← Eesti

1-19-4534/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-4534 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Kriminaalasi Z.I süüdistatuna KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Apellatsiooni esitaja Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. juuni 2019 otsus süüdistatav Z.I kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk Prokurör ringkonnaprokurör Jaanika Kõrgmaa Kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk Süüdistatav Z.I isikukood XXX; elukoht XXX; varem kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu 10.03.2016 otsusega KarS § 121 järgi tingimisi 1 kuu ja 29 päeva pikkusega vangistusega katseajaga 1 aasta; tõkendit kohaldatud ei ole. RESOLUTSIOON
  3. Jätta Viru Maakohtu
  4. juuni 2019 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
  5. Määrata advokaadibüroole Barrister Narva osakond vandeadvokaat Robert Sprengki poolt Z.I-le käesolevas apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 180 eurot (sh käibemaks 30 eurot).
  6. Mõista Z.I-lt riigituludesse menetluskuluna välja 180 eurot apellatsioonimenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
  7. Z.I tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
  8. septembril 2019 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates
  9. septembrist
  10. Maakohtu otsus
  11. Z.I süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi selles, et tema isikuna, keda on varasemalt kehalise väärkohtlemise eest kriminaalkorras karistatud, lõi 09.12.2018 kella 00.09 paiku Narvas XXX asuvas korteris oma elukaaslast N.G. t korduvalt rusikaga vastu nina ning peksis teda vastu ribisid, millega tekitas talle füüsilist valu ja kehavigastusi – nina pindmine vigastus, huule ja suuõõne lahtine haav, pindmine peavigastus ja lahtine peahaav.
  12. Samuti süüdistatakse Z.I selles, et ta 07.05.2019 kella 23.20 paiku Narvas XXX asuvas korteris puhkenud olmetüli käigus lõi oma elukaaslast N.G. t kätega vastu kaela ning seejärel rusikaga näkku, millega tekitas talle füüsilist valu.
  13. Viimaks süüdistatakse Z.I selles, et ta 09.05.2019 kella 02.00 ja 05.00 vahel Narvas XXX asuvas korteris puhkenud olmetüli käigus lõi oma elukaaslast N.G. t vastu pead, millega tekitas talle füüsilist valu ja kehavigastuse – marrastus kukla piirkonnas.
  14. Viru Maakohtu 13.06.2019 otsusega tunnistati Z.I KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi ning karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja ära kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel pöörati mõistetud karistus osaliselt täitmisele ja koheselt tuleb Z.I ära kanda 2 kuud vangistust. Ülejäänud 1 aasta 3 kuu ja 28 päeva pikkust vangistust täitmisel ei pöörata, kui Z.I ei pane kahe aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ning lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid – ja kohustusi.
  15. Maakohus leidis, et kõik 3 süüdistuse episoodi on tõendatud. Maakohus ei pea 09.12.2018 episoodis süüdistatava süüd eitavaid ütluseid usaldusväärseks, kuna need on vastuolus kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega. Samuti on Z.I andnud erinevates menetlusstaadiumites erineva sisuga ütluseid, oskamata maakohtule selgitada vastuoluliste ütluste andmise põhjuseid. Maakohus ei pea ka kannatanu ütluseid, et süüdistatav ei ole teda kehaliselt väärkohelnud, tegelikkusele vastavaks. Nimelt on kannatanu ütlused maakohtu hinnangul vastuolus asjas kogutud usaldusväärsete tõenditega, samuti on kannatanu sarnaselt süüdistatavaga andnud erinevates menetlusetappides erineva sisuga ütluseid, oskamata vastuolusid põhjendada.
  16. Z.I süü 09.12.2018 episoodis on maakohtu hinnangul tõendatud eelkõige tunnistaja A.S. i ütlustega, kes on politseiametnikuks, kes käis kõnealusel kuupäeval kannatanu elukohas, 2 nägi kannatanu näol verejälgi ja kellele kannatanu avaldas, et tema abikaasa lõi teda mitmel korral vastu nägu ja keha. Maakohus on seisukohal, et kannatanu rääkis tunnistajale vahetult pärast juhtunut enda kehalisest väärkohtlemisest abikaasa poolt ja maakohtul puudub alus arvata, et kannatanu oleks tõde moonutanud. Arvestades kannatanul olnud kehavigastusi, ei ole maakohtu hinnangul eluliselt usutav, et need tekkisid nii nagu kannatanu väidab – et ta lõi köögis nina vastu lauda ära. Z.I süüd tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll 09.05.2019 koos DVD-R-plaadiga, millel on helifail, mis on tehtud Häirekeskusele 09.12.2018 kell 00.09 ja videosalvestis, mis on tehtud 09.12.2018 patrullpolitseiniku rinnakaameraga. Häirekeskusele tehtud kõnes teatab kannatanu, et „Olge kenad, aadressile XXX . Kiiremini. Kõik on verine. Mind tapetakse“. Samuti vastab kannatanu küsimusele:“ Mees jah?“ jaatavalt ning toob välja, et tal on ninast verejooks. Samuti vastab kannatanu, et isik kasutab relvadena käsi. Videosalvestistelt on aga näha, et kannatanu vastab politseiametniku küsimusele, et tema abikaasa jooksis minema. Ka tõi kannatanu välja, et ei salli, kui mees tõstab naise vastu kätt ning et tema mehe nimeks on Z.I . Küsimusele, millega teda löödi, on kannatanu vastanud, et rusikaga. Samuti on kannatanu näidanud nina peale seoses küsimusega, kuhu teda löödi ja noogutanud positiivselt küsimusele, kas vastu keha ka peksti. Samuti kinnitavad Z.I süüd ka kiirabikaart ja lähisuhtevägivalla infoleht.
  17. Maakohus leidis eeltoodud tõendeid kogumis hinnates, et Z.I pani 09.12.2018 toime KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning puuduvad süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud.
  18. Ka 07.05.2019 episoodis ei pidanud maakohus Z.I ja kannatanu ütluseid usaldusväärseteks, kuna need ei ole kooskõlas teiste, asjas kogutud usaldusväärsete tõenditega.
  19. Z.I süü 07.05.2019 episoodis on maakohtu hinnangul tõendatud tunnistaja I.K. i ütlustega, kes oli politseiametnikuks, kes käis kõnealusel kuupäeval kannatanu elukohas. Tunnistaja I.K. nägi kannatanut seismas trepikojas hommikumantlis ja avaldas tunnistajale, et tema abikaasa lõi teda mitmel korral ja on siiani korteris. Kuna kannatanu viitas lööjale kui Z.I-le , peeti viimane kinni. Samuti näitas kannatanu tunnistajale, kuidas tema abikaasa teda lõi. Samuti tõendab Z.I süüd ka asitõendi vaatlusprotokoll koos DVD-R-plaadiga, millel on helifail, mis on tehtud Häirekeskusele 07.05.2019 kell 23.20 ja kaks videosalvestist, mis on tehtud 07.05.2019 patrullpolitseiniku rinnakaameraga. Helisalvestiselt nähtub, et kannatanu on Häirekeskusele tehtud kõnes avaldanud, et „ . Videosalvestiselt on näha, et kannatanu on avaldanud enda lööjana enda abikaasa Z.I. Samuti on näha, et kui patrullpolitseinikud lähevad kannatanu korterisse, on ukse peal joobes Z.I , kes viiakse politseinike poolt minema (tõendatud 07.05.2019 kell 23.30 kahtlustatava kinnipidamisprotokolliga). Videosalvestis tõendab maakohtu hinnangul usaldusväärselt, et süüdistatav lõi kannatanut näkku ja vastu kaela, kuna kannatanu on näidanud, kuidas süüdistatav teda lõi. Videosalvestiselt nähtuv on kooskõlas ka tunnistaja I.K. i ütlustega selles osas, milliseid kehavigastusi ta kannatanul nägi, s.o punetust kaelal. Samuti kinnitab Z.I süüd ka lähisuhtevägivalla infoleht.
