4-18-4242 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja: Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja 11. sep

) § 227 lg 3 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 4 (neljaks) kuuks E.K (isikukood XXX; xxxx; xxxx) PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, esindaja Raul Annuka RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 120, § 132 p-st 2 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas:

1. Tühistada Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
2. juuli
3. a otsus nr 230218006325 osaliselt, s.o menetlusalusele isikule mõistetud karistuse osas, ja teha uus otsus, millega karistada E.K liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Karistuse tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.
4. Rahuldada menetlusaluse isiku E.K kaebus osaliselt.
5. Liiklusseaduse § 127 kohaselt tuleb menetlusalusel isikul loovutada juhiluba viie tööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maanteeametile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi xxxx A H
7. juuli
8. a otsusega väärteoasjas nr 230218006325 karistati E.K

§ 227

lg 3 tunnustele vastava väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks. 1 4-18-4242 Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit 9. juulil 2018 kell 09.54 A. H. Tammsaare teel (Rahumäe tee ja Veerenni tn vahel) ehk asulasisesel teel, kus suurim lubatud kiirus on 50 km/h, kiirusega 97+-3 km/h. Sellega ületas ta lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 44 km/h. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 15lg 1 p 2 nõudeid ning pani toime § 227 lg 3 sätestatud väärteo.

