Toimik nr 1-08-16219 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.juulil 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-16219 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi s

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Valeri A.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Valeri A.J-ilt kriminaalmenetluse kulud: 352.80 krooni kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Xxx tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või Swedbank nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber
2. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.05.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Valeri A.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. 1

§ 200

lg 2 p 4,7, § 213 lg 1, § 199 lg 2 p 4,7,8, § 266 lg 2 p 1,3, § 346 järgi ning karistati

§ 64, Kr

MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 aastat ja rahaline karistus 1500 krooni.

§ 68

alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistus 3 päeva, lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust.

§ 76

lg 6 ja § 65 lg 2 alusel, võttes arvesse 23.12.2004 kohtuotsuse järgi kandmata karistust 4 kuud 1 päeva, mõista vangistus 2 aastat 3 kuud 27 päeva. Karistusaja algus 24.07.2008 ja 19.11.

1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 07.05.
2. Kinnipidamisasutusest Valeri A.J-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 4 korral distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav paikneb alates 02.10.2009 isikliku sooviavalduse ja komisjoni otsuse alusel Viru Vangla sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Alates 03.02.2010 osaleb sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsed oskused“ ning alates 29.03.2010 Convictuse tugigrupi tegevuses. Lisaks on läbinud Töötukassa projekti „Tööalane nõustamine vanglas“ ning alates 23.11.2009 osaleb draamaringi tegevuses. Vabanemisel soovib kinnipeetav elama minna elukaaslase, V K juurde XXX, aadressil XXX. Kinnipeetaval on põhiharidus ja on läbinud müürsepp-puusepa, betoneerija ning puidutöötlemise puusepa eriala õppekavad. Tööalane praktika puudub. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Kuritegusid sooritas rahalise kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetaval on rahalisi kohustusi 31735,53 krooni. Enne vangistust tarbis kergeid alkohoolseid jooke ja narkootikume. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, vabaduskaotuslikku karistust kannab teist korda. Vaatamata asjaolule, et kinnipeetaval on olemas vabanemise korral sotsiaalsed garantiid (elukoht ja lähedaste toetus) ei saa tema eelnevat käitumist ja kuriteo iseloomu arvestades olla kindel, et ta suudab järgida seaduskuulekat eluviisi. Viru Vangla ei toeta Valeri A.J-i ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Kriminaalhooldusametnik leiab, et uue kuriteo toimepanemise risk Valeri A.J-i poolt on suur ning ei toeta tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetav Valeri A.J on varasemalt kinnipidamisasutusest vabastatud ennetähtaegselt katseajaga, kuid sooritas katseajal uue kuriteo. Kinnipeetava suhtes on juba kaks korda rakendatud kriminaalhooldust, kuid kinnipeetav ei teinud sellest vastavaid järeldusi ning jätkas kuritegelikku käitumist. Need faktid näitavad, et Valeri A.J-i käitumine ennetähtaegse vabanemise korral võib olla negatiivne ja uue kriminaalhoolduse teostamine probleemne. Valeri A.J taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Elukoht on olemas. Ta on oma käitumist parandanud, läbinud vanglas rehabilitatsiooni. Tal on elukaaslane ja laps, mis motiveerib teda hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kaitsja toetab isiku enne tähtaega vabastamist. Isik on 4 korral kohtulikult karistatud, viimane kuritegu oli toime pandud katseajal. Samas aga on ta vanglas kasuliku tegevusega hõivatud, osalenud kahes sotsiaalprogrammides, huviringis ja tööalases nõustamises. Tal on kindel töökoht ja lähedaste toetus tema elukaaslase näol. Karistusaeg lõppes 19.11.2010, seega karistuse eesmärgid on sisuliselt täidetud. Prokurör ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu on varem kriminaalkorras 4 korral karistatud, ühel korral oli juba 2007.a vabastatud tingimisi enne tähtaega ja katseajal pani toime uue kuriteo. Suur tõenäosus, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist. Kohtu põhjendused 2

§ 76

lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S N isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kokku 4 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Enamus Valeri A.J-i poolt toime pandud kuriteod on varavastased nii esimese kui ka teise astme kuriteod. Isikut on varem 2007 aastal vabastatud ennetähtaegselt vanglast ja kahel korral karistatud ka tingimusliku karistusega, kuid ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. Viimasel katseajal pani toime uue esimese astme varavastase kuriteo. Viru Maakohtu 24.03.2009 kohtuotsusest on näha, et kuriteoga tekitati kannatanutele märkimisväärset kahju (40154 krooni). Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-7) on näha, et Valeri A.J on 5 korral väärteokorras karistatud nii Liiklusseaduse rikkumise, Alkoholiseaduse ja Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Valeri A.J-i puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on 4 korral distsiplinaarkorras karistatud. Peale viimast elektroonilise valve alla tingimisi enne tähtaega vabastamise taotluse läbivaatamist kohtus 15.10.2009, on Valeri A.J 1 uus distsiplinaarkaristus. 03.03.2010 karistati teda 1 lühiajalise kokkusaamise keeluga vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et isik vangistuse ajal läbis sotsiaalprogrammid „Sotsiaalsete oskuste treening“ (tunnistus isiklikus toimikus) ja osaleb Convictuse tugigrupi tegevuses. Lisaks on kinnipeetav läbinud Töötukassa projekti „Tööalane nõustamine vanglas“ ning osaleb draamaringi tegevuses. Samuti tuleb positiivseks lugeda, et kinnipeetav paikneb sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega kuni 02.09.2010. Vabanedes on Valeri A.J kindel elukoht elukaaslase, V K juures aadressil XXX. Nimetatud korter on 2-toaline, kus elavad kinnipeetava elukaaslane, tema 1-aastane laps ja ema. Vabanedes ei ole Valeri A.J kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal pikaajaline töökogemus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab kuritegude toimepanemise riski. Valeri A.J-i pere sissetulek on väike: kinnipeetava ema ja vend saavad töövõimetuspensioni, elukaaslane saab lastetoetust. Narkootikumide ja alkoholi tarvitamine ( ta on varem karistatud NPAS ja AS rikkumiste eest) võib suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Samas on tal tasumata rahalisi nõudeid 31735,53 krooni, mis omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Arvestades Valeri A.J-i poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja vangistuses viibides, on kohus seisukohal, et Valeri A.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. 3

§ 76, Kr

MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Valeri A.J-i temale Viru Maakohtu 24.03.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 4