4-19-957 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. mai 2019, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-19-957 (2317,19,000057) Kohtunik Külli Iisop Kohtuistun

§ 227lg 2 järgi.

Seega on rahatrahv menetlusaluse isiku mõjutamiseks end ammendanud ja tuleb rakendada raskemaliigilist karistust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol. Kiiruse ületamine võib viia traagiliste tagajärgedeni ning korduv liiklusnõuete eiramine peabki õigusrikkujale kaasa tooma tema õigusi ja vabadusi piirava tagajärje, et tagada liiklusohutus. Kohtuväline menetleja märgib täiendavalt, et isikult ei võeta ära võimalust teha tööd, teenida sissetulekut ja täita võetud 2 kohustusi, vaid juhtimisõiguse äravõtmisega üksnes kitsendatakse tema võimalusi seda teha. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused 4.

§ 227

lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 kilomeetrit tunnis. Väärteoprotokolli nr AB1242353 kohaselt juhtis K.E 04.01.2019 kella 21:28 ajal Harjumaal Tallinnas Vääna tänaval mootorsõidukit kiirusega 76 (+/- 3) km/h. Lubatud suurim sõidukiirus on sellel teelõigul 40 km/h, mistõttu ületas K.E lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 33 km/h. Kiirusmõõtekaamera LaserCam 4 salvestusandmete väljatrükist ning toimikule lisatud videosalvestisest nähtub, et tumedat värvi sõiduk registreerimisnumbrigaxxxx sõitis Vääna tn 39 kell 21:28:40 40 km/h piirangualas kiirusega 76 km/h. Taatlustunnistuse nr TTRS-18/00222 kohaselt on väärteo toimepanemise tõendamiseks kasutatud kiirusmõõtur LaserCam 4 nr LE0992 vastab esitatud nõuetele ning on taadeldud 26.09.

1. Patrullpolitseinik S K PPA isikukaardi kohaselt on ta läbinud tõendusliku alkomeetri ja laser- ning radartüüpi kiirusemõõtmise koolituse 25.04.
2. K.E on nii menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis kui ka 25.04.2019 toimunud kohtuistungil kinnitanud, et ta ei näinud 40 km/h kiiruspiirangu märki, kuid valis sõidukiiruse vastavalt oludele. Vääna tänaval oli sel hetkel vähe autosid. Kinnipidamisel ütlesid politseiametnikud, et ta ületas kiirust, kuid väsinuna ei küsinud ta kus täpselt on kiirus fikseeritud. Hiljem salvestist näinuna ei ole kindel, et see on tema masin, sest Maanteeameti registrist kontrollides on Eestis 4-5 tumedat universaalautot 200-209 vahemikus numbritega. Tunnistaja politseiametnik S K selgitas kohtuistungil, et mõõtis liiklusjärelevalve teostamise käigus Vääna tänaval LaserCam 4 kasutades sõidukite kiirust. Lubatud suurim kiirus oli mõõtekohas 40 km/h. Kui kurvi tagant tuli musta värvi universaalkerega sõiduk, siis suunas sihiku sõiduki peale ja fikseeris eemalduva sõiduki kiiruse. Kuna sõiduki kiirus oli neile lähenedes juba tuntavalt üle lubatud kiiruse, siis andis ta paarilisele K Ple teada, et ta oleks valmis startima. Pimeda aja tõttu oli LaserCamil fokusseerimine raskendatud ja see võttis hetk kauem aega. Kui ta oli saanud numbrimärgi fikseeritud, siis järgnesid nad sõidukile. Enne menetlusaluse isikule järgi jõudmist sõitsid nad mööda vaid ühest heledamat tooni vanemast sõiduautost. Menetlusalusele isikule näitas ta videosalvestist, kus üleval nurgas on nähtav kõrgeim fikseeritud kiirus. Tunnistaja politseiametnik K P kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta S. K Vääna tänaval kiirust mõõtmas, kui tuli tume universaal suure kiirusega Tähetorni poolt. Sel hetkel Vääna lõigu peal teisi sõidukeid ei olnud, üksnes pöörde hetkel pidi ta mööduma vanemat tüüpi heledast sõiduautost. Silmside oli tumeda sõidukiga koguaeg olemas, murdsekundiks võis pöördel kaduda, kuid K. P välistab täielikult võimaluse, et pidas kinni mingi muu sõiduki. M enetlusaluse isiku peatamisel näitasid talle videot, kus oli fokseeritud kiirust. VTMS § 314 kohaselt võib menetleja tehtud foto, film või muu teabesalvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui see vastab VTMS § 31 lg 11 punktides 1-3 sätestatule ehk sellelt on näha salvestise seos väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud ning väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Käesoleval juhul nähtuvad LaserCam4 salvestusandmete väljatrükist kõik eelnimetatud asjaolud: kuvatõmmised videosalvestisest, andmed kiirusmõõturi kohta, kuupäev, kellaaeg, mõõtmise teostaja, LaserCami kasutaja number. Samuti nähtub salvestisest kiirus ja mõõtmiskaugus mõõtjast, sh kas sõiduk eemaldub või läheneb. Asjaolu, et politseiametnik on lasersihiku suunanud sõiduki registreerimisnumbri viimasele numbrile („2“), mistõttu ei ole see nii selge kui ülejäänud numbrite ja tähtede kombinatsioon, ei oma käesoleval juhul tähtsust. Kohtu hinnangul on üheselt tuvastatav 3 menetlusaluse isiku sõiduk – tume xxxx registreerimisnumbriga xxxx. Seda numbrit nägi S. K ning see kattus peatatud sõidukiga. Samuti oli K. Pl menetlusaluse isiku sõidukiga pidev silmside. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et käesolevas asjas kiirusmõõturi protokolli koostamata jätmise tõttu on tegemist mõõtemetoodika rikkumisega, sest LaserCami puhul asendab videosalvestis kiirusmõõturi kasutamise protokolli ning sellest videosalvestisest nähtuvad väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Veel enam, LaserCami seadme andmete väljatrükist nähtuvad ka kõik need andmed, mille olemasolu mõõteprotokollis nõuab Vabariigi Valitsuse 16.06.
3. a määrus nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi protseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ §-s
4. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et K.E juhtis 04.01.2019 kella 21:28 ajal Harjumaal Tallinnas Vääna tänaval sõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx asulasisesel teel kiirusega 76 (+/- 3) km/h, kus lubatud suurim sõidukiirus on 40 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 33 km/h. 5.

