← Eesti

1-10-13961/159

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 20.06.2016 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-10-13961 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Asja läbi

§75

-1 lg.3 määrata Roman KORENKOVILE elektroonilise valve pikkuseks 10 (kümme) kuud.

§76lg.5 määrata Roman KORENKOVILE katseaeg kuni 18.10.2020.

Kohustada Roman KORENKOVI katseajal 2 (kahe) aasta jooksul järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud järgmisi käitumiskontrolli nõudeid: - elama alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma 1 elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Roman KORENKOVI katseajal 2 (kahe) aasta jooksul järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 2 -1, 4, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid - asuma tööle või võtma end töötuna Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabastamisest - osalema sotsiaalprogrammis. Määrata Roman KORENKOV kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§75

-1 lg.4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

§78p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada Roman KORENKOV karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 2 Viru Vangla esitas 18.04.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Roman Korenkovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimi si enne tähtaega vabastamiseks. Roman Korenkov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 18.10.2011 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §114 p.1 järgi ning karistatud vangistusega 9 aastat alates 18.10.2011. Viru Vangla iseloomustusest n ähtub, et kinnipeetaval kehtiv ad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 2 korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Kuritegu on toime pandud sõltuvusprobleemide tõttu. Kuriteod on muutunud raskemaks, vägivaldsuse aste on muutunud raskemaks. Kuritegude soodusteguriks on alkohol. Kinnipeetav on vangistuses läbinud xxx ja osalenud tööhõives. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama abikaasa juurde üürikorterisse, mis vastab elektroonilise valve seadmete paigaldamise tingimustele, abikaasa on nõusoleku andnud. Kinnipeetaval on põhiharidus ja keevitaja eriala. Kinnipeetav ei ole varem ametlikult töötanud, enne vangistust tegi juhutöid. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 733,30 €. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht xxx-s, mille omanik on kinnipeetava sugulane. Kinnipeetav on abielus, peres on 2 alaealist last, suhted on head ja toetavad. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Kinnipeetav on riskiva ja hoolimatu elustiiliga, millele viitavad ka süstemaatilised õiguserikkumised. Kinnipeetav eitab alkoholisõltuvust, kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Alkoholijoobes võib kinnipeetav käituda agressiivselt. Mõlemad kinnipeetava poolt toime pandud kuriteod on seotud vägivalla kasutamisega. Kinnipeetav ei taju oma käitumise tagajärgi, tal puudub seaduskuulekas probleemide lahendamise oskus, probleemide lahendamiseks kasutab vägivalda, tegutseb impulsiivselt. Kinnipeetav on avalikkusele ohtlik. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 a asta jooksul on 32%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 33%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedasteks on abikaasa ja 2 alaealist last, abielu on sõlmitud vangistuse ajal. Kinnipeetava abikaasa seletas, et vangistuse ajal suheldakse telefoni ja kokkusaamiste teel, ta on valmis aitama kinnipeetavat moraalselt ja loodab, et kinnipeetav katkestab igasugused suhted varasema suhtlusringkonnaga. Kinnipeetav pani kuriteo toime grupis, tema suhtlusringkonnas on kriminaalse mõtteviisiga isikud. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda xxx. Tegemist on 2-toalise võlgadeta üürikorteriga, kus elab abikaasa koos alaealiste lastega ja mis vastab elektroonilise valve seadmete paigaldamise tingimustele. Kinnipeetava abikaasa on nõusoleku andnud. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku vabastamise korral kohaldada elektroonilist järelevalvet tähtajaga 8 kuud. Maakohtu istung 3 Kinnipeetav Roman Korenkov taotles maakohtu istungil enda vabastamist, kahetses oma tegu ja kinnitas, et vabanemise korral läheb kohe tööle, et hakata tasuma hagisid. Prokuröri abi Ave Arnim maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§76

lg.5 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Vangistuse ajal on kinnipeetav käitunud eeskujulikult. Maakohus leiab, et kuigi korduvkaristatus on selline asjaolu, mis võib välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise, tuleb arvestada ka seda, et vangistuses on kinnipeetav käitunud seaduskuulekalt, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja osalenud tööhõives, samuti ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii -öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb tähtaegselt, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. 4 Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel 2 aasta jooksul. Kui ta vabaneb tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Lisaks peab maakohus oluliseks ka seda, et kinnipeetava katseaeg kestab kuni karistuse tegeliku lõpuni 18.10.2020, mis on väga pikk aeg. Kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega piirab tema elu suurel määral. Kinnipeetaval on võimalus näidata, et ta suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt ja maakohus leiab, et antud juhul on vabastamise efektiivsus suurem. Sellisel juhul on kinnipeetav ka vabaduses tugevdatud järelevalve all ning teda on võimalik suunata ja abistada. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht. Tegemist on 2-toalise üürikorteriga. Samal elamispinnal elavad ka kinnipeetava abikaasa ja alaealised lapsed, kellega vastavalt Viru Vangla iseloomustusele on kinnipeetaval säilinud head ja toetavad suhted. Elamispind sobib elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Maakohus leiab, et seega on kinnipeetavale ennetähtaegse vabanemise korral lisaks kriminaalhooldusametniku järelevalvele olemas ka nn. kodune järelevalve, tugi ja toetus. Maakohus leiab, et ka alaealiste laste kasvatamine distsiplineerib kinnipeetavat vabaduses. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha xxx ja esitanud maakohtule ka sellekohase garantiikirja. Töökoha olemasolu on kinnitanud ka kriminaalhooldusametnik oma kirjalikus arvamuses. Nagu nähtub viimase kohtuotsuse ärakirjast, on kinnipeetavat karistatud kuriteo toimepanemise eest grupis ja Viru Vangla iseloomustuse kohaselt oli kuriteo toimepanemise soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav vangistuses oma probleemiga tegelenud ja läbinud sõltuvusega seotud xx. Maakohus leiab, et vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on talle lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõuetele võimalik panna kohustus läbida käitumiskontro lli jooksul sõltuvusega seotud sotsiaalprogramme. Kui kinnipeetav vabaneb tähtaegselt, ei saa teda sotsiaalprogrammide läbimisele kohustada ja nende vabatahtlikku läbimist ei ole võimalik kontrollida. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähend ada lisakohustuste panemisega, samuti vähendab riske pikk katseaeg.

§75

- 1 lg.3 määrab maakohus kinnipeetavale ele ktroonilise valve pikkuseks 10 (kümme) kuud ning

§76lg.5 katseaja lõpuks tegeliku karistuse tähtaja lõpu, s.o.

18.10.2020 ja käitumiskontrolli pikkuseks 24 (kakskümmend neli) kuud. Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud käitumiskontrollile ja KarS §75 lg.2 p.2, 2-1, 4, 8 sätestat ud lisakohustustele. 5 Maakohus leiab, et esimene ja teine lisakohustus on vajalik seetõttu, et viimane karistus on määratud kuriteo eest, mille kinnipeetav pani toime alkoholijoobes. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt võib kinnipeetav sõltuvusaineid tarvitatuna käituda agressiivselt. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt vabaduses alkoholi kuritarvitamisega. Samas jätab maakohus sotsiaalprogrammide suunitluse kriminaalhooldusametniku otsustada. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.