g2p8 tunnustel selle kohta, et ajavahemikul 19.10-2009a kuni 21.10.2009a on xxx linnas xxx võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sisse tungitud akna avamise teel Hxxxr Nxxx´ule kuuluvasse korterisse nr. 1, kust on ära võetud mobiiltelefon xxx väärtusega 1500 krooni; Swedbanga pangakaart ja gaasiboileri sisu väärtuses 2000 krooni. Antud kriminaalasja juurde on lisatud viis kriminaalasja
järgi ja lisaepisood
Kahtlustatavana peeti 10.05.2010 kell 22.15 kinni Aleksei Ossipov, ik 38509162238, kodakondsuseta, haridus põhi, elukoht xxx, töökoht puudub, varem karistatud
,
g2 p4,7,8,
g2p4,7,8 järgi, väärteokorras karistatud 4 korda, sh korduvalt
11.05.2010 esitati Aleksei Ossipovile kahtlustus
p 5,6 ja viis episoodi
Aleksei Ossipov tunnistas end kahtlustatavana ülekuulamisel süüdi vargustes,
p4,5 järgi A.Ossipov end süüdi ei tunnistanud, andes ütlusi, et viibis koos A.Bxxx sügisel 2009 korteris aadressil xxx, kust varastasid kannatanu vara, kuid kinnitas, et ei tarvitanud kannatanu suhtes mingit vägivalda. Käesolevas kriminaalasjas 15.03.2010 kahtlustatavana ülekuulatud A.Bxxx kinnitab, et tema, koos A.Ossipoviga panid toime korterist aadressil xxx1 varguse. Kuna varguse toimepanemise ajal korteris viibinud H.Noorlind osutas vastupanu, siis A.Ossipov lõi teda rusikaga näkku ja kägistas teda kätega ära, seejärel, lavastades enesetappu, poos H.Nxxxu korteri vannitoa uksel üles, kasutades selleks korterist leitud nööri. Sündmuskoha vaatlusel teostatud piltidel on fikseeritud laiba asukoht ning surnukeha peal on näha vägivallatunnused. Vastavalt ülemkonstaabel Artur Eraparti ettekandele, viibis tema 21.09.2009 sündmuskohal, kus avastas korteris WC ukse küljes nööri otsas rippunud korteri omaniku surnukeha ning fotografeeris surnukeha peal lahtist veritsevat haava. Vastavalt lahanguaktile nr 385 H.Nxxx surma põhjuseks on mehhaaniline asfiksia. Kohtueelse uurimise käigus olid ära võetud H.Nxxx kuuluv mobiiltelefon ning videokaamerast salvestused kannatanu H.Nxxx pangakaardi kasutamine A.Bxxx poolt. Sündmuskoha vaatlusel avastati kannatanu H.Nxxxa korteris tumepunased plekid. On määratud kohtumeditsiinilise komisjoni ekspertiis ja DNA ekspertiis. Prokurör taotleb vahistamist, kuna Aleksei Ossipovi kahtlustatakse kuues kuriteo toimepanemises, üks neist on
p 5,6 järgi ettenähtud esimese astme kuritegu, mis on karistatav kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega. Arvestades kahtlustuse sisu ja karistuse liiki on võimalik kahtlustatava poolt menetlusest kõrvalehoidumine. Raskes isikuvastases kuriteos kahtlustatav Aleksei Ossipov võib vabaduses kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda võimaliku karistuse raskuse tõttu, sest tal puudub tihe sotsiaalvõrgustik ning tööga seotud kohustused. Seega on vahistusaluseks menetlusest kõrvalehoidumise võimalus. A.Ossipov on varem kohtulikult karistatud tapmise toimepanemise eest vangistusega 7 aastat. Viru Maakohtu 26.11.2008 määrusega on A.Ossipov vabastatud enne tähtaega tingimisi katseajaga kuni 06.04.2010. Seega, ta pani uued kuriteod toime katseajal. Väärteokorras on teda korduvalt karistatud
Kahtlustus mõrvas viitab, selle et isik on ohtlik ühiskonnale. Arvestades kahtlustatava isikut, sealhulgas varasemat elukäiku ning kuriteo toimepanemise asjaolusid, on alust arvata, et A.Ossipov paneb kuritegeliku kalduvuse tõttu vabaduses viibides toime uusi kuritegusid. Seega on olemas vahistusalus nagu uute kuritegude toimepanemine. Kohtu põhjendused Kahtlustatav avaldas kohtuistungil, et ta tunnistab ennast süüdi vaid vargustes. Ta elab üksi oma korteris, saab sotsiaalabi. Ta ei soovi olla vahistatud. Kaitsja toetas oma kaitsealust. Prokurör jäi oma taotluse juurde. KrMS § 127 lg 1 sätestab tõkendi valimise alustena muuhulgas kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkuse, karistuse raskuse, kahtlustatava isikut, tema tervist, ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. KrMS § 130 lg 2 sätestab, et kahtlustatava võib vahistada, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või uusi kuritegusid toime panna. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud prokuröri ja kaitsja, tuleb kohtunik järeldusele, et prokuröri esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Aleksei Ossipov on kahtlustatavana kinni peetud 10.05.2010 kell 22.15. Kriminaalasjas on olemas põhjendatud kuriteokahtlus. Kahtlustatav selgitas, et ta tunnustab ennast süüdi 5 episoodi vargustes. Samuti tapmise episoodis on kahtlust kinnitavaks esialgseks tõendiks kahtlustatava A. Bxxx 15.03.2010 antud ütlused, et A. Ossipov rääkis talle, et ta kägistas kannatanu ning peale seda võttis nööri ja tegi nii nagu oleks kannatanu ennast ise üles poonud. Selliseid ütlusi kinnitas A. Bxxx ka ütluste olustikuga seostamisel 16.03.2010. 23.04.2010 ülekuulamisel keeldus A. Bxxxütluste andmisest ja avaldas, et annab ütlused kohtus. Kohtuarstliku ekspetiisi aktist ( 04.11.2009) kannatanu surna saabus mehhaanilise lämbumise tõttu poomisel. Kohus leiab, et on olemas põhjendatud esialgne kahtlustus
Kohtunik nõustub prokuröri väitega, et Aleksei Ossipovi puhul on tegemist isikuga, kes võib uusi kuritegusid toime panna. Aleksei Ossipov on varem kohtulikult karistatud Ida-Viru Maakohtu 18.09.2003 kohtuotsusega
Viru Maakohtu 26.11.2008 määrusega vabastati tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 06.04.2010. Väärteokorras on teda korduvalt karistatud
Seega on kahtlustatav uued kuriteod toime pannud katseajal, mis näitab, et ta jätkab kuritegude toimepanemist. Seega on olemas KrMS § 130 lg 1 ettenähtud vahistamise alus. Kohtunik nõustub prokuröri väitega, et Aleksei Ossipovi puhul on tegemist isikuga, kelle puhul võib eeldada, et ta võib hakata uurimisest kõrvale hoiduma, sest talle inkrimineeritud kuriteo puhul on tegemist raske isikuvastase kuriteoga, mis on karistatav kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega. Seega on olemas teine vahistamisalus - menetlusest kõrvalehoidumise võimalikkus. Vahistamine on äärmuslik meede, mille kohaldamine peab olema ilmselt vajalik ja proportsionaalne toimepandule. Taotluse rahuldamisel arvestab kohus ka saabunud tagajärje raskust- inimese surm, mis on korvamatu ja selle eest ettenähtud võimaliku karistuse raskust. Kohus leiab, et antud juhul, nimelt raske isikuvastase kuriteo kahtlustuses, samuti ka teise astme korduvate kuritegude toimepanemise kahtlustuses, ja seda ajal ja olukorras, kui isik oli ennetähtagselt vabastatud katseajaga, vahistamise kohaldamine on vajalik ja proportsionaalne meede toimepandule. Leebema tõkendi kohaldamine Aleksei Ossipovi suhtes ei ole õige ega õiglane. Kohus pöörab menetleja ja prokuröri tähelepanu sellele, et materjalide kohaselt A. Ossipov on olnud arvel psühhiaatria raviasutuses. Kohtu arvates oleks põhjendatud ja mõistlik mitte venitada isikule kohtupsühhiaatria ekspertiisi määramisega. Juhindudes KrMS § 130, 131 kohtunik M ä ä r a s: Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Olga Dorogani taotlus Aleksei Ossipovi (isikukood 38509162238) vahistamiseks rahuldada. Vahistada kahtlustatav Aleksei Ossipov isikukood 38509162238, kodakondsuseta, põhiharidus, ei tööta, elukoht Viru 19-90 Kiviõli, varem kriminaalkorras karistatud 1 korral, kriminaalasjas 09240105407. Vahistamise alguseks lugeda 10.05.2010. Isik ei või viibida vahi all kohtueelsel uurimisel üle 6 kuu. Aleksei Ossipovi vahistamisest teatada tema soovil sugulastele. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Vahistatu või tema kaitsja võib vahistamisest kahe kuu möödumisel esitada eeluurimiskohtunikule taotluse kontrollida vahistuse põhjendatust. Eeluurimiskohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige Nooremreferent Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 08.06.10 Nooremreferent Liivi Õun Liivi Õun
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.