Lubatud suurim registritelje koormus 750 kg. Haagise tegelik mass oli 1056 kg, lubatud suurim registrimass 650 kg. Autorongi tegelik mass oli 2722 kg, lubatud suurim tegelik mass 2700 kg. Juhtis mootorsõidukit, ei hoidnud ohutut pikivahet ja sõitis tagant otsa s/a Kia registreerimismärgiga XXX. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Luminor Liising AS-le ja L. L. (fikseeritud fototabelite, sõidukite vaatlusprotokollidega ja liiklusõnnetuse aktiga). Rikkus
lg1, 80 lg 1,2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
S § 63 lg 1 kohaselt
G.I vaidlustas 29.10.2018 otsuse väärteoasjas nr 2302,18,006602 paludes otsus tühistada ja menetlus lõpetada. Kaebust põhjendab ta sellega, et tema ei ole liiklusõnnetust põhjustanud, otsus ei vasta nõuetele, haagise mass oli lubatud. G.I jäi kohtuistungil esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu. Kohtuistungil andsid ütlusi tunnistajad O. R., L. L., E. K. ning kaebuse esitanud isik G.I . Kohus uuris järgmisi dokumente: - Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (lk 1-11); Massimõõtmise protokoll (lk 12); AS Inges Kindlustus 23.07.2018.a päring ja PPA vastuskiri (lk 16-17); kaitsja esindusõigust kinnitavad dokumendid (lk 19-21); väärteoprotokoll (lk 23); otsus väärteoasjas (lk 24); - karistusregistri väljatrükk (lk 25); kaebus lisadega (kohtutoimik lk 1-13) massimõõtmise protokollid, taatlustunnistused, kaalu-kontrolllehed, kaalu kasutusjuhend ja mõõtemetoodika, eriloa otsingu väljatrükk (kohtutoimik lk 35-74); - karistusregistri väljatrükk ja kohtuotsus (kohtutoimik lk 75-77); kohus vaatas videosalvestust. Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, kuulanud ära tunnistajad ja kaebuse esitanud isiku seletused ning kohtuvälise menetleja esindaja ja kaitsja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse avariimenetlusgrupi väärteomenetleja A. L. koostas väärteoprotokolli nr AB1577430 väärteoasjas nr 2302,18,006602, mille kohaselt G.I 12.07.2018.a kell 14.15 xxx(xxx) juhtis mootorsõidukit Volkswagen Passat koos haagisega, haagis AMOR M 401L150 reg.märk xxx, teostas veose vedu, omamata
Lubatud suurim registritelje koormus 750 kg. Haagise tegelik mass oli 1056 kg, lubatud suurim registrimass 650 kg. Autorongi tegelik mass oli 2722 kg, lubatud suurim tegelik mass 2700 kg. Juhtis mootorsõidukit, ei hoidnud ohutut pikivahet ja sõitis tagant otsa s/a Kia reg.märk XXX. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Luminor Liising AS'le ja L. L. 'le Rikkus
lg 1, § 80 lg 1,2 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad
Täpselt samal moel on G.I-le süüksarvatavat väärtegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja 29.10.2018.a otsuses väärteoasjas nr 2302,18,006602. Liiklusõnnetuse akti, sündmuskoha vaatlusprotokolli, menetlusaluse isiku G.I ja tunnistajate R. ja L. ütlustega on tõendatud asjaolu, et 12.07.2018 kell 14:15 xxx te bussipeatuse juures toimus liiklusõnnetus, milles osalesid G.I sõiduauto Volkswagen Passat registreerimisnumbriga XXX. juhina ja O. R. s/a Kia registreerimismärgiga XXX Kia juhina. Liiklusõnnetuse akti ja sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fototabelitega kohaselt paiknevad nii sõiduauto Kia kui Volkswagen kolmandas reas paralleelselt sõidurea joontega. Kia on sõidurea parempoolses servas ja Volkswagen vasakpoolses servas. Kia tagumisel stangel on kraapejäljed sõiduki keskteljest juhi poole, Volkswageni esistangel on kraapejäljed sõiduki kesteljest kõrvalistuja poole. Mõlemal sõidukil olevad kahjustused