p 1; § 121; § 136 lg 1 ja § 199 lg 2 p 4 järgi ja R.N-i süüdistuses
a otsus Apellatsiooni esitajad Süüdistatav Nikolai Vjazmin ja tema kaitsja Argo Küünemäe Prokurör Rita Siniväli Nikolai Vjazmin Süüdistatavad Elukoht XXXXXX X-XX, XXXXXXX, viibib Tallinna Vanglas; ik 37510112228; XXXXXXXXXXX; XXXXXXXXXXXX; emakeel vene keel; ei tööta; kriminaalkorras karistatud 7 korda, viimane kord 19.06.2007 Viru Maakohtu poolt
lg 1 alusel vangistusega 1a 3k 7p, vabanes tingimisi ennetähtaega 16.10.2007, katseajaga 1 aasta, ärakandmata osa 11k 10p. Tõkend: kinnipeetud 15.04.200923.04.2009, 24.04.2009 vahistatud 16.04.2009 ja R.N, Elukoht XXXXXX-XXXX, XXXXX XX-XX, Ik XXX; XXXXXXXXXXX; XXXXXXXXXXXXXXXX; emakeel: vene keel; ei tööta; kriminaalkorras karistatud 8 korda, sh viimane kord 17.05.2004 Ida-Viru Maakohtu poolt
p 1, 200 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 1a 6k katseajaga 2 aastat, mis pöörati täitmisele, vabanes karistuse kandmiselt 05.12.2008 Kaitsja Advokaat Argo Küünemäe RESOLUTSIOON Nikolai Vjazmin mõista
Muus osas jätta Harju Maakohtu 19.07.
Samuti tunnistati ta süüdi
lg 2 p 4 järgi, mille eest teda karistati vangistusega 1 aasta, ning
ja § 136 lg 1 järgi, mille eest teda karistati vangistusega 3 aastat.
lg 1 alusel liitis kohus karistused osaliselt ja mõistis Nikolai Vjazminile liitkaristuseks 18 aastat vangistust.
Harju Maakohus mõistis Nikolai Vjazmini süüdi selles, et tema 12.04.2009 kella 04:00 paiku Tallinnas aadressil XXXXXXX XXX XXX maja ees eesmärgiga saada teada J. I. meestuttava nimi, lõi J. I. rusikaga näkku ning viimase tahte vastaselt tõukas ta jõuga sõiduautosse Suzuki Swift, reg. nr. XXXXXX, ja blokeeris autouksed, et takistada J. I. väljapääsu. Seejärel sõitis N.Vjazmin Tallinnast Peterburi maanteed mööda Tallinna Prügila lähedale metsa, kus sidus J. I. käsipidi plastmasstõmmitsaga ümber puu, sulges teibiga suu ja jättis tema 30 minutiks puu külge seotuna üksinda metsa. Seejärel lõikas N. Vjazmin noaga J. I. käed lahti ja viis ta uuesti autosse ning peale metsas ringi sõitmist viis ta Kohtla-Järvele täpselt tuvastamata aadressil asuvasse korterisse, kus hoidis teda tema tahte vastaselt 12.04.2009 kella 10.00-st kuni õhtuni, kui J. I. lubas temale teatada enda meestuttava telefoninumbri ja sündmusest mitte kellelegi rääkida. Kella 22.00 paiku viis N. Vjazmin J. I. tagasi Tallinnasse, kus tema vabatahtlikult vabastas. Samuti võttis N. Vjazmin J. I. rahakotist endale sularaha summas 1020.- krooni. Lisaks eelnevale mõistis maakohus N. Vjazmini süüdi selles, et ta 23.04.2009 kella 08.00 paiku suundus Tallinnas XXXXXXX XXX XXX maja IV trepikotta, kus ootas A. G. saabumist, pani paremasse kätte kummikinda ja taskus hoidis kööginuga, mille käepide oli eelnevalt kleeplindiga teibitud, et nuga paremini käes püsiks. Kui kella 08:20 paiku sisenes A. G. XXXXXXX XXX XXX trepikotta, ründas N. Vjazmin teda I korruse koridoris, lüües noaga korduvalt A. G. pea, kaela, keha, üla- ja alajäsemete piirkonda, tekitades sel viisil hulgaliste mitteeluohtlike torke-lõikehaavadega temale suurt füüsilist valu. Viimased noahoobid lõi Nikolai Vjazmin kõhuli maas lamavale ja vastupanu mitteosutavale A. G. selja piirkonda. Kokku tekitas N.Vjazmin kannatanule 16 eluohtlikku rinnaõõnde tungivat torkelõikehaava, mis põhjustasid sündmuskohal kannatanu surma. Kohus märkis, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada, et N. Vjazmin on korduvalt kriminaalkorras karistatud, järeldusi aga varasematest karistustest teinud ei ole. N.Vjazmin ründas kavatsetult A. G., kusjuures tegu ei olnud vastastikuse kaklusega, vaid