← Eesti

1-15-9820/13

Obsah (4)§ 180§ 390§ 326§ 245

1-15-9820 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-9820 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Tali, Meelika

§-de 173 lg 1-4; § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 1 alusel mõisteti R. Krajevilt riigituludesse välja sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas 1

(2)1-15-9820 975 eurot; ekspertiisitasu DNA ekspertiisi eest (ekspertiisiakt nr 13E-GE0795) kogusummas 3078 eurot; kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi teenuse eest kogusummas 631,20 eurot.

§ 180lg 3 alusel määrati, et menetluskulud tuleb R.

Krajevil tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. 3. 18.12.2015 laekus Harju Maakohtule R. Krajevi määruskaebus, milles ta sisuliselt palub võimaldada menetluskulude ositi tasumist või tasumise peatamist seoses tema vangistuses viibimisega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4.

§ 390

lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel

  1. või
  2. peatüki sätteid, arvestades
  3. peatükis sätestatud erisusi.

§ 326lg 3 (11.

ptk) teine lause lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt

§ 390

lg-st 1 kehtib

§ 326

lg-s 3 ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse üle otsustamisel. 5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning R. Krajevi määruskaebusega, leiab üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest johtuvalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kohtukolleegium leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus ehk antud juhul on tegemist perspektiivitu taotlusega. Nimelt hüvitab

§ 180

lg 1 esimeses lauses märgitu kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuigi

§ 180

lg 3 teise lause kohaselt võib kohus osa menetluskuludest riigi kanda jätta, on selle sätte kohaldumine kokkuleppemenetluses seoses

§ 245

lg 1 täiendamisega punktiga 12, millega süüdistatavalt välja mõistetavad menetluskulud said kokkuleppe osaks, piiratud. Küll aga on kohtul omal algatusel võimalik

§ 180

lg 3 kolmandale lausele tuginedes määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi, kuna selles osas ei ole

§ 245lg-s 1 sätestatud erisusi.

Maakohus on tulenevalt

§ 180

lg-st 3 ka arvestanud süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ning võimaldanud R. Krajevil tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (vt Harju Maakohtu 08.12.2015 otsuse resolutsiooni p 40).

§ 180

lg 3 võimaldab kohtul määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi, kuid ei näe ette võimalust peatada või lükata menetluskulude tasumine tervikuna edasi nagu seda taotleb R. Krajev alternatiivselt oma määruskaebuses. 6. Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust ja lähtuvalt

§ 326

lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Orvi Tali /allkirjastatud digitaalselt/ Meelika Aava /allkirjastatud digitaalselt/ Ivi Kesküla 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.