järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav R.H , IK XXX; sünniaeg: 28.juuli 1976.a; kodakondsus: XXXX; emakeel: XXXX; haridus: XXXX; perekonnaseis: XXXX; töökoht: XXXX; elukoht: XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korral, väärteokorras karistatud korduvalt; tõkend: vahistamine alates 05.aprillist 2016.a (kinnipidamine 03.aprillist 2016.a.) RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada R.H
lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendada mõistetud karistust R.H-le Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 21.märtsi 2016.a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-2022 mõistetud karistuse, s.o seitsme
lg 4 ja § 69 alusel asendada R.H-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis
lg 1 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel määrata R.H-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.
lg 2 p 8 alusel määrata R.H-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus osaleda sotsiaalprogrammis suunitlusega joobes juhtimise eest karistatutele. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata R.H Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse (asukoht: kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vangla Tartu, Tiigi 78) Tühistada R.H suhtes kohaldatud tõkend kohtuotsuse kuulutamisest. R.H-le Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 21.märtsi 2016.a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-2022 kohaldatud lisakaristus – mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine neljaks
lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku kuriteo toimepanemise vahendina R.H-le kuuluv, kuid Regionaalse Maanteeameti liiklusregistris K.J. nimele registreeritud sõiduk Chrysler Grand Voyager registreerimismärgiga XXXX, mis on Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 12.aprilli 2016.a määrusega kriminaalasjas nr 1-16-2983 arestitud ning asub hoiukohas aadressil Tartu, Tähe 106A. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista R.H-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha kuussada nelikümmend viis
Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 9 kuud vangistust.
lg 2 ja § 73 lg 4 järgi mõista liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetavat karistust 9 kuud vangistust 21.märtsi 2016.a Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kohtuotsusega nr 1-16-2011 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuud vangistust võrra.
lg 1 järgi arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.aprill 2016.a – 09.mai 2016.a, s.o 1 kuu 7 päeva vangistust ja lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 2 kuud 23 päeva vangistust. Lähtudes
lg 4 ja § 69 asendada 1 aasta 2 kuu 23 päevane vangistus 443 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 1 aasta 2 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid vastavalt
sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2, 5 ja 8 järgi on R.H käitumiskontrolli ajal kohustatud: mitte tarvitama alkoholi; ühe kuu jooksul pöörduma eriarsti vastuvõtule ning eriarsti määramisel alluma ettenähtud ravile või osalema AA-tugigrupi töös; osalema programmis joobes juhtimise eest karistatutele. 21.märtsi 2016.a Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kohtuotsusega nr 1-16-2022 mõistetud lisakaristus jätta iseseisvaks täimiseks. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. R.H tuleb süüdi tunnistada
Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid puuduvad. Kokkuleppes taotleb prokurör
lg 1 alusel kuriteo toimepanemise vahendina konfiskeerida R.H-le kuuluv mootorsõiduk Chrysler Grand Voyager registreerimismärgiga XXXX, mis on 12.aprilli 2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtumäärusega arestitud konfiskeerimise tagamiseks.
lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 12.juuni 2008.a lahendis kriminaalasjas nr. 3-1-1-3707 märkinud, et isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks, mistõttu saab mootorsõidukit käsitleda
Samuti on kolleegium märkinud, et mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine ohustab liiklejate elu, tervist ja vara ning sellisele omandi üldiste huvide vastasele kasutamisele on riik kohustatud reageerima ja võtma tarvitusele meetmed loetletud väärtuste kaitseks. Kuna süüteo toimepanijalt vahendi äravõtmine takistab süüdlase uute samalaadsete tegude toimepanemist ning omab seega märkimisväärset preventiivset toimet, siis võib süüteo toimepanemise vahendiks oleva sõiduauto konfiskeerimist pidada teole vastavaks. Samas aga saab mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. Kohtus on tõendamist leidnud R.H poolt tahtliku kuriteo toimepanemine, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Teda on ka varem kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis – 21.märtsil 2016.a tingimisi vangistusega katseajaga 1 aasta 6 kuud. Seega on käesolev kuritegu toime pandud vaid paar nädalat pärast eelmise kohtuotsusega samasuguse rikkumise eest süüditunnistamist ja nimetatud kohtuotsusega kaasnenud katseajal. Seetõttu on alust arvata, et varasem karistus ja selle kandmiseks antud kergem võimalus ei ole süüdistatavale vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Samuti ei ole süüdistatavale vajalikku mõju avaldanud varasema kohtuotsusega kohaldatud lisakaristus – juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Seega on ilmne, et süüdistatava mõjutamiseks on vajalik kohaldada täiendavaid meetmeid peale tavapäraste karistuste. Kuriteo toimepanemiseks kasutas R.H mootorsõidukit Chrysler Grand Voyager, mis kuulub Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroo andmetel K.J.. Samas on K.J. ja tunnistaja T.J. kinnitanud, et sõiduk on müüdud R.H-le ning ka süüdistatav ise on kinnitanud sõiduki omandiõigust. Kuivõrd liiklusregistrisse kantud sõiduki omaniku märge on seaduse kohaselt üksnes informatiivne ega kinnita sõiduki tegelikku omanikku, siis tulebki sõiduki omandiõiguse arvestamisel lähtuda reaalset omandiõigust kujundavatest asjaoludest ning käsitleda sõiduki omanikuna R.H . Kohus leiab, et kuna R.H on kasutanud temale kuuluvat sõidukit mootorsõiduki joobeseisundis juhtimiseks ja seega tahtliku kuriteo toimepanemiseks, siis tuleb nimetatud sõidukit käsitleda kuriteo toimepanemise vahendina
Arvestades eeltoodut, et süüdistatavat on ka varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kuid varasem karistus, sealhulgas lisakaristus, talle vajalikku mõju avaldanud ei ole ning ta on jätkanud samasugust tegevust ka katseajal, kasutades selleks temale kuuluvat mootorsõidukit, leiab kohtunik, et süüdistatava edasise samalaadse ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ning tema täiendavaks mõjutamiseks on põhjendatud kohaldada temale kuuluva sõiduki konfiskeerimist kuriteo toimepanemise vahendina. Menetluskuludena kuulub R.H-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, joobeseisundi tuvastamise tasu ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes tooduga, et aluseid menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks ei esine. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.