N. Vjazmini ühepoolse ja egoistliku sooviga klaarida tegelikult olematuid arveid. N.Vjazmin ründas A. G. ootamatult olukorras, kus A. G. polnud võimalustki end ründe eest kaitsta muuga kui autovõtmetega. Kohtuistungil viitasid nii kaitsja kui N.Vjazmin ise mõrva toimepanemisele armukadeduse motiivil. Kohus peab vajalikuks märkida (vaatamata sellele, et mõrva madal ajend ei ole kuriteo koosseisuline tunnus), et kuriteo toimepanemise ajend on madal, kui ta nö tühine. Kui tavahinnangu järgi on teo motiiv ja tegu ebaproportsionaalses suhtes, siis on tegemist tühise ajendiga. Ei ole kahtlust selles, et mõrv armukadeduse motiivil on mõrv madalal ajendil. N. Vjazmini karistust kergendab
N. Vjazmini edasine pikaajaline vangistus on põhjendatud ka seetõttu, et N. Vjazmin on ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. 2. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid N. Vjazmin ja tema kaitsja. 2.1 Kaitsja taotles
114 p 1 järgi kvalifitseeritud teo ümberkvalifitseerimist
Kaitsja leiab, et tegu tuleb kvalifitseerida
järgi, kuna kehavigastused tekitati kannatanule rüseluse ja vastastikuse kakluse käigus. Kohtuliku uurimise käigus on tõendamist leidnud, et nii kannatanul kui ka süüdistataval olid rüseluse käigus tekitatud kehavigastused. Eluohtlikud kehavigastused olid kannatanule tekitatud selja piirkonda, kiirelt ja üksteise järel. Süüdistataval puudus tahtlus tekitada kannatanule erilisi kannatusi või teda piinata. Ka rüseluse ajaline lühiajalisus ja intensiivsus kinnitavad eelöeldut. Kaitsja leiab samuti, et antud juhul ei saa käsitleda tapmist julmana selle tõttu, et tapmine toimus hommiku kell 08.00 ajal. Sellisel juhul võiks teha järelduse, et kui tapmine oleks toimunud kell 09.01, siis tapmist ei saaks enam käsitleda julmana, kuna elanikud oleksid juba olnud tööle läinud. Julmana saab käsitleda üksnes sellist aega, mis on seotud mingi olulise/märkimisväärse sündmuse või tähtpäevaga. Samuti ei saa maja trepikoda käsitleda sellise kohana, mis annaks aluse käsitleda tapmist julmana. Julmana saaks kasutada kuritegu, mis on toime pandud näiteks avalikul üritusel, kus paljude inimeste silme all sooritataks kuritegu. Antud juhul ei viibinud trepikojas kedagi peale kannatanu ja süüdistatava. Lisaks ei nõustu kaitsja kohtu seisukohaga, et kannatanu ei osutanud süüdistatavale mingit vastupanu. Kohtumenetluse käigus on tõendamist leidnud, et kannatanu lõi süüdistatavat ja seda veel autovõtmetega, mille tagajärjel tekitas süüdistatavale sügava lõikehaava kulmu piirkonnas. Eelöeldu aga kinnitab, et kannatanu ja süüdistatava vahel oli rüselus. Veel leiab kaitsja, et süüdistatava süü väidetavalt kannatanult vabaduse võtmises ei ole kohtuliku uurimise käigus tõendamist leidnud. Kannatanul oli telefon, samuti vestles kannatanu 12.04.2009. a kolmandate isikutega telefoni teel ja ei väitnud, et temalt on õigusvastaselt vabadus võetud ja ta palub enda vabastamiseks abi. Samuti ei viita kannatanu 12.04.2009. a käitumine sellele, et ta oleks ise võtnud ette mingisuguseidki samme enda vabastamiseks, kui viibis üksinda Kohtla-Järve korteris või sõiduautos, mida kasutades väidetavalt vabadus võeti. Samuti ei nõustu kaitsja süüdistusega
lg 2 p 4 järgi, sest kohtuliku uurimise käigus ei ole tõendamist leidnud, et süüdistatav oleks varastanud J. I. 1020.- krooni. Kaitsja leiab, et isegi siis, kui asuda seisukohale, et süüdistatava süü on kohtumenetluse käigus tõendamist leidnud, on süüdistatavale mõistetud karistus ebaõiglane ja ülemäärane. A. G. provotseeris trepikojas kahetsusväärse intsidendi. Kui kohus leiab, et süüdistatava süü tuleb kvalifitseerida
