7

(12230105498)Kohtukoosseis Kohtunik Helve Särgava kohtuistungi sekretär Ülle Karna Kriminaalasi I.T süüdistuses KarS § 215 lg 1 ja § 424 järgi. Prokuröri abi Günter Koovit Tõkend elukoht: Xxx; isikukood: XXX; I.T , kodakondsus- EV kodanik; haridus: põhiharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: puudub ; Kriminaalkorras varem karistamata elukohast lahkumise keeld alates 27.04.2012.a.; Kaitsja Eva Rivis Süüdistatav Kohus juhindus KrMS § 238 lg 1 p 4; lg 2; § 269 lg 2 p 2 § 311; § 312; § 313 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada I.T KarS § 215 lg 1 järgi ja KarS § 424 järgi ja KarS § 63 alusel mõista karistuseks 6 kuud vangistust . KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista I.T-le 4 kuud vangistust. KarS § 73 alusel I.T-le mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele kui ta 3 aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 11.juuni 2012.a. KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena võtta I.T-lt mootorsõiduki juhtimisõigus ära 3 kuuks. LS § 127 alusel on I.T kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Välja mõista I.T-lt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 435 eurot riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest 115.20 eurot, kokku 550.20 eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda ositi 10 kuu jooksul võrdsetes osades 55.02 eurot kuus. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 1022003796011 SEB Pangas või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbankis märkides viitenumbri 2800049777, märkides maksekorraldusele „I.T , 1-12-5431, sundraha või kaitsjatasu“. Kviitungid tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Menetluskulud ja sundraha tasuda 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates 15 päeva möödumisel. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa : I.T juhtis 27.04.2012.a kella 03.20 paiku Harjumaal Saue vallas Laagri alevikus XXXmaja juures mootorsõidukit Škoda Fabia reg.nr.xxx, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,99 mg/l laiendmääratlusega ± 0,09 mg/l (lõplik tulem 0,9 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund liiklusseaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani I.T toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o. pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema võttis 27.04.2012.a kella 03.00 paiku Harjumaal Saue vallas Laagri alevikus XXXmaja juures omavolilisse ajutisse kasutusse TR’le kuuluva sõiduauto Škoda Fabia 2 reg.nr.xxx maksumusega 2500 eurot, millega sõitis Laagri alevikus, kuni peeti 27.04.2012.a. kella 03.20 paiku Harjumaal Saue vallas Laagri alevikus XXXmaja juures kinni. Seega pani I.T toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, s.o pani toime KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav I.T on nõus lühimenetluse kohaldamisega. I.T tunnistas end täielikult süüdi ja kahetses toimepandud tegusid. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses I.T enda ülekuulamist ei taotlenud. I.T süü temale inkrimineeritud kuritegudes on lisaks süü täielikule tunnistamisele tõendatud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega, mis on lubatavad ning millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud , s.o. TR kannatanuna ülekuulamisel (t.l. 2-5) antud ütlustest nähtub, et 27.04.2012.a. kella 03.00 ajal võttis tema sõber I.T omavoliliselt kodust koridori nagist tema sõiduauto Škoda Fabia , reg. nr xxx, võtmed ning sõitis XXX kõrval oleva maja ette pargitud autoga minema. Ta helistas politseisse, kuna ei olnud I.T-le autovõtmeid andnud ega olnud lubanud ka autoga sõita , kuna I.T oli alkoholi tarvitanud. Umbes 10-15 minuti pärast sõitis I.T autoga XXX maja juurde tagasi, keeras autol süüte välja ja jäi autosse istuma. Tema helistas uuesti politseisse ja teatas, et I.T on autoga tema maja juures tagasi ning 5 minutit hiljem kuulis kuidas auto käivitati ning I.T pööras auto XXX maja ette, et autot ringi pöörata ja ilmselt uuesti sõitma minna. Ta helistas uuesti politseisse ja kui I.T hakkas autoga ära sõitma, pidas politsei ta kinni. ; SR tunnistajana ülekuulamisel (t.l. 6-9) antud ütlustest nähtub, et tema oli 27.04.2012.a. külas Laagri alevikus XXX, kella 03.00 ajal nägi kõrval majas XXX elava õe TR lapse toas tuld, helistas õele ja sai teada, et õe sõber I.T oli omavoliliselt võtnud õe auto võtmed ja istub õues autos. Ta soovitas õel helistada politseisse ja läks ise õue ning nägi kuidas õe autoga Škoda Fabia, reg. nr xxx sõideti suurel kiirusel XXX maja juurest minema, ei näinud, kes oli auto