§ 50

lg 5 p 3 järgi ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. K.E juhtis mootorsõidukit kiirusega 76 (+/- 3) km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 40 km/h. K.E rikkus

§ 50

lg 5 p 3 nõuet ning ületas kiirust mitte vähem kui 33 km/h, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud

227 lg 2 järgi. Isik teadis, et ta viibib asulasisesel teel ning on kohtule ka kinnitanud, et tähelepanematuse tõttu arvas ta, et lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h, kuid sõitis vaatamata oma ekslikule arvamusele 76 (+/- 3) km/h. K.E poolt juhitud mootorsõiduki kiirus ning teelõigul lubatud suurima sõidukiiruse vahe on kohtu hinnangul piisavalt suur selleks, et see oleks isikule tajutav. Seega on K.E õigusrikkumise toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. K.E süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. 6.

§ 227

lg 2 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Käesolevalt on kohtuväline menetleja K.E karistanud sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks. Kaebajale määratud karistuse osas on menetleja kohtu arvates õigesti hinnanud K.E süü suurust ning arvesse võtnud karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.

§ 227

lg 2 järgi vastutab juht lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis. Käesoleval juhul on K.E ületanud lubatud kiirust mitte vähem kui 33 km/h ning kiiruse ületamise pani ta toime asulasisesel teel. Kohus selgitab, et selline täiendav kiirusepiirang asula sees ei ole seatud niisama, vaid lähtub üldjuhul tänava liigist ja liikluse iseloomust. K.E sõitis aga 40 km/h alas lubatust peaaegu poole kiiremini. Tema süüd ei saa pidada väikeseks. K.E näol on tegemist juhiga, kel on juba kaks kehtivat väärteokaristust

§ 227lg 2 rikkumise eest.

Mõlemal korral on teda karistatud rahatrahviga, isik on mõlemad rahatrahvid enne jõustumist tasunud, kuid ei ole muutnud oma käitumist liikluses õiguskuulekamaks. Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite eiramine ei ole millegagi õigustatud ning ohtlik tegu saab ka karmilt karistatud. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kui eripreventiivne eesmärk peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. K.E korduvad rahatrahvid kiiruse ületamise eest 4 näitavad ilmekalt, et ta ei ole varasematest kergemaliigilistest karistustest endale mingisuguseid järeldusi teinud ja kohtul puudub veendumus, et need vajalikud järeldused teeb K.E seekord veelgi suuremast rahatrahvist. Järelikult ei täidaks isikule järjekordse rahatrahvi määramine eripreventiivset eesmärki ja siinkohal nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et K.E puhul on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud. Kohus ei näe käesoleval juhul ka võimalust K.E-le A-kategooria juhtimisõigust alles jätta. Isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ja tuleb mõneks ajaks liiklusest kõrvaldada. A-kategooria juhtimisõiguse alles jätmisega ei ole isiku liiklusest kõrvaldamise eesmärk täidetud. K.E ja tema kaitsja on nii oma kaebuses kui ka kohtuistungil korduval viidanud asjaolule, et K.E ei saa ilma juhtimisõigust omamata oma tööülesandeid täita. Kohus selgitab, et KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta vaid sellisel juhul, kui isik kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kõik muud põhjused, mis ei ole seotud isiku liikumispuudega, ei ole asjakohased argumendid juhtimisõiguse kui karistusliigi mittekohaldamiseks. Sõiduauto kasutamine seoses oma töökohaga on tavapärane tegevus, mida isik võib teha, kui tal on juhtimisõigus olemas. Karistuse kandmine peabki olema isikule tuntav ega saa olla meeldiv või mugav. Vastasel juhul ei tunne isik, et teda oleks karistatud ning ei tee vajalikke järeldusi ja korrektuure oma käitumises selleks, et edaspidi seaduskuulekalt liigelda. See, et K.E-lt juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks toob kaasa tema poolt töökohustuste täitmise võimatuse, töökaotuse ning raskendab kõikide K.E ettevõttes töötavate isikute elu on ilmselge liialdus. Kohtu hinnangul saab K.E täita oma tööülesandeid ka ilma juhtimisõiguseta, kasutades liiklemiseks näiteks ühistransporti või kolmandate isikute abi (näiteks palgata endale ajutiselt autojuhi). Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et puuduvad alused K.E-le määratud karistuse asendamiseks rahatrahviga. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks vastab kaebaja süü suurusele, on vajalik, et isik ei paneks enam toime uusi süütegusid ning on põhjendatud ka õiguskorra kaitsmise huvides. 7. Ühtlasi selgitab kohus, et

§ 127

kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 132 p-st 1, 133 ja 134. Külli Iisop kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5