on väga väikesed. Autodele tekitatud vigastused on nähtavad sündmuskoha vaatlusprotokolli lisadeks olevatel fototabelitel. LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo koosseisu täitmiseks on oluline, et varaline kahju on tekitatud teisele isikule, mitte liiklusõnnetuse põhjustanud isikule endale. Käesolevas väärteoasjas on Kia Sportage omanikuks AS Luminor Liising ja Volkswagen Passat omanikuks L. L.. O.R. kinnitas, et Kia Sportage kuulub AS-le Luminor Liising. L.L. ja G.I kinnitasid et Volkswagen Passat kuulub L.L.sele. Seega tekkis liiklusõnnetuse tagajärjel varaline kahju kolmandatele isikutele. G.I ütluste kohaselt sõitis ta sõiduki omaniku L. L.sega Tammsaare teed mööda Järvevanale ja sealt Tartu mnt poole, et viia prügimäele kivikoorem. Olid teises reas, kui esimesest reast tuli üks liikleja, kes pressis siit-sealt, igalt poolt, üritas ette keerata, aga kuna 2 veoauto jäi talle ette, siis ta ei saanud G.I ette sõita. G.I sõitis edasi teises reas. KIA juht sõitis esimeses reas ning üritas temast mööda saada, aga Kia juhile jäi ette veoauto esimesest reast. Siis kui tekkis juurde üks sõidurida, siis ta kihutas selle kaudu (paremalt poolt) tema ees olevast veoautost mööda ja esimesest reast, siis teisest, veoauto eest läbi ja G.I ette, kes sõitis tänu lisandunud reale nüüd nö kolmandas reas. Kia juht vajutas järsku pidurit ning seejärel uuesti. Kui teisel korral vajutas pidurit, siis G.I enam pidama ei saanud ja sõitis Kia-le tagant sisse. Kia ees ühtegi sõidukit ei näinud. Ühtlasi jäi Kia juht silma oma agressiivse sõidustiiliga. Koorma kohta selgitas, et vaatas silma järgi, käru ei olnud ääreni täis. Tegeleb ehitusega ja arvas, et ei ületa kaalu. Eraldi ei kaalunud. Tunnistaja O. R. ütluste kohaselt sõitis sõidukiga Kia (reg.märk XXX), Mustamäelt Ülemiste poole, kolm rida oli, sõitis keskmises ja vahetas rida vasakule ehk siis kolmandasse ritta. Kaebuse esitaja juhitud sõiduk (Volkswagen Passat) liikus taga pool. Lisandunud esimeses reas O.R. ei sõitnud, ainult teisest kolmandasse. Sinna ritta oli vaja saada, sest plaan oli sõita lennujaama läbi xxx.. Võttis hoo maha, sest tema eesolev sõiduauto reastus samuti ümber. Kokkupõrge juhtus suhteliselt kohe pärast ümberreastumist. Reastunud kolmandasse ritta G.I ette, võttis R. hoogu maha, sest ka tema eesolev sõiduauto reastus ümber, kokku toimus 2 pisikest kokkupõrget. Esmalt üks, pärast seda kui ta hoogu vähendas, ning siis teine kui ta jälle hoogu vähendas ja alles siis said seisma. Pärast liiklusõnnetuse toimumist ütles G.I talle, et temal on kuskil 1000 kg peal, et ta ei saanud nii hästi pidama. Varasema ebakõla kohta selgitas, et kaebuse esitaja keeras tema ritta Järvevana teel enne tunnelit kus on 3 või 4 rada, kus 2 rida läheb tunnelisse. O. R. sõitis Ülemiste poole, G.I jäi tunneli ritta, ta hakkas sealt reastuma ümber. G.I oli O. R.st hästi sutsukene eespool, kuna tal oli käru ka, siis autod olid täiesti kõrvuti. Ei tea kas jäi G.I-le pimedasse nurka. Tunnistaja L. L.se ütluste kohaselt tunneb kaebuse esitajat (sõber) ning sõitsid koos G.I-ga Õismäelt Suur-Sõjamäele. Sõitsid mööda Järvevana kõige vasakpoolsemas reas, vaatas peeglitesse, nägi tagapool liikuvat punast autot, mis oli hästi agressiivse sõidustiiliga, vahetas radasid pidevalt ja trügis kogu aeg. Sõitsid edasi, Kia juht tuli kõrvale paremale poole, siis ta jäi veoauto taha kinni, ei mahtunud vahele, tahtis ette minna. Läks natuke maad edasi ja kui tekkis kolmas rida kõrvale, siis läks Kia juht parema rea kaudu