roolis. ; sündmuskoha vaatlusprotokollist, fototabelitelt ja skeemilt (t.l. 10-15) nähtub Laagri alevikus XXX juures seisva sõiduauto Škoda Fabia , reg. nr xxx vaatlus, mille käigus tuvastati, et sõiduauto on komplektne , ilma avariitunnusteta, uksed on lukustatud, ukselukud ning klaasid terved, süütelukk vigastusteta; kahtlustatavana kinnipidamise protokollist ( t.l. 28-31) nähtub, et 27.04.2012.a. kell 03.20 peeti Laagri alevikus XXX maja juures kinni sõiduauto Škoda Fabia , reg. nr xxx roolis kinni I.T, kelle väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus 0,99 mg/l ; indikaatorvahendi kasutamise protokollist, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist ja tõendusliku alkomeetri näidust ( t.l. 21-23) nähtub, et 27.04.2012.a. kell 03.25 allutati kontrollile sõidukijuht I.T, kellel indikaatorvahendi Alcoquant 6020 näit 0,98 mg/l ning Alcotest7110 test nr 735 andis mõõtetulemuseks 0,90 mg/l ; IT tunnistajana ülekuulamisel (t.l. 25-27) nähtub, et 27.04.2012.a. kella 02.58 ajal sai autopatrullis olles väljakutse Laagri alevik XXX maja juurde, kus alkoholijoobes olev isik oli omavoliliselt võtnud sõiduauto Škoda Fabia ja sellega sõitma läinud. Kella 03.20 ajal nägi kuidas XXXmaja juures keeras ennast ümber valge Škoda Fabia, reg. nr xxx ja liikus XXX maja suunas. Sõidukit juhtis I.T , kelle suust tuli alkoholilõhna. Patrullpolitseinik Reevo Saliste tuvastas indikaatorvahendiga alkoholijoobe 0,98mg/l. Politseiosakonnas tuvastati tõendusliku alkomeetriga mõõtetulemus 0,90mg/l ; I.T kahtlustatavana ülekuulamisel ( t.l. 32-34) tunnistas oma süüd ja andis ütluseid , mille kohaselt elas viimased 3 kuud TR XXX . 26.04.2012.a. õhtul läksid koos naabritele külla, tarvitasid koos alkoholi, neil tekkis tüli, mis jätkus kodus ning kui T tahtis talle kallale tulle, võttis ta koridorist T auto võtmed, et autosse magama minna. Peale autosse istumist otsustas autoga eemale sõita, tegi tiiru ümber maja ja sõitis maja juurde tagasi. Ei pidanud kohta autos magamiseks sobivaks ning tahtis auto ümber parkida, kuid siis pidas politseipatrull ta kinni ja mõõtis joobeks 0,9, tunnistas, et oli enne sõitmist alkoholi tarbinud ning , et sel korral võttis auto omavoliliselt ; 3 I.T-le väljastatud dokumentide väljatrükist (t.l. 39) nähtub, et I.T on 05.04.2012.a. väljastatud kehtiv juhiluba XXX. Vastavalt KarS § 56 sätetele on isiku karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. I.T karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus , raskendavad asjaolud puuduvad. I.T on varem karistamata isik, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ametlikult ei tööta. I.T-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja arvestades samuti võimalust mõjutada I.T edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus , et I.T ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, eelkõige, kuna tal puudub stabiilne sissetulek, kuid on rahalised kohustused. I.T pani toime ühe teo, mis vastab nii KarS § 215 lg 1 kui KarS § 424 kuriteokoosseisule, mistõttu lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg 1 kohaselt KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ette nähtud karistusest , s.o. rahalise karistuse või kuni 3 aastane vangistus. Arvestades, et I.T on oma süüd tunnistanud ja avaldanud kahetsust toimepandu üle, tema poolt omavoliliselt kasutatud sõiduauto on omanikule tagastatud ning kannatanutele kahju ei tekkinud, leiab kohus et I.T-le on võimalik mõista vangistus antud karistusliigi miinimumi lähedalt ning mõistetud vangistuse võib I.T suhtes jätta tingimisi täitmisele pööramata. Kohus leiab, et I.T suhtes tuleb lisakaristusena kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks, kuna taoline lisakaristus takistab I.T osalemist liikluses sõidukijuhina , sest I.T näol on tegemist isikuga, kes purjuspäi autorooli istudes seadis ohtu nii enda kui ka teiste õiguskuulekalt käituvate isikute elu ja tervise, mistõttu on kohtu arvates täiesti põhjendatud ja hädavajalik I.T liiklusest kõrvaldamine. Kuid arvestades, et I.T ei ole varem liiklusalaseid kuritegusid toime pannud, leiab kohus, et lisakaristust ei tule kohaldada kogu talle tingimuslikult kohaldatud karistuse katseajal, vaid piisav on tema sõidukijuhina liiklusest kõrvaldamine 3 kuuks. I.T-lt kuulub väljamõistmisele sundraha II astme süüteo toimepanemise eest ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Arvestades, et I.T puudub ametlik töökoht ja stabiilne sissetulek leiab kohus, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb I.T hüvitada menetluskulud ositi 10 kuu jooksul. Helve Särgava Kohtunik 4