järgi, siis mõista süüdistatavale 8 aastat vangistust ja kergemad karistused
Kui apellatsioonikohus aga leiab, et süüdistatava süü
p 1, 121, 136 lg 1 ja 199 lg 2 p 4 järgi on tõendamist leidnud, siis tuleks
, 136 lg 1 ja 199 lg 2 p 4 järgi mõistetud karistused lugeda kaetuks raskeima karistusega. Vähendada
p 1 järgi süüdistatavale mõistetud karistust ja mõista süüdistatavale 10 aastat vangistust. Seega moodustaks süüdistatavale mõistetud liitkaristus 10 aastat vabadusekaotust. Eelöeldu vastaks täielikult antud juhtumi puhul süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. 2.2 N. Vjazmin taotleb esitatud apellatsioonis, et apellatsioonikohus teeks maakohtu otsusesse muudatusi ja parandusi. Kuigi löömises ja surma põhjustamises tunnistab ta end süüdi, ei nõustu ta maakohtu otsusega täies ulatuses. N. Vjazmin heidab maakohtule ette seda, et mitmetel juhtudel näib otsus süüdistusest kopeeritud, süüdistust on korratud teiste sõnadega. Samuti leiab N. Vjazmin, et otsus ei tugine tõenditel, vaid emotsioonidel. Nii märgib süüdistatav
järgi kvalifitseeritud episoodi osas, et süüdistus ja maakohtu otsus ei tuginenud faktidel, vaid kannatanu ütlustel, mis olid valed.
Vjazmin, et tõendatud ei ole see, et kannatanul üldse oli selline summa rahakotis ja et selle varastas just süüdistatav.
p 1 järgi kvalifitseeritud episoodi osas leidis süüdistatav, et kohus ei tutvunud piisavalt materjalidega, sest otsuse kuulutamiseks oli vähe aega. Kohus tugines seetõttu prokuröri väidetele ja jättis mitmed asjaolud tähelepanuta. Otsuses on kirjas ebaolulised asjaolud, mis moonutavad pilti toimunust. N. Vjazmin väidab, et kannatanu tuli ise talle kallale, tema kaitses ennast. Ta mäletab kakluse algust, noaga löömist aga mitte. Vale on maakohtu seisukoht, et tapmine oli etteplaneeritud. N. Vjazmin teeb etteheiteid seoses kohtueelses menetlusest tehtud toimingute – vastastamise ja ülekuulamistega. Lisaks eelnevale märgib N. Vjazmin, et kohus ei lubanud tal R.N-ile küsimusi esitada. Kohus küsis kohtumenetluse pooltelt, kas kellelgi on küsimusi, kuid ei reageerinud Vjazmini üles tõstetud käele. Samuti rikuti menetlusõigust sellega, et küsimustele ei võimaldatud piisavalt detailselt vastata. Lisaks väidab N. Vjazmin, et ei saanud kohtule teada anda enda hinnangul olulist infot, et tema teada oli kannatanu A. G. raskelt haige. Seda põhjusel, et istung oli avalik. 3. Tallinna Ringkonnakohtu istungil jäid kaitsja ja süüdistatav esitatud apellatsioonide juurde, süüdistatav toetas ka kaitsja apellatsiooni. Prokurör vaidles apellatsioonidele vastu ja palus jätta Harju Maakohtu otsus muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Kohtukolleegium võtab apellatsioonides esitatud väidete suhtes seisukoha episoodide kaupa, käsitledes esmalt
p 1 järgi kvalifitseeritud tegu, seejärel
järgi kvalifitseeritud tegu ning
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritud tegu, viimasena võtab kohtukolleegium seisukoha mõistetud karistuse ja N. Vjazmini poolt tõstatatud üldiste menetluslike küsimiste suhtes. 5. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on A. G. tapmise õigesti kvalifitseerinud
p 1 järgi, erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus aga, et esines ainult üks