veoautost mööda ja tuli G.I poolt juhitud sõiduki ette ja vajutas pidurit. Seega, Kia juht sõitis paremasse ritta, teisel real oleva veoauto eest läbi ja kolmandasse (diagonaalis üle) ja pidurdas. Veoauto ei pidanud kiirust vähendama. G.I pidurdas ühe korra järsult. Liiklusohtlikke situatsioone rohkem ei olnud. L. L.sele kuuluval sõidukil (Volkswagen Passat) oli numbrimärgi alus puruks ja numbrimärk oli kannatada saanud ja numbrimärgi kõrvalt oli natukene värv kannatada saanud. Kia-l olid värvikriimud. Kaebuse esitanud isiku ja tunnistaja R. ütlused liiklusõnnetuse toimumise asjaolude kohta on omavahel vastuolus. Kuna mõlemad isikud on asjast huvitatud isikud, s.t kumbki ei soovi liiklusõnnetuses süüdi olla, ei ole kohtul alust eelistada emba-kumba ütlusi. Kuigi tunnistaja L. ütlused osaliselt kattuvad kaebuse esitanud isiku ütlustega, on ka tema asjast huvitatud isik, kuivõrd G.I sõitis tunnistajale kuuluva sõiduautoga, mistõttu puudub alus ka tema ütluste eelistamiseks teistele. G.I ütlused selle kohta kuidas O.R. üritas mööda pressida on segased. Kord ütleb, et tema kõrvalreas sõitis veoauto, siis ütles, et veoauto oli natuke ninaga eespool kui R. üritas mööda pressida. Seejärel väitis, et enne kui jõudis veoautoga lähestikku ürtias mööda pressida. Ei ole eluliselt usutav, et olukorras kui G.I juhitud sõiduk on peaaegu kõrvuti teises reas sõitva veoautoga oleks sellises olukorras mõnel teisel autol võimalik teisest reast kolmandasse ritta G.I-le ette pressida. 3 Asjaolu, et G.I ja O.R. vahel oli eelnevalt liikluses leidnud aset situatsioon, mis kummalegi ei meeldinud, ei ole menetlusesemeks oleva liiklusõnnetuse tekke põhjuseks. Nii G.I kui O.R.t on varasemalt
nõuete rikkumis eest karistatud, mistõttu puudub alust väita, et üks või teine on liikluses hoolsam või vähem hoolsam. Vaidlust ei ole asjaolus, et Kia Sportage reastus ümber kolmandasse ritta ja oli ümberreastumise ehk manöövri juba lõpetanud kui G.I Volkswageni roolis talle otsa sõitis. Seega ei olnud liiklusõnnetuse põhjuseks manöövri ehk ümberreastumise sooritamine O. R. poolt. Kokkupõrge ei toimundu manöövri sooritamise käigus. Ka sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelite kohaselt toimus kokkupõrge kolmandas reas, s.t Kia Sportage oli juba lõpetanud ümberreastumise. Mõlemad autod olid otse sõidusuunas. Asjaolu, et üks auto sõitis sõidurea parempolses servas ja teine vasakpoolses servas on tinginud kahjustuste tekkimise nihkes autode keskjoonega. Vaidlust ei ole asjaolus, et liiklusõnnetuse põhjustas asjaolu, et Volkswagen Passati juht G.I ei saanud pidama kui Kia Sportage juht O.R. pidurdas. Nii G.I kui tunnistajad R. ja L. ütlused kinnitavad, et pärast reavahetust O.R. pidurdas ja seetõttu sõitis G.I Volkswageniga Kia-le tagant otsa. Ütlused erinevad pidurdamist tinginud asjaolude osas. R. ütluste kohaselt tingis pidurdamise talle ette reastunud auto pidurdamine. L. ja G.I eitavad sellise auto olemasolu. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelite kohaselt puudusid sündmuskohal pidurdusjäljed. On üldteada asjaolu, et kui järsult pidurdada tekivad pidurdusjäljed. Eeltoodust tulenevalt ei ole usutav L.L.se väide, et G.I pidurdas ühe korra järsult. G.I enda ütlustest nähtub, et ta kas pidurdas jätkuvalt või kaks korda. Pidurdusjälgede puudumine tähendab, et G.I kas ei pidurdanud üldse või pidurdas kergelt või sujuvalt. Arvestades, et Volkswagen Passatil oli taga haagis koormaga, on eluliselt usutav, et sellises olukorras pidurtatakse pigem sujuvalt kui järsult.