  20. Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et Z.I pani 07.05.2019 toime KarS § 121 lg 2 pde 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning puuduvad süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud.
  21. Viimaks süüdistatakse Z.I ka 09.05.2019 toime pandud kehalises väärkohtlemises, mis osas leidis maakohus, et ka siin ei ole süüdistatava ja kannatanu ütlused usaldusväärsed.
  22. Z.I poolt 09.05.2019 poolt toime pandut tõendavad maakohtu hinnangul tunnistaja I.K. i ütlused, kes on patrullpolitseinikuks, kes käis kõnealusel kuupäeval kannatanu korteris. Seal 3 nägi ta, et kannatanu pea on verine ja kannatanu avaldas talle, et tema abikaasa lõi teda rusikaga. Samuti on Z.I süü tõendatud ka asitõendi vaatlusprotokoll koos DVD-R plaadiga, millel on helifail, mis on tehtud 09.05.2019 kell 06.27 Häirekeskusele, kus kannatanu avaldab, et vaja on kiirabi ja politseid aadressile XXX, kuna kannatanul on pea lõhki löödud. Vaadeldud on videosalvestist, mis on tehtud patrullpolitseiniku rinnakaameraga ja kus kannatanu kirjeldab enda löömisega seotud asjaolusid. Samuti kinnitavad Z.I süüd ka kiirabikaart ja lähisuhtevägivalla infoleht.
  23. Maakohtu hinnangul on ka 09.05.2019 episoodis Z.I süü KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi tõendamist leidnud ning süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
  24. Z.I-le karistust mõistes leidis maakohus, et puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Samuti võttis maakohus arvesse, et Z.I on juba varasemalt karistatud KarS § 121 järgi. Käesolevalt on ta toime pannud kolmel korral enda abikaasa kehalise väärkohtlemise. Karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades ei pidanud maakohus võimalikuks karistada Z.I rahalise karistusega, kuna eeltoodu ei hoiaks tulevikus ära Z.I poolt samalaadsete kuritegude toimepanemist. Arvestades Z.I süü suurust, kuriteoepisoodide arvu ja kannatanul tekkinud tervisekahjustusi koos valuga ning teiselt poolt kannatanul pretensioonide puudumist, peab maakohus põhjendatuks karistada Z.I sanktsiooni keskmäärast allapoole jääva vangistusega, milleks on 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Saavutamaks karistuse eripreventiivseid eesmärke, asjaolu, et Z.I enda süüd ei tunnista ja et teda on juba varasemalt samaliigilise teo eest tingimisi vangistusega karistatud, tuleb Z.I KarS § 74 lg 2 alusel karistada kahe kuu pikkuse šokivangistusega. Ülejäänud karistust, s.o 1 aasta 3 kuu ja 28 päeva pikkust vangistust ei pöörata KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele, kui Z.I ei pane kahe aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ning lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid – ja kohustusi. Apellatsioon
  25. Süüdistatava kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja Z.I õigeksmõistmist.
  26. 09.12.2018 episoodis on maakohus pidanud süüdistatava ja kannatanu ütluseid põhjendamatult ebausaldusväärseteks, jättes need tõenditena kõrvale ning tehes seeläbi ebaõige otsuse. Maakohus luges tunnistaja A.S. i ütlused usaldusväärseks tõendiks, leides, et tegemist on iseseisva tõendiga KrMS § 66 lg 21 p 2 tähenduses. Kaitsja sellega ei nõustu, leides, et käesoleval juhul ei ole tuvastamist leidnud, millal väidetav kehaline väärkohtlemine toimus. Asjas on küll tuvastatud, et kannatanu tegi 09.12.2018 kell 00.09 väljakutse hädaabinumbril, kuid ei ole tuvastatud, kas kehaline väärkohtlemine toimus vahetult enne telefonikõnet või varem. Väljakutse ise ei tõenda kehalise väärkohtlemise aega. Kaitsja on seisukohal, et kriminaalmenetlus ning iseäranis süüdimõistev kohtuotsus ei saa põhineda eeldustel ning seetõttu ei saa telefonikõne toimumise faktist iseenesest eeldada, et kehaline väärkohtlemine toimus vahetult enne väljakutset.
  27. Samuti ei ole tuvastatud, et kannatanu oleks olnud tunnistajale rääkimise ajal tajutu mõju all. Tunnistaja küll on andnud ütlusi, et kannatanu oli erutatud ja nuttis, kuid kaitsja on seisukohal, et patrullpolitseiniku rinnakaamera salvestusest kannatanu erutatud olek ja nutmine ei selgu. Vastupidi, selgub, et kannatanu oli purjus ja tema enda sõnul ka psühhotroopsete ravimite mõju all, mistõttu ei saa järeldada, et ta rääkis tõtt ja ei moonutanud tõde. Seega ei ole tunnistaja A.S. i ütlused lubatud tõendiks ja need tuleb kõrvale jätta.
  28. Samuti on käesolevas episoodis tõendina vastu võetud lähisuhtevägivalla infoleht vastuoluline. Infolehel on märgitud, et kannatanu ja süüdistatav tarbisid koos alkoholi ning tüli põhjuseks oli 4 armukadedus. Samas patrullpolitseiniku rinnakaamera salvestisel ei avalda kannatanu, et nad tarvitasid koos süüdistatavaga alkoholi ja et viimane oli armukade. Seega on infolehel kajastatud väljamõeldis ja seetõttu ebausaldusväärne.
