Kriminaalasi nr. 1 – 13 - 5992 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 04. oktoobril 2013 Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul prokuröri: Rainer Amur kaitsja
§ 50
lg 5 p 3/ ning sõidutades sõitjaid, kes ei olnud nõuetekohaselt turvavarustusega kinnitatud /
§ 33
lg 11 p 4/, jättis kohandamata oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, mis arvestaks sõidukogemusi /algaja juht/, ilmastikutingimusi /hommikune hämar aeg/ ja muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada oma sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ja teel etteaimatava takistuse ees, milleks oli kiiruse ületamisest tulenev oht kaotada juhitavus /
§ 50
lg 3 p 1, 2/, kaotas Tallinn – Rannamõisa - Kloogaranna mnt 26-ndal km-l vale sõidukiiruse ja kogenematuse tõttu juhitavuse mootorsõiduki üle ning kaldus paremale teelt välja, rullus üle katuse ja paiskus vastu puud, tekitades sellega mootorsõidukis kaasreisijana viibinud XXX tervisekahjustused, millesse ta 10.07.2012 kella 03.15 ajal suri. P.D rikkus järgmisi liiklusnõudeid:
§ 33
lg 11 p 4 /juhil on keelatud sõidutada sõitjat, kes ei ole käesoleva seaduse § 30 lõike 1 kohaselt turvavööga kinnitatud või ei kasuta § 30 lõike 4 või § 36 lõike 6 kohast turvavarustust, kui tegemist ei ole hädaseisundiga/; § 50 lg 3 p 1, 2 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/; § 50 lg 5 p 3 /juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest/. P.D pani toime KarS § 422 lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklus- ja käitumisnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm. Süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud kuriteo kvalifikatsioon on täielikult põhjendatud ning süüdistatava poolt kuriteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et 08.07.2012 õhtul ta viibis Keilas ühe tuttava peol. Seal oli teisi tuttavaid. Tarvitati alkoholis. Ka tema. Öösel kella 04 ajal neljakesi läksid Keila Linnavalitsuse juurde, kus oli pargitud XXX sõiduk. Sõiduki juures ajasid omavahel juttu ja tarvitati veel alkoholi. Tema enam ei joonud. Mingil hetkel tekkis soov autoga sõita. Kuna tundis ennast kainena, hakkas X sõidukit juhtima. X istus tema kõrval. Kaks sõpra istusid tagumisel istmel. Ta oli eelnevalt X sõidukiga sõitnud umbes 3 km. Mootorsõiduki juhtimisõiguse omandas 2010 aastal. Sõitmise ajal teised tarvitasid autos alkoholi. Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna maanteel oli sõidukiiruseks 100 km/h. Ta oli turvavööga kinnitatud, kuid teiste kohta ütelda ei oska. Ta sõitis pimedasse kurvi ja kaldus teelt välja. Sõidu ajal X keeras end istmel nii, et istus seljaga vastu armatuurlauda. Vahetult enne kurvi minekut X hakkas end uuesti õigesse asendisse keerama. Kurvi pööramisel X kaldus tema peale ja ta kaotas valitsemise sõiduki üle. Teelt väljasõidust, paiskumisest üle katuse vastu puud ei mäleta. Ta võis olla ka teadvuseta. Ta ronis autost välja ja helistas
- X oli autost eemal pikali ja hingas. Autos enne olnud kolm isikut olid sõidutee ääres ja rääkisid temaga. Kõiki toimetati haiglasse ja järgmisel päeval kuulis, et X suri. Ta arvab seda kui X poleks sõidu ajal tema peale vajunud, oleks saanud valitseda sõidukit. Kahetseb juhtunut. Kohtuistungil lisab, et esmaste juhilubade kehtivuse tähtaeg lõppes 2012 a. ja ta pole uusi juhilubasid omandanud. Nõustub esitatud tsiviilhagi nõudega ja soovib selle ka hüvitada. Kannatanu XXX poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest kohaselt tema vend X lahkus temale kuuluva sõidukiga 08.07.2012 õhtul. Venna