KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- juuni 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-22281 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Paavo Randma, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
- mai 2012 määrus tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu O.J-i (O.J) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
- mai 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu O.J-i määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Harju Maakohtu 03.02.2010 otsusega tunnistati O.J süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7 ja § 201 lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 4 aastat 2 kuud 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 03.02.2010 ja lõpp 14.04.
- Viru Maakohtu 14.05.2012 määrusega jäeti O.J tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohtu määruse kohaselt on O.J kriminaalkorras karistatud seitse korda, ta viibib vanglas kolmandat korda ning kannab käesolevat karistust muuhulgas esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Maakohus tõi välja, et O.J-ile on mõistetud liitkaristus, millest on veel kanda peaaegu 2 aastat. Maakohus märkis, et arvestades O.J-i minevikku ja eelnevat katseaja nõuete mittetäitmist tingimisi vangistuse mõistmisel, puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et O.J seekord kõiki käitumiskontrolli nõudeid täita suudab. Samuti on maakohtu hinnangul küsitav antud kinnipeetava puhul elektroonilise valvega kaasnevate piirangute täitmine. Maakohus võttis arvesse, et O.J ei ole vabanemise korral garanteeritud töökohta, tal on suures ulatuses rahalisi kohustusi ja teda on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning leidis, et esineb suurt oht, et materiaalsete raskuste tekkimisel paneb O.J toime uue kuriteo. Maakohus pidas O.J-i puhul positiivseks alalise elukoha olemasolu ja sotsiaalprogrammi läbimist, kuid leidis, et vaid neil alustel on kinnipeetava vabastamine käesoleval juhul ennatlik. Maakohus pidas O.J-i muutuseid tunnustusväärseks, kuid leidis, et nende muutuste kinnistumiseks on tal vajalik karistuse kandmist vangistuses jätkata. Ülaltoodu alusel leidis maakohus, et O.J-i vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud ning piirangud, mis on seotud elektroonilise valvega, ei ole piisavad, et tagada tema seaduskuulekat eluviisi vabaduses. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu O.J taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. O.J-i hinnangul ei ole põhjendatud tema tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmine põhjendusega, et ta on varem seitsmel korral kriminaalkorras karistatud ning ta leiab, et on kõik nõuded tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks täitnud. Määruskaebuse esitaja toob välja, et talle varasemalt mõistetud tingimisi vangistuse ajal oli ta vaid XX-aastane ning on vanemaks saades muutunud, mis kajastub ka vangla poolt koostatud iseloomustuses. O.J ei nõustu maakohtu seisukohtadega, mille kohaselt ta ei suudaks tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel kontrollnõudeid täita ning võib töökoha puudumise ja materiaalsete raskuste tekkimisel panna toime uue kuriteo. Määruskaebuse kohaselt toetab O.J vabanedes ema ning tal on võimalik kasutada vabanemisfondi kogunenud raha. O.J toob välja, et lõpetab vanglas peagi kooli ainult hinnetega viis ning vabanemise korral oleks teda nõus vastu võtma K Ü, kusjuures kooli kõrvalt plaanib ta otsida ka tööd. Ta märgib, et on varasemalt vastavalt võimalustele rahalisi nõudeid tasunud ning jätkab seda ka tulevikus. Määruskaebuse kohaselt hakkas O.J praeguse karistuse kandmise ajal ka oma alkoholiprobleemiga tegelema ning lasi end ristida. O.J märgib, et ei suhtle enam kriminaalse taustaga inimestega ning plaanib vabanemisel vahetada elukeskkonda asudes Tallinna asemel elama Hiiumaale. Ta soovib määruskaebuse kohaselt edaspidi elada seaduskuulekalt, minna õppima ülikooli ja tegeleda kirjandusega. Määruskaebusele on lisatud Kärdla Ühisgümnaasiumi kinnitus O.J-i õppima asumise võimaluse kohta ning Viru Vangla spetsialist-hariduskorraldaja ja Viru Vangla iseloomustus O.J-i kohta. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
- Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et O.J-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on O.J-i puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea kohus vajalikuks neid tervikuna korrata ning käsitleb üksnes määruskaebuses esitatud peamisi väiteid.
- Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele nagu oleks O.J ennetähtaegseks vabanemiseks kõik nõuded täitnud, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Ringkonnakohus märgib, et kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolusid ja vabanemisel eesootavaid elutingimusi, võetakse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise kaalutlusotsustuse tegemisel kahtlemata arvesse, kuid need ei saa isiku -2- ennetähtaegset vabastamist garanteerida. Seega tuleb kohtul määruskaebuses väljatoodud positiivseid asjaolusid O.J-i puhul hinnata kogumis teda iseloomustavate teiste asjaoludega, sealhulgas negatiivsega.
- Ringkonnakohus võtab O.J-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel arvesse, et teda on varasemalt kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, mh omastamise, vägivallaga toime pandud avaliku korra raske rikkumise, kehalise väärkohtlemise, korduva röövimise, asja omavolilise kasutamise ja avaliku varguse eest ning käesolevat karistust kannab ta grupis toime pandud röövimise ja omastamise eest. Seega on O.J sõltumata varasematest karistustest, sh mõistetud vangistustest, pidevalt varavastaste ja vägivallakuritegude toimepanemist jätkanud. Ringkonnakohtu hinnangul näitab O.J-i senine elukäik, mis on koosnenud järjepidevast kuritegude ja väärtegude toimepanemisest, et tema risk ka edaspidi kuritegusid toime panna on suur ning O.J-i motivatsioon edaspidiseks õiguskuulekaks käitumiseks ja hea käitumine käesoleva karistuse kandmise ajal ei ole piisavaks garantiiks õigustamaks tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et positiivsed muutused ja uued hoiakud O.J-i käitumises ei oleks ajutised ja ta suudaks vabaduses käituda seaduskuulekalt ja katseaja tingimusi täita.
- Ringkonnakohus peab tunnustusväärseks, et O.J soovib hakata elama õiguskuulekalt, on läbinud vanglas sotsiaalprogramme, tegelenud oma alkoholiprobleemiga, töötanud ja omandanud haridust ning tal on vabanedes kindel elukoht ja pere toetus, kuid nõustub maakohtu seisukohaga, et tema suhtes esinevad negatiivsed asjaolud (varasemalt toimepandud kuritegude asjaolud, seitsmel korral kriminaalkorras karistatus, senistest karistustest, sh mõistetud vangistusest hoolimata kuritegude toimepanemise jätkamine) ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
- Puutuvalt määruskaebuses esitatud argumenti, et vangla toetab O.J-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla, osundab ringkonnakohus KarS § 76 lg-le 3, mille kohaselt tuleb kinnipeetava tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohtul kujundada oma veendumus ning anda hinnang nimetatud sättes märgitud asjaoludele. Siinjuures võtab kohus teiste ametiasutuste või menetlusosaliste seisukohti arvesse, kuid need ei ole kohtule lõpliku otsustuse tegemisel siduvad.
- Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et O.J tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Tiit Lõhmus Paavo Randma -3- Mati Kartau
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.