  29. Kannatanu on ristküsitlusel avaldanud, et ta oli alkoholi ja psühhotroopsete ravimite mõju all ning ei olnud adekvaatne. Samuti et teda provotseeriti politseiametnike poolt ja ta vastas nagu viimased soovisid. Kaitsja leiab, et need on usutavad selgitused. 09.12.2018 väljakutset tehes ütles kannatanu Häirekeskuse töötajale, et teda tapetakse ning vastuseks küsib Häirekeskuse töötaja: „Mees, jah?“ Samas kannatanu ei avaldanud ise enne seda, et teda lööb mees. Samuti küsib Häirekeskuse töötaja, kas ta relva kasutab ning kannatanu vastab, et: „Ja, ja , kõik“. Samas ei olnud relva kasutamisest juttu hiljem politseile selgitusi andes. On arusaadav, et kannatanu vastas kõikidele küsimustele selliselt nagu küsija soovis. Kannatanu oli alkoholi ja ravimite tõttu ebaadekvaatne. Avastades endal kukkumise tagajärjel tekkinud vigastused, helistas hädaabinumbril ning tema edasised selgitused põhinevad ametnike suunavatel küsimustel, millele kannatanu vastas jaatavalt või peegeldavalt. Politseiametniku rinnakaamera salvestiselt nähtub, et kõigepealt küsitakse kannatanult, mis temaga juhtus, millele kannatanu vastab: “ „ “. Seejärel tulevad politseiametniku küsimused, et millega mees teda lõi ja mitu korda, kuigi kannatanu ei olnud enne seda löömisest ise rääkinud. Seejärel kannatanu vastab, et rusikaga ja näitab näppude peal kolme. Samas sellised küsimused ilma kannatanu kaebuseta on kooskõlas kannatanu kohtumenetluses antud ütlustega, et teda provotseeriti.
  30. Kaitsja on seisukohal, et kiirabikaart saab tõendada ainult meditsiinitöötaja poolt tuvastatud asjaolusid ehk kannatanul esinenud vigastusi ja kannatanu seisundit. Kas 09.12.2018 toimus kannatanu aadressil peksmine ja kas vigastused on tekitatud kehalise vägivallaga, neid asjaolusid ei saa kiirabikaardiga tuvastada, kuna need ei ole meditsiinitöötaja poolt tuvastatud. Maakohus on leidis, et kiirabikaardil fikseeritud vigastused ei saanud tekkida nii nagu kannatanu kohtuistungil avaldas, s.o lüües nina vastu aknalauda. Kaitsja on seisukohal, et kannatanu ei ole vigastuste tekkimise põhjuseks esitanud ainult seda, et lõi nina vastu aknalauda. Kannatanult küsiti ristküsitlusel, et kuidas tekkis veri korterisse ja kannatanu vastas sellele, et lõi nina vastu aknalauda ära. Kuidas ja millal tekkisid muud vigastused, sellele pole kannatanu vastuseid andnud, kuna ei küsitud.
  31. Süüdistatav ei ole andnud kohtmenetluses ristküsitluse käigus ja eelnevalt erinevaid ütluseid selle kohta, et tema ei ole kannatanut löönud ning selles osas ei ole alust lugeda süüdistatava ütluseid ebausaldusväärseteks. Süüdistatav on kogu aeg ja järjekindalt andnud ütlusi, et ei ole kannatanut löönud.
  32. 07.05.2019 episoodi osas on kannatanu põhjendanud, miks ta on kohtumenetluses andnud ütlusi, et teda ei ole löödud, kuid on 07.05.2019 politseipatrullile öelnud, et teda on löödud. Kannatanu on selgitanud seda alkoholijoobega ja ravimite võtmisega ning ütles, et tal olid hallutsinatsioonid.
  33. Samuti on kannatanu selgitanud, et teda provotseeriti politseiametnike poolt. Patrullpolitseiniku rinnakaamera salvestisest on kuulda, et kõigepealt politseiametnik küsib: „Nii, ja millisel põhjusel algas skandaal ?“, millele kannatanu vastab, et ta oli kusagil kellegi juures. Sellest teeb politseiametnik järelduse, et „Üldiselt – muutus armukadedaks“. Samas armukadeduse väidet ei ole kannatu ise kellelgi öelnud ei varem ega hiljem. Armukadedus oli politseiametniku väljamõeldis ning salvestisest on selgelt aru saada, et kannatanu ei ole seda põhjuseks toonud. Samuti ei ole kannatanu öelnud, et teda löödi rusikaga näkku. Seega on usutav kannatanu poolt kohtumenetluses öeldu, et teda provotseeriti küsimustega. Samas kaitsja on seisukohal, et rinnakaamera salvestistest ei ole kannatanul näha ühtegi vigastust. Kannatanu ütleb hoopi mitu korda, et tal pea käib ringi ja see langeb kokku kannatanu poolt kohtumenetluses antud ütlustega, et alkoholi ja ravimite koosmõjul temal tervis halvenes ja pea käis ringi. 5
  34. Kaitsja on seisukohal, et kannatanu ei ole andnud kohtueelses menetluses ütluseid selle kohta, et süüdistatav teda 07.05.2019 lõi. Ristküsitluse käigus avaldati kannatanu varasem ütlus: „08.05.2019 lasti ta välja Narva arestimajast, kuna ta tarvitas 07.05.2019 minu suhtes vägivalda". Kaitsja on seisukohal, et kannatanu ei ole selle lausega väitnud, et süüdistatav tema suhtes vägivalda kasutas. See tuleneb lause grammatilisest tõlgendusest, sest sõna „kuna“ viitab otseselt sellele, mille pärast ta arestimajast välja lasti ning sellega ei omista kannatanu süüdistatavale vägivallateo toimepanemist. Seega ei ole kannatanu vastuolulisi ütluseid.
  35. Maakohus on leidnud, et tunnistaja I.K. i ütlused on iseseisvaks usaldusväärseks tõendiks. Tunnistaja I.K. i ütluste puhul ei ole täidetud kõik KrMS § 66 lg 21 p 2 kohaldamise tingimused. Ei ole tuvastatud, millal kehaline väärkohtlemine täpselt toimus, ei ole tuvastatud, et kannatanu oli tajutu mõju all ja ei ole alust arvata, et kannatanu rääkis tõtt. Kaitsja on seisukohal, et ei ole välistatud, et kehaline väärkohtlemine, kui üldse, võis toimuda oluliselt varem, kui oli kannatanu kõne hädaabile. Kaitsja on seisukohal, et patrullpolitseiniku rinnakaamera salvestusest ei selgu kannatanu selline olek, mida saab pidada tajutu mõju all olekuks. Küll aga selgub, et kannatanu oli purjus, mis on samas tõendamist leidnud kannatanu enda ja teiste tõenditega. Kuna kannatanu oli purjus ja tema enda sõnul ka psühhotroopsete ravimite mõju all, siis ei saa järeldada ka seda, et ta rääkis tõttu ja ei moonutanud tõde. Kaitsja on seisukohal, et tunnistaja I.K. i ütlused ei ole lubatud tõendiks ning need tuleb kõrvale jätta. Tunnistaja I.K. i ütlused ei ole usutavad ka osas, et kannatanu kaelal oli punetus. Politseipatrulli rinnakaamera salvestise kohaselt kannatanu selgitab ja näitab, et teda löödi vastu kõrvu. Seega ei saanud kaelal punetust olla. Punetust ei ole näha ka salvestisest. Tunnistaja I.K. i ütluste ebausaldusväärsust kinnitab ka see, et tema sõnul oli süüdistatav politseiametnike suhtes agressiivne ja tal pandi seetõttu käed raudu. Tegelikult on salvestisest selgelt näha, et süüdistatav oli väga rahulik, pigem isegi uimane ning ta ei olnud agressiivne ei verbaalselt ega füüsiliselt. Politseiametnikud lihtsalt tirisid süüdistavava oma kodust välja ja panid käed raudu. Selline tegevus viitab politseiametnike ebaseaduslikule tegevusele ning oma ütlustega on tunnistaja soovinud olukorda enda jaoks pehmendada ja leida oma tegevusele õigustust. See kinnitab aga tunnistaja ebausaldusväärsust. Kaitsja on seisukohal, et tunnistaja I.K. i arvamus, et kannatanu ei saanud ise ennast lüüa, ei ole usaldusväärne. Tunnistaja vastav väide põhines selgitusel, et kannatanu ise ütles, et teda löödi. Seega põhineb tunnistaja järeldus kannatanu ütluste õigsuse eeldusel, mitte välisel pildil. Samuti oli tunnistaja seisukohal, et kannatanu ütlused olid tõepärased, kuna tüli oli seotud armukadedusega, kuigi kannatanu ei ole armukadedust mitte ühelgi korral mitte kellelegi väitnud.
  36. Kaitsja on seisukohal, et lähisuhte vägivalla infoleht ei ole usaldusväärne tõend. Esiteks on see tuletatud. Lisaks on infolehel märgitud, et kannatanut on löödud vastu nägu ja kaela, kuigi patrullpolitseiniku rinnasalvestiselt on selgelt kuulda, et löödi vastu kõrvu. Samuti on infolehel märgitud, et põhjuseks oli armukadedus, kuigi kannatanu ei ole seda väitnud. Tegemist on infolehe koostaja väljamõeldisega, mistõttu on tõend ebausaldusväärne.
  37. Süüdistatav ei ole andnud kohtmenetluses ristküsitluse käigus ja eelnevalt erinevaid ütluseid selle kohta, et tema ei ole kannatanut löönud ning selles osas ei ole alust lugeda süüdistatava ütluseid ebausaldusväärseteks. Süüdistatav on kogu aeg ja järjekindalt andnud ütlusi, et ei ole kannatanut löönud. Kui ütlused on muus osas vasturääkivad, siis ei saa neid aga lugeda löömise puudumise ja eitamise osas automaatselt vastuolulisteks ja jätta kõrvale.
  38. 09.05.2019 episoodis on maakohus lugenud tunnistaja I.K. i ütlused iseseisvaks usaldusväärseks tõendiks, millest tuleneb, et kannatanu rääkis tunnistajale 09.05.2019 toimunud kehalisest väärkohtlemisest süüdistatava poolt vahetult pärast seda, kui see toimus, sel hetkel oli ta tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et kannatanu moonutas tõde. Kaitsja ei nõustu, et tunnistaja I.K. i ütlused on iseseisvaks tõendiks ja on usaldusväärsed. Tunnistaja I.K. i ütluste puhul ei ole täidetud kõik KrMS § 66 lg 21 p 2 kohaldamise tingimused. Süüdistuse 6 kohaselt pani süüdistatav kehalise väärkohtlemise toime 09.05.2019 kell 02.00 kuni 05.00 vahelisel ajal, kuid tunnistaja I.K. i ütluste kohaselt kohtus ta kannatanuga seoses kell 06.30 toimunud väljakutsega. Seega rääkis kannatanu tunnistajale väidetava kehalise väärkohtlemise asjaolusid vähemalt poolteist tundi pärast selle toimumist. Seega ei rääkinud kannatanu tunnistajale enam asjaolusid, mida ta oli vahetult enne rääkimist kogenud. Samuti ei saa asuda seisukohale, et kannatanu oli tajutu mõju all. Ka politseipatrulli rinnakaamera salvestuselt nähtub, et politseiametnik küsib kannatanult: „ “. Seega tegemist ei ole enam asjaoludega, mida kannatanu oli vahetult kogenud. Lisaks ei ole kaitsja hinnangul kahtlust selles, et kannatanu oli alkoholijoobes, mistõttu võis kahelda tema ütluste tõepärasuses.
  39. Oluline on, et politseiametniku rinnakaamera salvestisel ega hädaabi numbrile tehtud kõnesalvestisel ei ole kannatanu mitte kellelegi öelnud, et teda lõi süüdistatav. Kannatanu ütleb kogu aeg „tema“ või „ta“, seda küll meesoost isiku kohta, kuid ta ei ütle kordagi isiku nime. Seega on väited, et kannatanu süüdistas konkreetselt süüdistatavat enda löömises, alusetud. Kaitsja on seisukohal, et ei ole usutav, et politseiametniku rinnakaamera kogu aeg ei salvestanud ja kannatanu rääkis lisaks salvestisel salvestatule veel täiendavalt, et teda lõi süüdistatav. Seda enam ei ole selline asjaolu usutav, kuna tegemist on menetluse seisukohalt oluliste selgitustega.
  40. Kannatanu ei ole seega varem kohtueelses menetluses ülekuulamisel ega muudes väidetes öelnud, et süüdistatav teda lõi. Seega ei ole kannatanu saanud anda vastuolulisi ja erinevaid ütlusi ning pole põhjust kahelda kannatanu kohtumenetluses antud ütluste tõele vastavuse osas. Kannatanu on väljakutse ja saadud vigastuse kohta andnud kohtumenetluses ristküsitluse käigus ütlusi, mille kohaselt ta oli alkoholijoobes ja tarvitas samaaegselt ravimeid ning lõi ennast ise ära.
  41. Kaitsja on seisukohal, et asja materjalide kohaselt on ka selgelt aru saada, et politseiametnikud ütlesid küsimusi küsides kannatanule vastuseid ette ning viimane vastas nagu politseiametnikud soovisid. Seetõttu on usutav kannatanu poolt kohtumenetluses antud selgitus, et teda provotseeriti. Nii on asitõendi vaatlusprotokollist näha, et kell 06.44.24 küsib politseiametnik: „ ?“ Samas skandaalist polnud kannatanu politseiametnikele rääkinud. Samuti sellele küsimusele järgneb politseiametniku järgmine küsimus: „ “ Samas ka armukadedusest ei olnud kannatanu politseiametnikele rääkinud. Kannatanu ei olnud armukadedusest rääkinud ka politseiametnikele varasemalt, vaid politseiametnikud on ka 07.05.2019 episoodi puhul ise selle välja mõelnud. Kaitsja on seisukohal, et 09.05.2019 vigastus kannatanul viitab sellele, et see on saadud kukkudes või ennast ära lüües. Kannatanul on kukal katki ja ei ole tõenäoline, et see tekitati süüdistatava poolt. Kuklahaav on tavapärane kukkumise või mingi asja vastu äralöömise tunnus.
  42. Kaitsja on seisukohal, et lähisuhte vägivalla infoleht ei ole usaldusväärne tõend. See on tuletatud. Infolehel on märgitud, et kannatu sõnul peksis süüdistatav teda vastu pead. Samas politseiametniku rinnakaamera salvestisest on selgelt aru saada, et kannatanu ei ole süüdistatavat vastu pead peksmises süüdistanud. Seega on selline väide infolehel selle koostaja väljamõeldis.
  43. Süüdistatav ei ole andnud kohtmenetluses ristküsitluse käigus ja eelnevalt erinevaid ütluseid selle kohta, et tema ei ole kannatanut löönud ning selles osas ei ole alust lugeda süüdistatava ütluseid ebausaldusväärseteks. Süüdistatav on kogu aeg ja järjekindalt andnud ütlusi, et tema ei ole kannatanut löönud. Kui ütlused on muus osas vasturääkivad, siis ei saa neid aga lugeda löömise puudumise ja eitamise osas automaatselt vastuolulisteks ja kõrvale jätta.