surmast teatati talle haiglast. Kohtuistungil esitab tsiviilhagi nõude summas 4500 eurot ja lõpliku tasumisega temale hiljemalt 01.01.2016 a. Samuti soovib parklast sõiduki kätte saada. Kohtueelsel uurimisel sõidukis viibinud tunnistajate ülekuulamiste protokollides kirjeldatud ütlused haakuvad süüdistatava poolt antud ütlustega. Ekspertiisiakti kirjelduse kohaselt XXX surnukehal ei esine tervisekahjustusi, mis iseloomulikud turvavööst tekitatud vigastustele. X Kivirand oli surma eelselt tarvitanud alkoholi. Kõik surnukehal leiduvad vigastused võivad olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud liiklusõnnetuse käigus löökidest/paiskumisest vastu kõvasid tömpe esemeid või pindu / t.l. 50 / Ekspertiisiaktis märgitu alusel P.D verest etanooli, narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ei leitud / t.l. 70 / Ekspertiisiaktis eksperdi arvamusel sõiduki liikumiskiirus sündmuskohal lohisemisjälgede tekkimisel oli arvestuslikult 109 km/h, teelt väljasõidu hetkel 81 km/h ja kokkupõrkel puuga hinnanguliselt 30 km/h. / t.l. 80 – 83 / Süüdistatava süü on peale tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist ka tunnistajate poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, mis haakuvad süüdistatava poolt antud ütluste asjaoludega, väärteomenetluse lõpetamise määrusega, liiklusõnnetuse sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fotodega, sõiduki BMW reg. nr. XXX vaatlusprotokolli ja fotodega, CD salvestistega sündmuskohast, surnu ekspertiisiaktiga, CD salvestiga kõnega telefonile 112, / t.l. 2, 5 – 19, 21 – 35, 36, 44 – 57, 108, 109, 114 – 120 /. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab karistuse mõistmisel süüdistatava kriminaalkorras karistamatust, puhtsüdamlikku kahetsust, kannatanu ja süüdistatava ning teiste autos viibivate isikute omavahelist tutvust, pärast sündmust koheselt hädaabi numbrile helistamist, kannatanu venna ütlusi ja tema poolt tsiviilhagi nõude vähendamist ning omavahelisi suhteid, tema noorust, vähest kogemust sõiduki juhtimisel, eelnevat alkoholi tarvitamist ning sõidukis toimunud tegevust ( juhi kõrvalistmel istunud isik oli seljaga vastu armatuurlauda ja seejärel uuesti tema pööramist istmel ) ning muude tekkinud asjaolude tõttu toimunud liiklusõnnetust, mis lõppes sõidukis asunud isikutest ühe noormehe surmaga. Kohus leiab, et süüdistatavat tuleb karistada vangistusega Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada P.D KarS § 422 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks 3 ( kolm ) aastat vangistust. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 2 ( kaks ) aastat vangistust. KarS § 73 lg. 1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata kui P.D kohtu poolt määratud 3 ( kolme ) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise ajast. 2 Välja mõista P.D-lt sundraha 480.00 eurot riigieelarve tuludesse. 3 Välja mõista P.D-lt kaitsjatasu 290.40 eurot 4 Välja mõista P.D-lt kohtukuludena ekspertiisitasu 1088.00 eurot. Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 5 Välja mõista P.D-lt tsiviilhagi nõue XXX kasuks summas 4500.00 eurot. P.D kohustatud tsiviilhagi nõude täielikult tasuma hiljemalt
- jaanuariks 2016 P.D poolt tsiviilhagi nõude täitmata jätmisel, kannatanul õigus pöörduda kohtutäituri poole. 6 Põhja prefektuuri parklas, Rahumäe tee 6 Tallinn, asuv sõiduk BMW reg. XXX tagastada XXX. 7 Asitõendid – CD plaadid – jätta kriminaalasja materjalide juurde. 8 Vastavalt KrMS § 318; § 319 on süüdistataval ja tema kaitsjal õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik