MS § 310 lg. 1 alusel välja mõista N.T-lt XXXkasuks tsiviilhagi summas 1210 (üks tuhat kakssada kümme) eurot. Tsiviilhagi tasuda XXX arveldusarvele XXXXXXXXXX Swedbankis. N.T suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Välja mõista N.T-lt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 4; § 180 lg. 1 alusel menetluskuluna tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 96 (üheksakümmend kuus) eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiselt 8 (kaheksa) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “N.T , kriminaalasi 1 – 13 – 9091, õigusabikulud. Välja mõista N.T-lt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p 9; § 179 lg. 1 p. 2 alusel sundraha 480,00 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiselt 40 (nelikümmend) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr. 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “N.T , kriminaalasi 1 – 13 – 9091, sundraha“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. SÜÜDISTUSE SISU N.T on kohtu alla antud kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 01.03.2013.a – 25.04.2013.a Tallinnas, XXX asuvas korteris ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis XXX kuuluvaid esemeid koguväärtusega 2024 eurot, nimelt: suure sõrmuse maksumusega 450 eurot, sõrmuse väikese kiviga maksumusega 225 eurot, abielusõrmuse maksumusega 150 eurot, lillekujulise ripatsi maksumusega 75 eurot, kullast risti maksumusega 75 eurot, roosikujulised kõrvarõngad maksumusega 225 eurot, 2 kaelakeed kogumaksumusega 310 eurot, väikese sõrmuse kividega maksumusega 150 eurot, kõrvarõngad maksumusega 150 eurot, mobiiltelefoni Samsung Galaxy Xcover maksumusega 214 eurot. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil pani N.T toime KarS § 199 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 KOKKULEPPE SISU KrMS § 245 alusel 11.10.2013.a süüdistatav N.T, kaitsja Natalia Lausmaa ning prokuröri abi Marika Reintop sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele nõuab prokuröri abi kohtus KarS § 199 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 5 kuud. KarS § 73 alusel palub prokuröri abi mõistetud karistuse jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kokkuleppe kohaselt on süüdistatavale selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 480 € ning mis kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav N.T tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 199 lg. 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Tsiviilhagi summas 1210 eurot kannatanu XXX on ta nõus hüvitama. Süüdistatav N.T selgitas, et 11.10.2013.a sõlmisid prokuröri abi Marika Reintop, tema (N.T ) ja tema kaitsja Natalia Lausmaa kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Prokuröri abi Marika Reintop selgitas samuti, et ta jääb 11.10.2013.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde N.T-le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes. KOHTU SEISUKOHT Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab , et tõendamist on leidnud süüdistatava N.T poolt KarS § 199 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava N.T käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg. 1 järgi. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, kuulanud ära süüdistatava N.T selgituse ning prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav N.T on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb N.T temale esitatud süüdistuses KarS § 199 lg. 1 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab N.T süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg. 1 p. 4 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et N.T esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine temale ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et N.T 3 `ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328; 1 – 10 – 15032; 1 – 12 – 5420; 1-12-2353. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg. 3 sätteid, s.t. määrata N.T-lt väljamõistetud kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Käesolevas kriminaalajas on esitanud tsiviilhagi kannatanu XXX vargusega tekitatud varalise kahju nõudes summas 1210 eurot. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. KrMS § 310 lg. 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva otsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.
1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et kannatanule XXX on kahju põhjustanud N.T oma tegevusega. Nii kriminaalasja eeluurimisel kui ka toimunud kohtuistungil on N.T ka ise tunnistanud kahju tekitamist ning ühtlasi avaldanud soovi kannatanule XXX tekitatud kahju heastada. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja esitatud mõistlikus suuruses ning milline on kannatanule tekitatud süüdistatava õigusvastase käitumisega, mistõttu kuulub esitatud hagi täies mahus N.T-lt väljamõistmisele. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 9; § 179 lg. 1 p. 2; 248 lg. 1 p. 5; 249; 310 lg. 1; 311; 313.
. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.