  44. Kaitsja leiab, et põhimõtte rakendamine ei ole põhjendatud, sest episoodides 7 pole selliseid kokkulangevusi, mille alusel saaks süüdistada Z.I. Ühegi episoodi osas pole tõendatud, et üldse toimus löömine. Pole välistatud, et kannatanu kukkus ja lõi ennast ära. Seejuures 07.05.2019 episoodis tal nähtavaid vigastusi polnudki. Tekkinud kahtlused on jäetud Z.I kasuks tõlgendamata.
  45. Tartu Ringkonnakohtu 09.08.2019 määrusega anti apellatsioonimenetluse pooltele võimalus esitada apellatsiooni kohta oma kirjalikke seisukohti ja taotlusi kuni 19.08.
  46. Ettenähtud ajaks esitas kaitsja kaitsjatasu taotluse. Ringkonnakohtu järeldused
  47. Kriminaalkolleegium leiab, et maakohtu otsus muutmisele ei kuulu ja apellatsioon jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega ning KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel ei pea vajalikuks neid korrata.
  48. Apellatsioon on esitatud tõendite hindamise peale. Kaitsja on alates kaitseaktist taotlenud Z.I õigeksmõistmist, jäädes selle juurde maakohtus ning apellatsioonis. Kaitsja leiab, et kohtulik uurimine oli ühekülgne ning maakohus alusetult luges süüdistatava ja kannatanu ütlused mitteusaldusväärseteks ning toetus ainult kaudsetele tõenditele.
  49. Ringkonnakohus kontrollis ja hindas maakohtu istungil uuritud tõendeid ning jõudis järeldusele, et maakohus on tõendeid õigesti hinnanud. Seega alust tõendite ümberhindamiseks ei ole.
  50. Vastuseks kaitsja väidetele ringkonnakohus märgib järgmist.
  51. Kuna kõigi 3 episoodi tõenduslik baas on ühesugune – sündmuskohale kutsutud politseinikest tunnistajate ütlused, nende rinnakaamerate salvestised, kannatanu kõned häirekeskusesse, kiirabikaardid, lähisuhtevägivalla infolehed – siis ringkonnakohus neid iga episoodi juures uuesti üksikasjalikult üle kordama ei hakka. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna süüdistatava ja kannatanu ütlused on mitteusaldusväärsed (põhjendused vt kokkuvõtlikult käesoleva otsuse p 5 ja üksikasjalikult maakohtu otsuse p-d 14-17, 28-32, 41-46), siis tulebki süüdistuse tõendamisel lähtuda eelnimetatud tõendite kogumist.
  52. Kaitsja leiab, et politseinikest tunnistajate A.S. i ja I.K. i ütlused ei ole kõlbulikud tõendid, kuna ei vasta KrMS § 66 lg 21 p 2 nõuetele. Kaitsja arvates politseinike rinnakaamerate salvestised ei kinnita politseinike ütlusi. Kaitsja leiab, et kiirabikaardid ja lähisuhtevägivalla infolehed ei tõenda, et kannatanu sai kehavigastused just süüdistatava tegevuse tagajärjel. Kannatanu kõned häirekeskusesse ei sisalda süüdistatava nime, kannatanu ütleb kogu aeg tema või ta, seda küll meesoost isiku kohta, kuid ta ei ütle kordagi isiku nime.
  53. Ringkonnakohus eeltoodud väidetega ei nõustu, välja arvatud kaitsja viitega lähisuhtevägivalla infolehtedele kui iseseisvale tõendile. Nimetatud infolehed (tõendite kd lk 1, 11, 47) on koostatud tunnistajate A.S. i ja I.K. i poolt, kes andsid samaseid ütlusi ka infolehtedel talletatuga. Seega vajadust eraldi infolehtedele viidata ei ole.
  54. Maakohus on põhjendanud, kuidas nimetatud tõendid iga episoodi eraldi tõendavad (põhjendused vt kokkuvõtlikult käesoleva otsuse p-d 6, 9, 12 ja üksikasjalikult maakohtu otsuse p-d 18-22, 33-37, 47-51). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Kuigi KrMS § 342 lg 3 p 1 lubab ringkonnakohtul oma otsuses jätta maakohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata, siis lähtudes kaitsja väidetest tuleb antud juhul siiski maakohtu põhjendusi korrata.
  55. Ringkonnakohus leiab, et politseinikest tunnistajate A.S. i ja I.K. i ütlused on kõlbulikud tõendid ja vastavad KrMS § 66 lg 21 p 2 nõuetele. Alljärgnevalt on episoodide kaupa lisaks ütlustele välja toodud ka muud tõendid, mis kinnitavad nimetatud tunnistajate ütlusi ja annavad aluse need lugeda usaldusväärseteks. 8
  56. 09.12.2018 episoodis saab aluseks võtta tunnistaja A.S. i ütlused (lk 27 pöördel-28 pöördel). A.S. i ütluste kohaselt on tal ennegi olnud väljakutseid kannatanu korterisse seoses peretülidega. 09.12.2018 neid kutsus välja häirekeskus ja N.G. kella 00:17 paiku. Nad läksid korterisse koos kiirabi töötajatega, korteris oli N.G. , kelle näol olid verejäljed. Ta näitas neile vereloiku köögi põrandal. Küsimusele, mis juhtus, ta selgitas, et tema abikaasa lõi teda mitu korda näo piirkonda ja vastu keha. Naiselt oli tunda alkoholilõhna, tema abikaasat kodus ei olnud. Naisterahvas ütles, et teda lõi Z.I . N.G. oli ärritunud, aga vastas kõikidele küsimustele. N.G. l olid paistes nina ja huul ning tema T-särk oli määrdunud verega, muid vigastusi tunnistaja ei näinud. Tunnistajal oli rinnakaamera. Salvestis oli salvestatud tööarvutisse. Tunnistaja arvates oli N.G. 09.12.2018 veel tajutu mõju all, kuna oli ärritunud ja nuttis ja rääkis seda fraasi, mida alati: „Ma kellelgi ei luba ennast peksta“. Tunnistaja arvas, et kannatanu ei saanud endale ise vigastusi tekitada, kuna oli tehtud mitmekordselt selliseid väljakutseid.
  57. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud tunnistaja ütlused on iseseisvaks tõendiks. Vastavalt KrMS § 66 lg 21 p-le 2 tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Kohus leiab, et tulenevalt tunnistaja A.S. i ütlustest on põhjendatud asuda seisukohale, et kannatanu N.G. rääkis talle 09.12.2018 toimunud kehalisest väärkohtlemisest Z.I poolt vahetult pärast seda, kui see toimus ja ta oli ka veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et kannatanu moonutas tõde. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kannatanu süüstavad ütlused, mida ta andis tunnistaja A.S. ile, on tingitud tema poolt ravimite ja alkoholi koostarvitamisest. Tunnistaja A.S. i ütlustest tuleneb, et kannatanu sai kõikidest küsimustest aru ja ka vastas neile loogiliselt.