Menetlusaluse isiku kaebus

1. E.K esitas
2. augustil 2018 Harju maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale. Kaebuses taotles E.K kohtult kontrollida mõõtja pädevustunnistust ja mõõteseadme taatlustunnistust ning tüübikinnitustunnistust. Juhul kui mootorsõiduki kiiruse mõõtmisel rikuti menetlusõigust, palus menetlusalune isik tühistada kohtuvälise menetleja
3. juuli
4. a otsus ja lõpetada väärteomenetlus. Kui menetlusõiguse nõudeid rikutud ei ole, palus E.K tühistada kohtuvälise menetleja otsus põhikaristuse osas ja määrata põhikaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks ja lisakaristuseks rahaline karistus summas 1200 eurot, võimaldades selle tasumist ositi 12 kuu jooksul. Menetlusalune isik nõustus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaebuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. 2.
5. Riigikohtu praktika kohaselt peab kohtuväline menetleja kahtluse korral tõendama kiiruse mõõtmise tulemuse jälgitavust, sh esitama menetlusalusele isikule mõõtetulemuse jälgitavust kinnitavaid dokumente (eeskätt mõõtevahendi tüübikinnitustunnistus ja taatlustunnistus). Olukorras, kus menetlusalune isik või tema kaitsja vaidlustab kiirusmõõtevahendi näidu õigsust või mõõtevahendi kasutamise õiguspärasust kohtumenetluses, lasub ka maakohtul kohustus uurida asjassepuutuvaid dokumente vahetult ja teha kindlaks, kas kiiruse mõõtmise tulemus on menetluses kasutatav. 2.
6. Menetlusalune isik võttis kohtueelses menetluses rikkumise omaks ja esitas oma selgitused juhtunu kohta, taotledes enda karistamist rahatrahviga summas 1 200 eurot ja selle tasumist osade kaupa. Kohtuväline menetleja ei arvestanud karistuse määramisel menetlusaluse isiku perekonnaseisuga ja elatise maksmise kohustusega alaealisele tütrele. Samuti ei arvestanud kohtuväline menetleja asjaoluga, et rikkumine toimus tööülesannete täitmise käigus ja menetlusalune isik on ettevõtte ainuke seaduslik esindaja ning tegelik juht. Juhtimisõiguse kaotus viib menetlusaluse isiku majanduslikult raskesse olukorda, ettevõte kaotab müügitulu, menetlusalune isik ja töötajad kaotavad igakuise sissetuleku ja ettevõttel tekivad makseraskused, mis võivad viia ettevõtte püsiva maksejõuetuse väljakuulutamiseni. Rikkumine toimus Tammsaare teel Pärnu mnt. viadukti all, kus sõidurajad on eraldatud, ristmikud puuduvad, jalakäijate liiklemine on keelatud ja rikkumine ei kujutanud ka teoreetiliselt ohtu kaasliiklejatele. Kohtuvälisel menetlejal tulnuks rikkumise asukohaga ja menetlusaluse isiku esitatud tõenditega arvestada karistuse määramisel. Kohtuvälise menetleja vastus
7. Maakohtule esitatud vastuses nõustub kohtuväline menetleja kirjaliku menetlusega. Kohtuväline menetleja palub jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata, põhjendades seda järgmiselt.
8. Väärteoasja menetlemisel ei ole rikutud menetlusõigust. 2 4-18-4242 4.
9. Käesolevas väärteoasjas on tuvastamist leidnud, et menetlusaluse isik juhtis
10. juulil 2018 kell 09.54 Tallinnas A. H Tammsaare teel mootorsõidukit kiirusega 97 +/- 3 km/h. Lubatud suurim liikumiskiirus sellel teelõigul oli rikkumise toimepanemise kellaajal 50 km/h. Kiiruse mõõtmist teostanud xxxx S. T on läbinud pädeva mõõtja koolituse ja tal on õigus kasutada kiirusemõõteseadet LaserCam 4 seerianumbriga LE
11. Kiirusemõõteseadmel LaserCam4 seerianumbriga LE 0205 on taatlustunnistus TTRS-17/00181, mis kehtib ühe aasta jooksul alates
12. augustil 2017, mil seadet taadeldi. Tehnilise Järelevalve Amet väljastas
13. detsembril 2013 mõõtevahendi siseriikliku tüübikinnitustunnistuse TJA 6.13-3/12.18.13, mille kohaselt on Tehnilise Järelevalve Amet viinud läbi laserkiirusmõõturi LaserCam 4 legaalmetroloogilise ekspertiisi ja tunnistanud seadme vastavaks Eesti õigusaktide nõuetele. Tüübikinnitustunnistus kehtib kuni
14. detsembrini
15. Kiirusemõõteseadme LaserCam 4 puhul on tegemist laserradariga. LaserCam 4 on seade, mis mõõdab liikuva objekti liikumise kiirust ja kaugust seadmest, salvestades samal ajal mõõdetavast objektist video ning jäädvustades nii sihtmärgi liikumise ajaloo. Seadmest väljunud ja tagasi peegeldunud infrapunaimpulsside aja põhjal arvutab seade vastava algoritmi abil liikuva objekti kiiruse ja kauguse, mis kuvatakse kasutajale. Igapäevaselt läbib seade kontrolli, kus testitakse seadme mõõtmistäpsust. Loetletud dokumendid on lisatud kohtuvälise menetleja vastusele. 4.
16. Väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise puhul oli suurima fikseeritud kiiruse (97 km/h) juures sõiduki kaugus mõõteseadmest 254,4 m ning seadmest väljunud laserkiir oli hajunud 26 cm laiuseks. Videosalvestuse andmete väljatrükilt on näha, et kiirus 97 km/h on mõõdetud 5-1 erineval mõõtmisel. Videosalvestuselt nähtub, et kiirusemõõteseadme sihik oli suunatud mõõtmise hetkel sõiduki esiosa keskele. Seega arvestades laserkiire väikest hajuvust (kiire läbimõõt 26 cm), puudub alus kahelda selles, et mõõdeti ja fikseeriti menetlusluse isiku juhitud sõiduki kiirus. Mõõtmistulemused on sõltuvad mõõtmissuuna ja mõõdetava objekti liikumissuuna vahelise nurga koosinusest ning seda nimetatakse koosinusefektiks. Koosinusefekt mõjub mõõtmistulemusele statsionaarselt mõõtes alati vähendavalt. Seega, mida suurem on nurk mõõdetava objekti liikumissuuna ja mõõtevahendi vahel, seda suurem on erinevus reaalse liikumiskiiruse ja mõõtetulemuse vahel. (Näide: kui objekti reaalne liikumiskiirus on 90 km/h, siis juhul kui mõõtmisnurk on 30 kraadi, on mõõteseadme näit 78 km/h). Mõõtmistulemus ei sõltu sellest, kas nurk kiirusemõõtja ja mõõdetava objekti liikumissuuna suhtes on horisontaalne või vertikaalne. Kaebuses esitatud väide, et mõõtja ja menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduk asusid erinevatel kõrgustel ja see võib põhjustada mõõtevea, on tõene, kuid seda selles osas, et mõõteseade võis näidata mõõtetulemusena näitu, mis oli menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki reaalsest liikumiskiirusest väiksem.
17. Seoses menetlusaluse isiku taotlusega kergendada talle mõistetud karistust, selgitab kohtuväline menetleja järgmist.

