4-18-5789 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.detsembril 2018.a. Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-18-5789 Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sek

§ 25järgi ning mõista karistuseks arest 6(kuus) päeva. Kar

S § 66 alusel kuulub O.R-ile mõistetud arest 6(kuus) päeva ärakandmisele 2-s osas a’ 3(kolm) päeva korraga Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskuses Harjumaa, Rae vald, Soodevahe küla, Linnaaru tee 5/

1. ning arest peab olema ära kantud hiljemalt
2. märtsiks 2019.a. Aresti ärakandmist arvestada alates karistuse kandmisele asumisest. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada O.R suhtes sundtoomist arestimajja Edasikaebamise kord. 1 Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri K esklinna politseijaoskonna poolt 10.10.2018.a.. koostatud väärteoprotokolli kohaselt O.R 10.10.2018.a. kell 11.32 xxx tänaval kaupluses C võttis Ariel pesukapsleid 14 tk., väärtusega 10.38 eurot, Ariel pesukapsleid Color Style väärtusega 5,19 eurot, Ariel pesukapsleid Spring 14 tk., väärtusega 5,19 eurot, Paulig Presidentti Gold väärtusega 8,42 eurot ning jättis kauba eest tahtlikult tasumata ning seejärel möödus kassarivist, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära, kuid tegu jäi lõpule viimata temast mitte olenevatel põhjustel . Seega rikkus menetlusalune isik Karistusseadustiku § 218 lg.1 , lg.3 nõudeid. Kohtuistung O.R-i väärteoasjas toimus
3. detsembril 2018.a. ,kuid menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud ,ei taotlenud väärteoasja arutamise edasilükkamist ega teavitanud kohut mitteilmumise võimatusest, kuigi oli kohtuistungi ajast isiklikult teadlik alates 13.novembrist 2018.a. Eelnevast tulenevalt kohus arutab O.R väärteoasja VTMS § 90 lg.1 alusel ilma tema kohalolekuta. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning palus karistada O.R-i väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 6 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma ja jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Kohtuväline menetleja on nõus, et menetlusalune isik kannab aresti kahes osas, korraga 3(kolm) päeva. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke 1 materjale, leidis, et O.R-i süü KarS § 218 lg.1,

§ 25

järgi väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - Tunnistaja M K ütlustega selle kohta, et olles tööl 10.10.2018.a.kaupluses C, xxx turvatöötajana nägi kassade eest möödumas isikut, kes jättis tasumata kauplusest võetud kauba eest summas 41,45 eurot. Kaup oli korras ja tagastati kauplusele/tl.7 /; -R avaldus Ariel pesukapslite 14 tk., väärtusega 10.38 eurot, Ariel pesukapslite Color Style väärtusega 5,19 eurot, Ariel pesukapslite Spring 14 tk., väärtusega 5,19 eurot, Paulig Presidentti Gold väärtusega 8,42, kaupluse kassas tasumata jätmise kohta /tl.6/; - isiku politseile üleandmise akt 10.10.2018.a. /t.l. 5/ - karistusregistri väljavõtte kohaselt on O.R 21 kehtivat väärteokaristust /tl.8-11/. Kohtu seisukoht: Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – O.R-ile süüks pandud 1 õigusrikkumine KarS § 218 lg.1,

§ 25

järgi on kvalifitseeritud õigesti , õigusrikkumine on tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud KarS § 218 lg.1,

§ 25

1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime otsese tahtlusega, menetlusalune isik O.R oli dokumentaalsetest tõenditest nähtuvalt 2 teadlik, et ta püüab varastada kauplusest erinevaid tooteid, seega tegemist ei ole juhusliku õiguserikkumisega. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud O.R-i käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus ei tuvastanud ka karistust kergendavaid asjaolusid. Tunnistaja M K ütluste kohaselt isik ise tunnistas esemete vargust, kuid mingit puhtsüdamlikku kahetsust menetlusalune isik üles ei näidanud. Kohus asub seisukohale, et O.R ei ole varasematest karistustest mingeid järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub korduvalt õiguskorda. O.R-i suhtumist toimepandusse näitab ka see, et ta korduvalt ja teadlikult paneb toime vargusi , teda on karistatud kriminaalkorras varguste toimepanemise eest. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et kuna karistusregistri väljavõtte kohaselt on O.R 7(seitse) kehtivat kriminaalkaristust ja 21 kehtivat väärteokaristust ,siis seega ei ole Gunnar O.R hoolimata varem määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ega asunud õiguskuulekalt käituma ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik karistuse ära kandma. Kohus määrab aresti ära kandmise tähtajaks 01. märts 2019.a. Kohus juhindub KarS § 48 ning VTMS §-dest 83 p 2, § 90 lg.1 , § 107 lg 1 p 1, 108-111, 113. /allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik 3