  58. Seda, et tunnistaja A.S. i ütlused vastavad tegelikkusele, tõendab ka kiirabikaart, mille kohaselt on patsiendiks N.G. ning juhtumiks on tüli elukaaslasega. Patsient ütleb, et on üleni verine, ei saa rääkida, ainult palub abi. Ka nähtub sellest tõendist see, et häirekeskusesse on teatatud 09.12.2018 kell 00:09:
  59. Samuti nähtub see, et kannatanul on diagnoositud pindmine peavigastus, nina pindmine vigastus, lahtine peahaav, huule ja suuõõne lahtine haav ja rünne kehalise vägivallaga. Neuroloogiline leid on tehtud 09.12.2018 kell 00:
  60. Nimetatud tõendiga on tõendatud, et kannatanul esinesid sellised tervisekahjustused, mille tekitamist süüdistatavale inkrimineeritakse. Kohus leiab, et arvestades kannatanul esinenud vigastusi, ei ole eluliselt usutav see, et need said kõik tekkida nii nagu kannatanu on enda kohtuistungil antud ütlustes välja toonud, s.o selliselt, et ta lõi köögis nina vastu aknalauda ära. Kui jaatada kannatanu versiooni toimunust, siis puudub selgitus kannatanul esinenud teiste kehavigastuste kohta peale nina pindmise vigastuse, mis ka annab aluse asuda seisukohale, et kannatanu ei ole käesoleval juhul usaldusväärne tõendiallikas.
  61. Ka asitõendi vaatlusprotokoll koos DVD-R-plaadiga tõendab seda, et süüdistatav täitis enda tegevusega süüdistuses toodud ajal ja kohas kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu ning süüdistatav ja kannatanu ei ole kohtuistungil andnud tegelikkusele vastavaid ütlusi. Nimelt nähtub sellest tõendist, et vaadeldavaks objektiks on üks helifail, mis on tehtud häirekeskusesse 09.12.2108 kell 00:09 telefoninumbrilt +XXX ning üks videosalvestus, mis on tehtud Narva Politseijaoskonna patrullpolitseiniku rinnakaameraga ning salvestatud DVD-R-ketta peale. Selle tõendi kohaselt 09.12.2018 kell 00:09 on telefoninumbrilt +XXX tehtud kõne, kus teataja teatab: „Olge kenad, aadressile XXX . Kiiremini. Kõik on verine. Mind tapetakse. Samuti vastab teataja küsimusele:“ Mees jah“ jaatavalt ning toob ka välja, et tal on verejooks ninast. Samuti vastab teataja, et isik kasutab relvadena käsi. Seda, et toimus kannatanu N.G. kehaline väärkohtlemine tõendab ka videosalvestus, mis on tehtud patrullpolitseiniku rinnakaameraga. Videosalvestuse kellaaeg ja kuupäev on märgitud videofaili nimetuses ehk selle alguseks on 9 09.12.2018 kell 00:20:
  62. Kannatanu vastab politseiametniku küsimusele: „Natalja, aga kus teie abikaasa on?“, et viimane jooksis minema. Ka tõi kannatanu välja, et ei salli, kui mees tõstab naise vastu kätt. Ka on kannatanu vastanud küsimusele, kas tema mehe nimeks on Z.I , jaatavalt ning küsimusele, millega teda löödi, on ta vastanud, et rusikaga. Ka on kannatanu näidanud nina peale seoses küsimusega, kuhu teda löödi ja noogutanud positiivselt ka seoses küsimusega, kas vastu keha ka peksis. Eeltoodud tõend on täielikult kooskõlas kiirabikaardiga, kus on kannatanul tuvastatud just sellised vigasused, mille tekitamise viis nähtub eeltoodud tõendist. Puudub vaidlus, et Häirekeskusesse helistajaks oli kannatanu N.G. ja ka videosalvestusel oli näha kannatanut, kes on selgelt välja toonud, et isik kasutab relvadena käsi ja teda löödi rusikaga.
  63. Seda, et Z.I pani toime 07.05.2019 kella 23:30 paiku kannatanu elukohas viimase kehalise väärkohtlemise, tõendavad tunnistaja I.K. i ütlused (lk 28 pöördel-30 pöördel), mille kohaselt 07.05.2019 väljakutse oli seoses perevägivallaga ja politsei kutsus välja naisterahvas. See oli öösel Narva linnas XXX, maja ja korteri numbrit täpselt ei mäleta, aga oli viies korrus. Ta nägi seda, et N.G. seisis trepikojas, olles hommikumantlis ja selgitas, et tema abikaasa mitu korda lõi teda ja viimane on siiamaani korteris. Ta kannatanul kehavigastusi ei näinud, aga kaelal oli punetus. Välimuse järgi võib ta öelda, et kannatanu oli pigem purjus, kuid ta oli adekvaatne ja võimeline vastama küsimustele. Nad ootasid veel ühte ekipaaži ja siis koos läksid korterisse, koputasid ja neile tegi ukse lahti see meesterahvas. Ta oli alkoholijoobes ja seoses sellega, et kannatanu viitas sellele isikule, kes teda lõi, siis ta oli kinni peetud. Z.I oli purjus, ei tahtnud koos politseinikega minna ja nad olid sunnitud kasutama füüsilist jõudu. annatanu sõnade kohaselt toimus tüli alkoholi koosjoomise ajal ja põhjuseks oli armukadedus. Kannatanu näitas, kuidas mees lõi teda ja selline punetus ongi selline, et ise ennast lüüa sellisel viisil on raske.