§ 227

lg 3 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis, rahatrahviga kuni 200 trahviühikut (s.o 800 eurot), arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 227

lg 5 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist

§ 227lg-s 3 sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni kuue kuuni.

Tulenevalt eeltoodust ei võimalda seadus kaebuses esitatud taotlust rahuldada. Kohtuväline menetleja mõistis isikule karistuse, mis jääb alla sanktsiooni 3 4-18-4242 keskmist määra, arvestades nii keskmisest väiksema süüga kui ka varasemate karistustega (2 kehtivat karistust analoogsete liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest). Kohtuväline menetleja hindas karistust kergendava asjaoluna kohtueelses menetluses vastulauses esitatud selgituste ja menetlusaluse isiku kahetsusega. 5.1. Väärteo eripära arvestades sõltub süü suurus kiirusmõõteseadmega mõõdetud sõiduki liikumiskiirusest, ehk numbrilisest näidust ja sellest tulemusest tuleneb ka süüteole antav karistusõiguslik hinnang ehk

§ 227lg 3 (suurima lubatud sõidukiiruse ületamine 41-60 km/h).

Käesoleval juhul võib

§ 227

lg 3 sätestatud suurima lubatud sõidukiiruse ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü on keskmisest väiksem. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Karistusregistri andmetel on menetlusalusel isikul 2 kehtivat väärteokaristust – 27. jaanuaril 2018 karistati E.K

§ 227lg 2 järgi ja 6.

veebruaril 2018

§ 227lg 3 järgi.

Nende rikkumiste eest karistusena määratud rahatrahvid ei ole mõjutanud menetlusalust isikut seadusekuulekale käitumisele. Tulenevalt eeltoodust on rahatrahv kui karistusliik ennast menetlusaluse isiku suhtes ammendanud. 5.

1. Menetlusalune isik selgitas kaebuses, et juhtimisõiguse kaotus viib ta majanduslikult raskesse olukorda. Samas oli E.K teadlik oma juhtimisõiguse vajalikkusest ja kehtivatest väärteokaristustest ka enne arutlusel oleva rikkumise toimepanemist, kuid ometi ei mõjutanud see teadmine tema käitumist liikluses. Mootorsõiduk on suurema ohu allikas ja selle juhtimine nõuab juhilt erilist hoolsust ning vastutustunnet liiklusohutust tagavate reeglite järgimisel. Hoolimatu suhtumine liiklusseaduse nõuete täitmisesse võib viia traagiliste tagajärgedeni. Seetõttu on ka avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal juhtide suhtes, kes liiklusreegleid eiravad. Nendele isikutele mõistetud karistustel on laiem tähendus kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil.
3. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks (menetlusalusele isikule edastati
4. augustil 2018 ka kohtuvälise menetleja vastusele lisatud tõendid, mis puudutavad mõõtmise jälgitavust). Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses.
5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 4 4-18-4242 9.

§ 15

lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud kiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.

§ 227

lg 3 järgi karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis mootorsõidukit