Tapmise julma viisi osas tuleb N.Vjazmin õigeks mõista. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega tapmise piinava viisi osas. Arvestades tekitatud vigastuste suurt hulka – kokku oli kannatanul 43 lõike-torkehaava – , paiknemist üle kogu kannatanu keha ning seda, et vigastustest 16 olid eluohtlikud, on tapmine toime pandud piinaval viisil. Piinavat viisi ei välista apellatsioonis esitatud väide, et vigastused tekitati lühikese ajavahemiku jooksul. Piinav viis võib seisneda nii järjepideva (s.o kestva) või suure valu põhjustamises. Maakohus on leidnud, et vahetult üksteisele järgnevate löökidega ehk kestva vägivallaga on põhjustatud suurt valu. Ringkonnakohus nõustub selle käsitlusega, leides samuti, et paljudest haavadest tingitud üheaegset valu on alust pidada tervikuna suureks valuks. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks kaitsja väiteid selle kohta, et hulgaliselt vigastusi on tingitud lihtsalt vastastikusest rüselusest. Nii sündmuskoha vaatluse protokoll, andmed N. Vjazmini vigastuste kohta, kui kohtuarsti antud eksperdiarvamus viitavad mitte vastastikusele kaklusele, vaid sellele, et A. G. kaitses end N. Vjazmini rünnaku vastu – esiteks on A. G. kätel haavu, mis on tõenäoliselt saadud end kaitsta püüdes, teiseks aga tuuakse N. Vjazmini vigastusena välja vaid seda, et A. G. lõi autovõtmetega katki tema kulmu. Seega olid N. Vjazmini enda vigastused minimaalsed, mis kindlasti ei viita kahepoolsele kaklusele. Arvestades tõendatud asjaolusid, ei pea seega paika kaitsja ja N. Vjazmini väited selle kohta, et konflikti provotseeris A. G.. Nagu eespool märgitud, esinesid asjaolud, mis viitasid sellele, et N. Vjazmin oli end rünnakuks ette valmistanud – ta oli pannud kätte kummikinda ja võtnud kaasa sobiva noa, ta oli võtnud rendiauto ja endaga kaasa sõbra. Samas ei nõustu ringkonnakohus seisukohaga, et tulenevalt teo toimepanemise ajast ja kohast on tegemist tapmisega julmal viisil. Julmal viisil on tapmine toime pandud juhul, teo toimepanija näitab üles erilist hoolimatust inimelu suhtes. Taoline hoolimatus võib väljenduda ka tapmiskohas ja -ajas, kuid ainuüksi asjaolu, et tegu pandi toime hommikusel ajal kortermaja trepikojas, mistõttu oleks võinud sattuda sündmuskohale kõrvalised isikud, ei anna alust lugeda seda julmal viisil toimepanduks. Apellatsioonis on süüdistatav korranud maakohtus esitatud väidet, et ta ei mäleta tapmise asjaolusid. Maakohus ei pidanud seda väidet usaldusväärseks, kuna vahetult enne ja pärast tegu oli N. Vjazmin adekvaatne ja käitus sihipäraselt. Maakohus asus seisukohale, et tegemist oli eelnevalt planeeritud teoga ja tegu on pandud toime kavatsetult. Maakohus leidis, et tegu on toime pandud kavatsetult, kusjuures surma põhjustamise osas kinnitab kavatsetust kokku 16 eluohtliku vigastuse tekitamine, piinava viisi osas aga vigastuste koguhulk. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja korrektse seisukohaga ning nõustub maakohtu argumentidega. Lisaks märkis kohus, et tegu oli planeeritud: N. Vjazmin oli ette valmistanud noa ja korraldatud oli ka teojärgne varjamine. Maakohus leidis, et N. Vjazmin kasutas tapmiseks spetsiaalselt teibiga käepäraseks muudetud nuga, mis viitab juba varasemast eksisteerinud teoplaanile. Kohtukolleegium tõdeb, et uuritud tõenditest ei nähtu, et N. Vjazmin oleks noa käepideme teipinud just A. G. tapmiseks. R.N andis maakohtus ütlusi selle kohta, et ta ei näinud, et N. Vjazmin oleks nuga teipinud, kuigi ta kohtueelses menetluses oli andnud sellekohaseid ütlusi. J. I., kes oli sama nuga varem näinud, ei osanud öelda, kas see oli juba siis nõnda ette valmistatud (maakohtu 12.07.2010. a kohtuistungi protokolli lk 6). Samas tuleb arvestada sellega, et N. Vjazminil oli tol korral kaasas sobivalt käepäraseks muudetud nuga. Lisaks oli tal tunnistaja A. K. sõnul sel ajal, kui ta ootas A. G., käes kummikinnas (13.07.2010.a protokoll, lk 1). Raske on näha mingit mõistlikku põhjust, miks pidi N. Vjazmin kandma kummikinnast, v.a jälgede varjamiseks või selleks, et nuga püsiks paremini käes. Samuti tuleb nõustuda maakohtuga selles, et pärast teo toimepanemist käitus N. Vjazmin samuti ratsionaalselt ja sellisel moel, mis viitab teo planeeritusele. Maakohus on süüdistatavate endi ja tunnistaja A. K. ütluste alusel lugenud tõendatuks, et N. Vjazmin ja R.N sõitsid kõrvalisse kohta, pesi ennast, peitis noa. Kohtukolleegium nõustub selles osas maakohtu hinnanguga tõenditele ega pea vajalikuks neid korrata. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on A. G. tapmise õigesti kvalifitseerinud
6. Seoses
Vjazmin on ise tunnistanud, et lõi J. I.. Maakohtuga tuleb nõustuda selles, et J. I. on usutavalt kirjeldanud sündmuse käiku, samas kui N. Vjazmin ei ole osanud selgitada, miks ta J. I. lõi. Arvestades löömisega alanud sündmuste käiku, on usutavad ka J. I. ütlused järgneva vabaduse võtmise kohta. Lisaks haakuvad J. I. ütlustega A. Z. ütlused. A. Z. on maakohtus kinnitanud, et just tema oli see, kes küsis N. Vjazminilt J. I. telefoni tagasi. Nende ütlustega on tõendatud, et J. I. telefon sattus N. Vjazmini rendiautosse. See asjaolu muudab usutavaks J. I. ütlused selle kohta, kuidas N. Vjazmin talt vabaduse võttis. Samuti kinnitavad J. I. sõnu tal tuvastatud vigastused. Kaitsja leiab, et kuna nahamarrastus oli randme sisekülgedel, ei saanud need tekkida J. I. käte plasttõmmitsaga kokkusidumisel, vaid sellisel juhul oleks need pidanud tekkima randme väliskülgedele. Seoses selle väitega tuleb tõdeda, et ristküsitluse raames on J. I. küll öelnud seda, et käed seoti kinni ette, kuid talt ei ole küsitud seda, mis pidi olid tema peopesad pööratud, kui käed plasttõmmitsaga kokku tõmmati. Kohtukolleegium leiab, et ka ette ei ole käsi võimatu kokku siduda nii, et plasttõmmits hõõrub randme sisekülgi. Kaitsja väitis muuhulgas, et J. I. ei olnud koos N. Vjazminiga oma tahte vastaselt, kuna Kohtla-Järvel korteris olles ei püüdnud ta abi kutsuda ega kuhugi helistada. Seoses sellega tuleb märkida, et kuna J. I. telefon oli jäänud N. Vjazmini rendiautosse, ei saanud ta seda kasutada. Pealegi – kuna N. Vjazmin võttiski J. I. vabaduse, saamaks teada, kellega viimane telefoni teel suhtleb, oli J. I. ilmselgelt põhjust ka N. Vjazmini nähes telefoni mitte kasutada. Maakohtu istungil selgitas J. I. ka seda, miks ta ei kasutanud muid võimalusi abi kutsumiseks – tema väitel oli korter, kus N. Vjazmin teda hoidis,
Märkida tuleb, et löömise ja tapmise osas on maakohus võtnud arvesse puhtsüdamlikku kahetsust isegi hoolimata asjaolust, et tapmise osas on N. Vjazmin andnud ütlusi selle kohta, et konflikti alustas A. G. ja noaga löömist N. Vjazmin ise ei mäleta. Samuti on maakohus õigesti märkinud, et N. Vjazmini on varem korduvalt karistatud. Maakohus on leidnud, et pikaajaline vangistus on põhjendatud ka eripreventiivsetel kaalutlustel, kuna N. Vjazmin on ohtlik. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga, arvestades süüdistatava eelnevat karistatust, toimepandud tegude iseloomu ja süüdistatava enda seisukohti toimepandu suhtes. Eelnevast tulenevalt on maakohtu poolt
Teiste mõistetud karistuste raskust kaitsja otseselt ei vaidlusta, kuid leiab, et liitkaristuse mõistmisel tuleb need lugeda kaetuks
Kohtukolleegium sellega ei nõustu ja leiab, et N. Vjazmin pani toime mitmele erinevale kuriteokoosseisule vastavad teod ja need teod on pandud toime teise kannatanu suhtes, on maakohus õigustatult suurendanud raskeimat karistust.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.