  64. Ka tõendab Z.I poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist asitõendi vaatlusprotokoll koos DVD-R-plaadiga, mille kohaselt on vaadeldavaks objektiks helifail, mis on tehtud häirekeskusesse 07.05.2019 kl 23:20 telefoninumbrilt +XXX ning kaks videosalvestust, mis on tehtud Narva Politseijaoskonna patrullpolitseiniku rinnakaameraga ning salvestatud DVD-R-ketta peale ühiskaustast. Sellest tõendist nähtub, et teataja teatab, et olge kenad Narva, XXX . Ma tulen alla ainult trussikutes. Kujutate ette. Olge kenad. Las sõidavad kohale. Ta tahab mind tappa. Tema mees. Ta on korteris, mina olen tänaval. Tema nimi on N.G. . Mees on purjus. Selles tõendis on vaadeldud ka patrullpolitseiniku rinnakaameraga tehtud videosalvestust, mille kohaselt on selle algusajaks 07.05.2019 kell 23:27:
  65. Videosalvestus on tehtud aadressil XXX , Narva linnas asuvas kortermaja trepikojas. Kohale on jõudnud vähemalt kaks patrullpolitseinikku. Videosalvestus algab sellest, kuidas trepikojas seisab täidlasema kehaehitusega lühikeste heledate juustega naisterahvas, kes teatab: „Jooksin välja …. Kavatseb mind ära tappa“. Ka on ta vastanud jaatavalt küsimusele, kas teda peksti. Samuti on ta öelnud: „ Palun, viige ta kaasa, see on minu korter, minu omand. Sõitis siia … kujutage ette, mul on homme kohus, ma pean hea välja nägema“. Küsimusele, millisel põhjusel algas skandaal, on kannatanu teatanud, et ta oli kuskil kellegi juures. Küsimusele, kas teda löödi vastu huult, on ta jaatavalt vastanud, tuues välja, et sealt seest on kõik katki. Ka on kannatanu vastanud küsimusele, kas lõi vastu kõrvu, jaatavalt ning toonud ka välja, et väga valutab, pea käib ringi. Politseiniku küsimusele, mis ta nimi on, kannatanu teatas, et Z.I. Ka nähtub sellest tõendist, et äsja kohale tulnud patrullpolitseinikud lähevad trepist üles. Kell 23:33:52 avab ukse lühemat kasvu vanem kiilakas meesterahvas, kellel seljas tume ülikond. Videosalvestusest on näha, et kahtlustatav on joobeseisundis ning vaevu püsib jalul. Kell 23:34:50 viivad politseiametnikud kahtlustatava trepist alla ning sellega videosalvestus lõppeb. Puudub vaidlus selles, et Häirekeskusesse helistajaks oli kannatanu N.G. . Samuti puudub vaidlus selles, et videosalvestusel on ka näha süüdistatav ja kannatanu. Nimetatud tõend tõendab kohtu hinnangul usaldusväärselt seda, et toimus kannatanu näkku ja vastu kaela 10 löömine. Nähtuvalt eeltoodud tõendist on kannatanu ka näidanud, kuidas süüdistatav teda lõi vastu kaela ning see on kooskõlas tunnistaja I.K. i ütlustega selles, milliseid kehavigastusi ta kannatanul nägi, s.o punetust kaelal.
  66. Seda, et süüdistatav viibis kannatanu korteris, kui toimus viimase kehaline väärkohtlemine, tõendab ka isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt Z.I peeti kinni 07.05.2019 kell 23:30 aadressil Narvas XXX . Kohus leiab, et ka nimetatud tõendi kõrvutamisel asitõendi protokolli ja tunnistaja I.K. i ütlustega on usaldusväärselt tõendatud see, et just süüdistatav oli kannatanu tervisekahjustuste põhjustaja, sest see selgitab ka seda, miks kannatanu viibides hommikumantlis trepikojas, kutsub enda elukohta abi samal ajal kui tema korteris on süüdistatav. Kohus leiab, et eeltoodud asitõendi vaatlusprotokollist nähtub see, et kannatanu on murelik ja ta saab kõikidest politseiametnike küsimustest aru ja vastab neile adekvaatselt ning isegi näitab enda peal, kuidas toimus tema kehaline väärkohtlemine. Seega täitis Z.I süüdistuses toodud ajal ja kohas talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Enda tegevusega põhjustas ta kannatanule tervisekahjustuse (kaelal punetus) ning arvestades tema poolt rakendatud vägivalda on ka kannatanule valuaistingu tekitamine süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Z.I , lüües rusikaga kannatanule näkku ja kätega vastu kaela, sai aru, et põhjustab enda tegevusega kannatanule valu ja kehavigastusi ning möönis seda. Kohtu sellist seisukohta kinnitab see, et süüdistatav on enda ütluste kohaselt varasemalt tegelenud ka poksiga ning seega on alus asuda seisukohale, et ta on ka teadlik sellest, millise löögiga millised tagajärjed saabuvad. Siinkohal ei saa tähelepanuta jätta ka seda, et teda on ka varasemalt karistatud Viru Maakohtu 10.03.2016 otsusega KarS § 121 järgi ning seega on põhjendatud asuda seisukohale, et ta on ka enam teadlik sellest, millised käitumisaktid teise isiku suhtes on kriminaalkorras karistatavad.
  67. Seda, et 09.05.2019 toimus kannatanu kehaline väärkohtlemine aadressil XXX , Narva tõendavad tunnistaja I.K. i ütlused, mille kohaselt
  68. mail 2019 kohtus ta veel kannatanuga kell 6.30 hommikul seoses väljakutsega, mis oli seotud perevägivallaga. See oli samal aadressil. Kannatanu pea oli verine. Kannatanu sõnade kohaselt tema abikaasa lõi teda. Korteris abikaasat ei olnud. Veri oli põrandal, aga seda ei olnud palju. Kannatanu oli väliselt purjus, aga suutis vastata nende küsimustele. Kui ta õigesti mäletab, siis kannatanu selgitas, et abikaasa lõi teda rusikaga. Tunnistaja meelest kannatanu sõnade kohaselt löömine toimus mõnda aega tagasi. Kui nad käisid väljakutsel, oli rinnakaamera ja salvestised olid salvestatud kõvakettale.
  69. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud tunnistaja ütlused on ka selles kuriteoepisoodis iseseisvaks tõendiks. Vastavalt KrMS § 66 lg 21 p-le 2 tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Kohus leiab, et tulenevalt tunnistaja I.K. i ütlustest on põhjendatud asuda seisukohale, et kannatanu N.G. rääkis talle 09.05.2019 toimunud kehalisest väärkohtlemisest Z.I poolt vahetult pärast seda, kui see toimus ja ta oli ka veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et kannatanu moonutas tõde. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kannatanu süüstavad ütlused, mida ta andis tunnistaja I.K. ile, on tingitud tema poolt ravimite ja alkoholi koostarvitamisest, sest seda ei kinnita kohtu jaoks usaldusväärsed tõendid.
  70. Seda, et tunnistaja I.K. i ütlused vastavad tegelikkusele, tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos DVD-R plaadiga, mille kohaselt oli vaadeldavaks objektiks helifail, mis on tehtud häirekeskusesse 09.05.2019 kell 06:27 telefoninumbrilt +XXX ning videosalvestus, mis on tehtud Narva Politseijaoskonna patrullpolitseiniku rinnakaameraga ning salvestatud DVD-Rketta peale. Nimetatud tõendist nähtub see, et 09.05.2019 kell 06:27 on telefoninumbrilt +XXX tehtud kõne Häirekeskusesse, kus naishääl räägib, et vaja on kiirabi ja politseid aadressile XXX, sest teatajal on pea lõhki löödud. Ka videosalvestus kinnitab seda, et Z.I täitis enda 11 tegevusega kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu. Nimelt nähtub videosalvestuse vaatlusest, et 09.05.2019 kell 06:37:55 avab korteriukse täidlase kehaehitusega vanem naisterahvas, kes seoses küsimusega, mis juhtus, näitab käega kukla peale. Küsimusele, kus ta on, vastab kannatanu, et jooksis minema. Kannatanu näitas ka põrandal oleva verise lapi peale, peale seda oma kukla peale. Kannatanu tõi välja, et tuli öösel ja kuni kella viieni hommikul teda, vot nii … (näitab taas kukla peale). Küsimusele, miks kannatanu varem politseid välja ei kutsunud, vastab viimane, et sellepärast, et ta võttis tema telefoni ja hoidis käes. Lööja sõitis ära just enne neid. Kannatanu tõi ka välja, et isik saabus kell kaks öösel ja piinas teda kuni kella viieni. Vot niimoodi on lõhki löödud ja verd jookseb kapitaalselt. Ta mõnitab mind. Kannatanu tõi välja, et ta maksab alati kätte. Ta hoiab teda kakskümmend aastat vabaduses, et ta vangi ei läheks. Vot, niimoodi süüdistatav ei salli teda. Kannatanu noogutas positiivselt vastuseks, kas skandaal algas jälle armukadedusest. Ka tõi ta välja, et ei saa aru kust. Üldse ei saa aru miks, kuidas. Ja, vot niimoodi teda peksta. Mille eest? Ta ütles lööjale: „Ma ei anna seda sulle kunagi andeks.“ Ka lisas kannatanu, et vägivald jah. Aga vägivalla eest tuleb vastutada.