lg 1 kohaselt peab juht vastavalt sõiduki kiirusele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldaks vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. G.I teadis, et tal on sõiduautol taga koormaga haagis, mistõttu on pidurdusteekond pikem kui tavaliselt, seega ta teadis, et tuleb hoida tavalisest pikemat pikivahet. Kui tema ette reastus auto, mistõttu jäi pikivahe väiksemaks kui oleks vajalik olukorras, kus eessõitev auto on mingil põhjusel sunnitud pidurdama, pidanuks G.I koheselt pikivahe suurendamiseks vähendama enda juhitava auto kiirust, et ta suudaks eesliikuva auto pidurdamisel vältida otsasõitu. G.I seda aga ei teinud, mistõttu kui eessõitev auto pidurdas , ei suutnud ta vältida otsasõitu. Arvestades autodele tekitatud kahjustuste iseloomu, on eluliselt usutav, et G.I lähtus pikivahe hoidmisel sõidautole tavaliselt vajalikust vahemaast, kuid ei arvestanud, et raske koormaga haagisega on pidurdusteekond pikem. Kohtul ei ole alust väita, et O. R. pidurdas ees põhjendamatult. Ei ole oluline, kas juht pidurdas seetõttu, et tema ees olev auto pidurdas või seetõttu, et ümberreastumisel võis kiirus kasvada ja pärast manöövrit korrigeeris kiirus lubatud piiresse. Väärteoasjas puuduvad tõendid ja ei ole eluliselt usutav, et O. R. soovis tahtlikult põhjustada liiklusõnnetust ning tema kasutuses olnud autot kahjustada. Liiklusõnnetusse sattumine toob kaasa ajakulu ja varalise kahju, ehk siis lisaprobleemid. Arvestades, et R. sõitis eesmärgipäraselt konkreetsesse kohta (Viking Motros ja edasi lennujaama), ei ole usutav, et tal tuli mõte provotseerida liiklusõnnetus, kus tema juhitav auto saaks kannatada. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et liiklusõnnetuse põhjustanud liiklusnõuete rikkumine seisnes kõnealusel juhul selles, et kaebuse esitaja ei hoidnud pärast seda, kui tema ette oli ümberreastunud Kia Sportage, piisavat pikivahet, et vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud sõidukile. Olukorras, kus ükski Volswageni taga liikunud sõiduk Volkswageni pidurdamisel 4 Volkswagenile otsa ei sõitnud, ei olnud tegemist sellise järsu pidurdamisega, mis ei võimaldanud tagasõitval juhil reageerida. G.I enda ütlustest ja käitumisest – ei suurendanud pikivahet peale Kia Sportage ettereastumist, vaid reageeris alles eessõitva auto pidurdamisel - nähtub, et ta suhtus täiesti kohusetundetult ja ükskõikselt sellese, kas tavalisest raskema autoga sõites on tal piisav pikivahe ja sellega kaasneva käitmise võimalikesse tagajärgedessse, pannes sellega väärteo toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. Seega on eeltooduga tõendamist leidnud, et G.I enda tegevusega rikkus LS § 46 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Tunnistajana ülekuulatud politseiametnik E. K. ütluste kohaselt saabusid avariigrupi kutsel ja kaalusid Volkswagenit, mille järel oli kerghaagis. Teostas massimõõtmise ja selgus, et üksused olid ülekaalus. Fikseerisid videosalvestisel kaalunäidud, et oleks lihtsam tabelisse kanda, mis arvutab mõõtetulemuse. Tunnistaja ütlusi kinnitab videosalvestus. Samuti kinnitab videosalvestus, et massimõõtmise protokolli on kantud kaaludel olnud tulemused. Menetlusaluse isik ei vaidlusta, et talle näidati kaalude näite. Samuti ei vaidlusta asjaolu, et kaalude näidud olid samad, mis on kajastatud massimõõtmise protokollis. Eeltoodust tulenevalt on tunnistaja K. ja kaebuse esitanud isiku G.I ütluste ning massimõõtmise protokolliga leidnud tõendamist, et 12.07.2018 läbi viidud mõõtmiste tulemusena tuvastati, et G.I kasutuses olnud järelkäru kaalus pärast laiendmääramatuse mahaarvamist 1056 kg ning veduk ja haagis kokku 2722 kg. Vaidlusaluseks küsimuseks on - kas massimõõtmisel kasutatud kaalud olid läbinud korralise perioodilise kontrolli ja nad olid töökorras. Tulenevalt kuni 31.12.2018 kehtinud mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg 2 p-st 2 peab karistuse määramisel väärteoasjas olema mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud. Vastavalt MõõteS § 5 lg 1 esimesele lausele on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. MõõteS § 10 lg-st 3 tuleneb, et mõõtevahendit tuleb kasutada nii, nagu on ette nähtud tootja koostatud kasutusjuhendis. Kaalude kasutamist reguleerivad nõuded on sätestatud mõõteseaduse §-des