1. juulil 2018 kell 09.54 asulasisesel teel, s.o Tallinnas, A. H. Tammsaare teel (Rahumäe tee ja Veerenni tn vahel) mootorsõidukit kiirusega 97 km/h +/- 3 km/h, ületades sellega lubatud kiirust mitte vähem kui 44 km/h.
2. Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust ja kiiruse ületamist kinnitavad tõendid on lubatavad. 10.
3. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja S T, kes on
4. septembril 2012 läbinud pädeva mõõtja koolituse, kasutades taadeldud mõõtevahendit ja järgides seejuures mõõtemetoodikat. Kiirusmõõturi LaserCam4 (salvestuse ID 004527) salvestuse andmetest nähtub, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki registreerimismärgiga xxxx sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati
5. juulil 2018 kell 09.54 mõõteseadet LaserCam4 (nr LE0205). Taatlustunnistuse nr TTRS-17/00181 kohaselt oli kiirusmõõtur (nr LE0205) taadeldud
6. augustil
7. Kuna taatlemise kehtivusaeg on üks aasta, siis väärteo toimepanemise ajal, s.o
8. juulil 2018 oli kiirusemõõteseadmel kehtiv taatlustunnistus. Tehnilise Järelevalve Ameti
9. detsembril 2013 väljastatud mõõtevahendi siseriikliku tüübikinnitustunnistuse TJA 6.13-3/12.18.13 kohaselt on Tehnilise Järelevalve Amet viinud läbi laserkiirusmõõturi LaserCam 4 legaalmetroloogilise ekspertiisi ja tunnistanud seadme vastavaks Eesti õigusaktide nõuetele (tüübikinnitustunnistus kehtib kuni
10. detsembrini
11. Menetlusalune isik seab kahtluse alla kiirusemõõteseadme mõõtetulemuse, kuna mõõtmishetkel asusid mõõtja ja menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduk erinevatel kõrgustel ning see võib põhjustada oluliselt suurema mõõtevea. Mõõteseaduse § 5 lg 1 teisest lausest on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui kasutatakse taadeldud mõõtevahendit. MõõteS § 7 lg 2 p 4 kohaselt peab kiirusmõõtevahend enne kasutusele võtmist läbima legaalmetroloogilise ekspertiisi. Tehnilise Järelevalve Amet väljastab mõõtevahendi kohta, mis on saanud ekspertiisil positiivse tulemuse, Eesti siseriikliku tüübikinnitustunnistuse. Samuti peab kiirusmõõtevahend olema taadeldud kooskõlas MõõteS § 7 lõikega 3 ning §-ga
12. MõõteS § 7 lg 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistu kohaselt on kiirusmõõtevahendi puhul kohustuslik Tehnilise Järelevalve Ameti väljastatud siseriiklikku tüübikinnitustunnistust omava mõõtevahendi esmataatluse läbimine. Nagu kohus juba eelpool leidis, siis vastab mõõtetulemus kõigile seaduses sätestatud nõuetele ja seega puudub alus mõõtmistulemuse õigsuses kahelda. Mõõtmistulemused on sõltuvad mõõtmissuuna ja mõõdetava objekti liikumissuuna vahelise nurga koosinusest ning see mõjub mõõtmistulemusele statsionaarselt mõõtes alati vähendavalt. Seega asjaolu, et mõõtja ja menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduk asusid erinevatel kõrgustel võib põhjustada mõõtevea ainult menetlusaluse isiku kasuks, s.o reaalsest liikumiskiirusest väiksemaks. 10.
13. Eeltoodut arvestades leiab maakohus, et väärteotoimikus sisalduvate tõenditega (sh videosalvestis, taatlustunnistus, tüübikinnitustunnistus, teave pädeva mõõtja koolituse kohta) on tõendatud E.K-le etteheidetav kiiruse ületamine. Menetlusalune isik kinnitas kohtuvälises menetluses kiiruse ületamist ja tunnistab oma süüd ka kohtule esitatud kaebuses. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt ületas ta suurimat lubatud kiirust, kuna keeras poest tulles 5 4-18-4242 sõiduteele ja nägi, et tagant lähenevad autod suurel kiirusel. Selleks, et peateel sõitvatele autodele mitte ette jääda, pidi ka tema kiirust lisama. Kohtuvälises menetluses esitatud vastulause kohaselt unustas menetlusalune isik, et sellel teelõigul kehtib päevasel ajal (7.0019.00) piirkiirus 50 km/h. Öisel kellaajal kehtib teelõigul piirkiirus 70 km/h. Kohus leiab, et isegi sel juhul sai menetlusalune isik peateele välja sõites ja kiirendades aru, et ületab lubatud kiirust, tegutsedes mitte vähem kui 24 km/h kiiruse ületamise osas otsese tahtlusega. Selline piirkiiruse ületamine on tajutav ka lühikese ajavahemiku jooksul kiirendamisel. Menetlusaluse isiku enda selgitustest esitatud vastulauses nähtub, et kiirusepiirang ei olnud talle teadmata, vaid teo toimepanemise ajal ta unustas, et päeval kehtib sellel teelõigul kiirusepiirang 50 km/h. Selles osas, et ta ületab piirkiirust tegelikkuses mitte vähem kui 44 km/h ulatuses, tegutses isik sel juhul vähemalt hooletusega, mis täidab samuti

§ 227lg 3 subjektiivset süüteokoosseisu tulenevalt Kar

S § 15 lg-st

1. Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Karistus
2. Kohus selgitab, et karistuse mõistmine menetlusaluse isiku taotletud viisil ei ole võimalik.

