endale võhivõõrast isikut „tooma adekvaatsesse seisundisse“, nagu süüdistatav apellatsioonis kirjeldab, on täielikult arusaamatu. Tegelikult on olukord ju lihtsakoeline – ennast purju joonud ning agressiivselt meelestatud M.R läks (milliste iganes talle tol hetkel aluseks võetud põhjustel) võõra korteri ukse taha, koputas ning kui see avati, tungis vägivalda kasutades sinna sisse. Seejuures on tähelepanuväärne, et maakohtus on M.R enda süüd täielikult tunnistanud (tlk 164), viitamata vähimalgi määral mingile alternatiivsele sündmuste käigule, kusjuures ta ei ole pidanud vajalikuks 4 ka ütluste andmist kohtumenetluses. Jääb arusaamatuks, milliste vahepealse aja jooksul talle teatavaks saanud argumentide toel väidab M.R nüüd, et tegelikkuses oli sündmuste käik sootuks teisiti. Nagu ringkonnakohus eelnevalt osundas, mingeid sisulisi argumente apellant enda abstraktse väite – et tegelikkuses oli kõik sootuks teisiti – toetuseks ei esita. Kriminaalasjas sisalduvaid tõendeid arvesse võttes kriminaalkolleegiumi hinnangul neid ka ei ole ning tegemist on täielikult perspektiivitu apellatsiooniga, mis jääb seetõttu ka edutuks.
- Puutuvalt kirjalikes seisukohtades esitatud taotlusele asendada talle mõistetud karistus üldkasuliku tööga, selgitab ringkonnakohus vaid järgmist. Esmalt on selline taotlus menetluslikult realiseerimatu, kuna sellist taotlust ei ole apellatsioonis esitatud ning ringkonnakohus on vastavalt KrMS § 331 lg-le 4 seotud apellatsiooni piiridega. Apellatsiooni sisu saab muuta vaid apellatsioonitähtaja kestel (KrMS § 3211 lg 1) ning käesoleval juhul on vastavasisuline taotlus esitatud peale seda. Kuid isegi kui sellest takistusest mööda vaadata, osundab ringkonnakohus
§ 69
lg-s 1 sätestatud tingimusele, et üldkasuliku tööga võib asendada vaid vangistust, mille kestus ei ületa 2 aastat. Käesoleval juhtumil on M.R-ile mõistetud karistus aga üle kahe aasta, mistõttu on üldkasuliku töö kohaldamine välistatud ka sellel põhjusel. Neil argumentidel ringkonnakohus sellel küsimusel seetõttu täiendavalt ei peatu. 8. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Paavo Randma Maarika Kuusk Mati Kartau 5