← Eesti

1-17-10743/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 04.04.2019, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-17-10743 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid O.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu O.J, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 23.10.2018 ja lõpp 20.07.

  1. Kohtuasja läbivaatamise aeg 27.03.2019 avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
  2. RESOLUTSIOON Jätta O.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.03.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. O.J on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 17.11.2017 otsusega KarS § 274 lg 1 järgi ning KarS § 68 lg 1 alusel karistas kohus teda 8 kuu ja 27-päevase vangistusega. KarS § 74 lg 1 alusel otsustas kohus karistust mitte pöörata täitmisele katseajaga 18 kuud. Katseaja kestel pidi O.J täitma KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2 ettenähtud kohustust- mitte tarvitada alkoholi. Viru Maakohtu 12.09.2018 1 määrusega pöörati täitmisele O.J-ile Viru Maakohtu 17.11.2017 otsusega mõistetud karistus, s.o 8 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks on 23.10.
  3. Isikut on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, arhiveeritud karistusi on 5, vanglas kannab karistust teist korda. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud avaliku vägivallaga varguse eest, salajase varguse eest, tulirelva omamise eest, tulirelvaga huligaansuse eest ja kehalise väärkohtlemise eest. Praegune kuritegu on vägivald, mis oli suunatud võimuesindaja vastu töökohustuste täitmise ajal. Vägivallaga kuritegusid on kinnipeetav toime pannud alkoholijoobes. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung O.J avaldas soovi ennetähtaega vabaneda ja lisas, et alkoholi ta tarbima ei hakka, on 5 kuud olnud alkoholi- ja suitsuvaba, enam ei tahagi neid, hakkab ilusti märkimas käima. Teadis, et peab olema korralik ja tööle minema. Avaldas, et lähedasi tal pole, vanemad on surnud, naist ei ole ja tütar on lastekodus, kuid ta tahab taastada vanemaõigused, kuigi teab, et tütar tema joomise pärast tegemist teha temaga ei taha. Kinnitas, et narkootikume on proovinud, aga need pole tema teema, et on kaine peaga hakanud teistmoodi mõtlema ja kriminaalhooldus aitab õigel teel püsida. Prokurör Ain Tali asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Isikut on kriminaalkorras karistatud 6 korda. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. O.J-i käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas. Seega on käesoleval juhul see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. 2 Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama talle endale kuuluvasse korterisse xxxx. Korteris hetkel keegi ei ela, see on elamiskõlbulik ja isik elas seal üksinda ka enne vangistust. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. O.J puuduvad lähedased: vanemad on surnud, abielu on lahutatud, lapse emaga on suhted katkenud. Tal on küll xxxx tütar, kes elab xxxx, kuid laps temaga suhelda ei soovi, lapse hooldusõigus on kinnipeetavalt ära võetud. Samas kuuluvad tema tutvusringkonda erinevad, ka kriminaalkorras karistatud isikud, kuid pigem hoiab ta enda sõnul omaette ja suhtleb inimestega vähe. Küll aga võib ta teisi inimesi ära kasutada, mis võib olla tingitud tema alkoholilembusest. Kohus on seisukohal, et positiivses suunas toetavate lähedaste puudumine ja kriminaalset mõtteviisi toetavate isikutega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. O.J puudub vabanemise korral töökoht. Samuti puudub tal eriala, ka ei sobi talle igasugune töö, kuna tal on osaline töövõime. Enne vangistust tegeles ta juhutöödega ja ema aitas tal majanduslikult toime tulla, seega on tema iseseisev majanduslik toimetulekuoskus puudulik, millele viitavad ka majandusliku kasu saamise eesmärgil toime pandud väärteod. Kohtu hinnangul suurendab töökoha puudumine ja vähene toimetuleku oskus uute kuritegude toimepanemise riski ja seda olukorras, kus isikul on tasumata nõudeid summas 741,83 eurot. Samas positiivseks saab lugeda seda, et talle on määratud töövõimetuspension kuni
  4. aastani, seega peaks isiku minimaalsed eluvajadused saama kaetud. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus. Vabaduses müüs sageli oma vara, et saada alkoholi jaoks raha, ka võttis ta samal eesmärgil tihti võlgu. Joomatsükkel oli iga kuu nädal kuni kaks 2007 aastas alates. Emaga koos elades kutsus ema kinnipeetavale korduvalt politsei, kuna tekkisid konfliktid. Isik toodi alkoholijoobes sundtoomisega vanglasse 23.10.2018 ning tema enda sõnul oli ta umbes nädal aega deliiriumis ning sai meditsiiniosakonnas ravi. Kinnipeetav on nõus raviga, aga ainult kodu lähedal, kuna materiaalset ei ole tal võimalik kaugemal käia. Kõik vägivaldsed kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Kohus ei sea kahtluse alla kinnipeetava motivatsiooni kaineks eluviisiks. Samas selgub vangla esitatud iseloomustusest, et O.J on viibinud Xxxx ravil 4 päeva, peale mida nõudis välja saamist, seega on ta ka varem püüdnud vastavast pahest vabaneda, kuid see ei ole andnud tulemusi. Tema alkoholi tarvitamise ja kuritegude vahel on aga otsene seos. Seega tuleb nimetatus näha ohtu vaatamata süüdimõistetu lubadustele alkoholi mitte enam pruukida. Narkootikume on isik proovinud, narkosõltuvust tal diagnoositud ei ole ning kuritegusid toime pannud narkootikumidest tingituna samuti pole. Kinnipeetav ei oska lahendada probleeme ning asendustegevusena tarvitab alkoholi. Kainena on ta rahulik, kuid alkoholi tarvitamisest tingituna käitub agressiivselt ning impulsiivselt. Ta ei mõista teiste isikute seisukohti, ega saa aru, et tema alkoholitarvitamine segas nii tema ema kui tütre elu, pigem leiab, et tema ema oli süüdi, et ta vanglasse sattus, kuna ta kutsus talle politsei. Ka on O.J varem olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ja registreerimise kohustust. Isik on küll motiveeritud kuritegelikust käitumisest loobuma, kuid see pole võimalik seni, kui isik ei tegele oma sõltuvusprobleemiga ja jätkab alkoholi tarvitamist. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli 3 nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded oleksid ehk asjakohased olukorras, kus kohtul oleks veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkuses. Praegusel juhul puudub igasugune alus arvata, et ainuüksi isiku lubadustest elada seadusekuulekat elu ning alkoholi mitte tarbida piisaks tema kuritegeliku käitumise mittekordumiseks. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. O.J-i ennetähtaega vangistusest vabastamist ei toeta ka prokuratuur. Lisaks märgib kohus, et isiku karistuse kandmise lõpp saabub 20.07.2019 ja kuni selle ajani on O.J võimalik püsida alkoholivaba ning kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Anu Ammer Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.