§ 227

lg 3 näeb võimalike (põhi)karistustena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheteistkümne kuuni. Lisakaristust ei ole kohtuvälises menetluses mõistetud ja isiku kaebuse alusel ei saa kohus tema olukorda raskendada. Siiski on menetlusaluse isiku kaebuse põhitaotlus vähendada talle mõistetud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kestust, mistõttu kaalub kohus kohtuvälises menetluses E.K-le mõistetud karistuse põhjendatust.

1. Karistuse määramise alus on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Kuivõrd tegemist on alternatiivsete karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalusel isikul on
3. aastal juba kaks kehtivat karistust samalaadsete liiklusalaste rikkumiste eest (

§ 227

lg 2 ja

§ 227lg 3).

Mõlemal korral on karistuseks määratud rahatrahv, mis on ka tasutud ehk karistus on täidetud. Eelnevad karistused ei ole aga soovitud mõju avaldanud ja ning isik jätkab samalaadsete liiklusrikkumiste toimepanemist. Seega rahatrahv kui karistusliik on ka kohtu hinnangul end ammendanud. Aresti kohaldamine ei ole kohtu hinnangul praegusel juhul vajalik ega põhjendatud. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses väljendatud seisukohaga, et kohaseks karistuseks on seega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. 14. Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse sõidukiiruse ületamise ulatust.

§ 227lg 3 näeb ette karistuse lubatud kiiruse ületamise eest 41-60 km/h.

Seega selle süüteo kontekstis on isiku süü keskmisest väiksem. Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et teo toimepanemise ajal eksis isik teelõigul suurima lubatud kiiruse osas. Karistuse mõistmisel võtab kohus samuti kergendava asjaoluna arvesse isiku kahetsust. 6 4-18-4242

1. Kohus arvestab asjaolu, et kaebuse esitaja selgitustest nähtuvalt on ta äriühingu juhatuse liige ja vajab mootorsõiduki juhtimisõigust äritegevuse jätkamiseks. Samuti on tal rahalised kohustused, mille täitmine võib mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisel sattuda ohtu. Kohus märgib aga, et linnas liikumiseks saavad Tallinna elanikud kasutada muu hulgas tasuta ühistransporti ja ka takso teenuseid, samuti on võimalik palgata tööülesannete täitmiseks mootorsõiduki juhtimisõigusega isikut. Varem samalaadse süüteo eest kahel korral karistatud isikuna pidi kaebuse esitaja teadma ja arvestama sellega, et lubatud sõidukiiruse ületamine on karistatav kas rahatrahvi, juhtimisõiguse äravõtmise või arestiga.
2. Lisaks tuleb karistuse mõistmisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest, mille hulka kuulub ka liikluskord. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. Nagu nähtub videosalvestisest, on tegemist tiheda liiklusega asulasisese teega, mida kinnitavad menetlusaluse isiku enda ütlused rikkumise toimepanemise asjaolude kohta (tiheda liiklusvooluga ühinemine). Märkimisväärses ulatuses asulasisesel teel piirkiiruse ületamisega pani kaebuse esitaja ohtu nii tema enda kui ka teiste temaga samal teelõigul liikuvate kaasliiklejate elu, tervise ja vara.
3. Eeltoodut kokku võttes peab kohus võimalikuks kergendada kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud karistust minimaalsel määral ning karistada isikut väärteoprotokollis kirjeldatud teo eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks.
4. Sellest tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 tühistab maakohus kohtuvälise menetleja otsuse E.K karistamises osaliselt, s.o isikule määratud karistuse osas, ja teeb uue otsuse, millega karistab menetlusalust isikut

§ 227lg 3 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks.

(allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 7