  71. Seda, et tunnistaja I.K. i ütlused ja asitõendi vaatlusprotokollis kajastatu vastavad tegelikkusele, tõendab ka 09.05.2019 kiirabikaart, mille kohaselt sündmuskohaks on XXX , Narva. Patsiendiks on N.G. , kellel on diagnoositud pindmine peavigastus. Kukla piirkonnas on marrastus kuni 3 cm. Verejooksu ei ole ja teisi nähtavaid vigastusi ei ole. Ka on välja toodud, et eile tuttav peksis. Nimetatud tõendiga on tõendatud ka see, et süüdistatava tegevuse tulemusena põhjustati kannatanule 09.05.2019 tervisekahjustus – marrastus kukla piirkonnas.
  72. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et antud asjas pole alust kohaldada põhimõtet.
  73. Ringkonnakohus leiab, et maakohus õigustatult viitas Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-8-10 punktile 11, mille kohaselt kuritegude uurimise praktikas on kinnitust leidnud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms. Sageli on nimelt erinevate kuritegude toimepanemise viis (nn ) niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. Ka Riigikohtu varasemas praktikas on asutud seisukohale, et erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtaval kokkulangemisel võib sellest teha järelduse nende kuritegude toimepanemise kohta sama isiku poolt (vt
  74. mai 2005 otsuse nr 3-1-1-32-05 p 8 või
  75. novembri 2009 otsuse nr 3-1-1-87-09 p 11). Maakohus leidis, et eeltoodud kolme kuriteoepisoodi pinnalt joonistub välja süüdistatava käitumismuster kannatanu kehalisel väärkohtlemisel. Nimelt nähtub kuriteo toimepanemise asjaoludest, et kannatanu kehaline väärkohtlemine on seotud ühise alkoholi tarvitamisega ning süüdistatav kasutades kannatanu suhtes vägivalda on igakordselt seda teinud ka lüües pea piirkonda.
  76. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et ei ole eluliselt usutav, et kannatanu sellise lühikese perioodi jooksul (09.12.2018-09.05.2019) oleks võimeline endale ise kodus kolmel korral tekitama selliseid kehavigastusi nagu kohtuliku uurimise tulemusena tõendamist leidis. Samuti ei ole eluliselt usutav see, et kannatanu tuues välja, et tal olid hallutsinatsioonid seoses ravimite ja alkoholi koos tarvitamisega, mäletab ainult kindlalt seda, et ta lõi ennast ise ära. Kohtupraktikas kinnistunud arusaama kohaselt on tõendite hindamisel elulise usutavuse aspekti kaalumine vältimatu, sest vaid nii saab kohus anda tõenditele objektiivse hinnangu, minemata vastuollu üldiste loogikareegiltega (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-7-11). Riigikohus on korduvalt märkinud, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega, vaid oluline on hinnata ka ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-3-10). Ka pole kohtul alust kahelda kannatanu poolt kohtueelsel uurimisel välja toodus, mille kohaselt ei ole ta varasemalt 12 tegelenud tõsisemalt näitlemisega. Arvestades kohtuistungil uuritud videosalvestustelt nähtud kannatanu N.G. käitumist, ei pea kohus eluliselt usutavaks, et ta on suuteline andma kolmel korral sellise näitlejameisterlikkusega etendused, kus sündmuskohal viibinud kiirabitöötajad ja politseiametnikud on ninapidi veetud selles, kas ta on lähisuhtevägivalla ohver või mitte. Siin tuleb arvestada ka seda, et tunnistajate I.K. i ja A.S. i ütluste kohaselt oli kannatanu alkoholijoobes, mis aga üldteada asjaoluna pärsib kontrolli käitumise üle, ning seega veelgi vähendab seda tõenäosust, et videosalvestustelt nähtu oli näitekunst kannatanuga peaosas.
  77. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et mõistetav on, et perevägivallast võõrastele isikutele rääkimine ei ole kerge ülesanne, kuna vägivallatsejaks on olnud isik, kes peaks just suhtes vastupidiselt toimima jagades hellust ja hoolitsust. Seega kohus ei näe käesoleval juhul politseiametnike mõningates suunavates küsimustes midagi taunimisväärset, sest nende töökäik nõuabki seda, et võimalikult kiiresti ja õigesti välja selgitada sündmuskohal, mis täpselt on aset leidnud. Seega mingist politseiametnike lubamatust provokatsioonist käesoleval juhul põhjendatud rääkida ei ole. Ka ei saa nõustuda kaitsjaga, et kannatanu vastas kõikidele küsimustele selliselt, nagu küsija soovis vastust saada. Kohtu hinnangul olid küsijate küsimused tavapärased, mida on põhjendatud esitada lähisuhtevägivalla ohvritele. Ka näitab kohtupraktika seda, et just armukadedus on tihti selleks kurjajuureks, mis tingib lähisuhetes vägivaldsust ning kannatanu ei ole ka eitanud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt, et nende suhtes eeltoodut esines. Seega kohtu hinnangul on põhjendatud asuda seisukohale, et kannatanu ei valetanud käesolevas kriminaalasjas üle kuulatud tunnistajatele ja ka Häirekeskusesse helistades selle kohta, mis tema korteris 09.12.2018, 07.05.2019 ja 09.05.2019 toimus ning toimunu on liigitatav lähisuhtevägivalla juhtumiteks.
  78. Vastupidiselt kaitsja väitele ringkonnakohus ei tuvastanud antud asjas selliseid kõrvaldamata kahtlusi, mida tulnuks tõlgendada Z.I kasuks.
  79. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga Z.I-le karistuse mõistmisel välja toodud põhjenduste osas (vt käesoleva otsuse p 14) ja kuna eraldi ei ole seda vaidlustatud, siis sellel ei pea vajalikuks rohkem peatuda.
  80. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 13.06.2019 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
  81. Kaitsja vandeadvokaat R. Sprengk on esitanud taotluse hüvitada apellatsioonkaebuse koostamise eest kokku 3 tunni ulatuses 180 eurot (sealhulgas käibemaks 30 eurot). Ringkonnakohus peab kaitsjatasu nõuet 180 euro ulatuses põhjendatuks ja rahuldab justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 kinnitatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste ja maksmise korra alusel kaitsja taotluse. KrMS § 185 lg 2 esimesest lausest tulenevalt jääb menetluskulu summas 180 eurot Z.I kanda, kuna apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahend. Mati Kartau Aarne Sarjas 13 Tiit Lõhmus

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.