lg 1 kohaselt ei tohi sõiduki tegelik mass ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust. Kohtule kaitsja poolt esitatud sõiduki põhiandmete taustakontrolli väljatrükist nähtub, et haagise Amor reg märgiga xxx lubatud suurim teljekoormus on 750 kg ja registrimass/registri teljekoormus on 750 kg. Kohtuväline menetleja ei ole väärteotoimikusse lisanud ega kohtule esitanud dokumente, mis kinnitaks väärteoprotokollis ja väärteoasja otsuses toodud väidet, et haagise lubatud suurim registrimass oli 650 kg. Kuivõrd kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et haagise Amor lubatud suurim registrimass on 750 kg, siis oli autorongi lubatud suurim mass 750+2050 s.o 2800 ja autorongi mõõdetud mass 2722 kg jääb lubatud piiresse ning G.I ei ole ületanud autorongi lubatud suurimat registrimassi. Kuivõrd G.I kasutuses olnud haagise kaaluks mõõdeti 1056 kg, mis ületas lubatud registrimassi (750 kg) 306 kg võrra rikkus G.I
G.I ei ole rikkunud
lg 2 sätestatut, mille kohaselt kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada käesoleva seaduse §-s 341 kehtestatud korras. Sama paragrahvi lg 3 näeb ette lg-s 2 märgitud “kehtestatud suuruse“ kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Haagise lubatud registermass ei ole kehtestatud ministri määrusega, seega ei ole G.I rikkunud
Juhtides autorongi, mille üheteljeline haagis ületas lubatud suurimat registrimassi rikkus G.I teljekoormusele tootja poolt kehtestatud nõudeid. G.I ütlustest nähtub, et haagises oli vannitoa lõhkumisel tekkinud purustatud betoon. Vaatas kaalu silma järgi, käru ei olnud ääreni täis. Tegeleb ehitusega ja arvas, et ei ületa kaalu. Eraldi ei kaalunud. Tunnistaja L. ütlused kinnitavad, et kärule pandi peale silma järgi, et äkki on enam-vähem. Silma järgi oli raske hinnata. Seega kinnitavad G.I ja tunnistaja L. ütlused, et G.I teadlikult asus sõitma autorongiga, mille puhul ta ei teadnud, kas koorem jääb lubatud kaalu piiresse. Arvestades, et haagise kaal oli lubatud kaalust 306 kg raskem, pidi sellist koormat haagisele peale pannes G.I pidama võimalikuks, et see võib ületada lubatud registermassi ja sellist haagist autoga vedades tundma, et haagis on väga raske, mistõttu pidi isikul tekkima kahtlus koorma raskuses, kuid G.I suhtus ükskõikselt ja kohusetundetult sellesse, kas haagise koorem vastab lubatud registrimassi kaalule või mitte lootes, et ehk vastab või ei jää vahele. Seega G.I pani väärteo toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. Seega on eeltooduga tõendamist leidnud, et G.I enda tegevusega rikkus LS § 80 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 2612 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
lg 1 kohaselt mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 1 kohaselt sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest, mis ei vasta lubatud mõõtmetele, massile või teljekoormusele või mis muul viisil ohustab tee püsivust või liiklusohutust, samuti sõiduki, autorongi või masinrongi juhi poolt eriveo tingimuste rikkumise eest või sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel 7 – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Kummagi teo puhul õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. G.I on süüvõimeline ning KarS
lg 2 sätestatud rikkumist, peab kohus põhjendatuks vähendada kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust. Kuivõrd menetleja on määranud karistuse alla sanktsiooni keskmist määra, jääb ka kohtu poolt määratud karistus sanktsiooni esimese kolmandiku piiresse. 2 Kohus ei saa raskendada isiku olukorda ja G.I-le tuleb
lg 1 ja § 261 lg 1 järgi Kars § 63 lg 1 alusel määrata karistuseks rahatrahv 80 trahviühikut. Rahatrahv kuulub täitmisele ositi KarS § 66 lg 2 alusel 8 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus G.I kaebuse osaliselt, tühistab menetleja otsuse ning teeb uue otsuse raskendamata isiku olukorda. kohtuvälise Kuivõrd kohus ei lõpeta väärteomenetlust VTMS § 29 sätestatud alustel, puudub alus kaitsjale makstud õigusabi summade väljamõistmiseks Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p2, 133, 134, Otsustas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.