lg 1 järgi Menetlusalune isik A T, isikukood xxx elukoht: xxx töökoht: xxx Menetlusaluse isiku kaitsja (kaebuse esitaja) Ülle Aliorg Hugo OÜ, jurist Istungil osalenud isikud *menetlusalune isik A T *kaitsja Ülle Aliorg *kohtuvälise menetleja – PP Lääne-Harju PJ – esindaja Katrin Vizel Menetluse liik kaebemenetlus LÕPPOSA Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 27.12.2019.a. otsus väärteoasjas nr 2317,19,010305 muutmata ja A T kaebus rahuldamata. A T poolt valitud kaitsjale makstud õigusabikulud summas 450 eurot jätta A T kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaevatava otsuse sisu A T karistati
lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot selle eest, et tema 30.09.2019.a. kell 19.58 Tallinnas Ehitajate tee 51 lõhkus pargitud sõiduki xxx reg. nr xxx vasakpoolse küljepeegli, millega tekitas varalise kahju 364.48 eurot. Sellise tegevusega rikkus A T
lg 1 õigusnormi ja pani toime
Kaebus Kohtule esitatud kaebuses palub A T kaitsja tühistada kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses süüteokoosseisu puudumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Tagastada A T poolt tasutud rahatrahv summas 120 eurot ja välja mõista A T õigusteenuse eest kantud menetluskulud summas 315 eurot. Kaebuses leitakse, et kohtuväline menetleja on rikkunud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule inkrimineeritud karistusseadustiku nõuete rikkumine ei ole tõendatud. Kohtuväline menetleja ei ole väärteomenetluses tõendina kasutatud videosalvestist teinud ega sündmuspaika fikseerinud ning ei ole väärteootsuses kaebaja esitatud vastulause mittearvestamist põhjendanud, mistõttu on tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlused vastuolulised ja kohtuväline menetleja ei ole menetluse läbiviimisel neid vastuolusid kõrvaldanud, mis on kokkuvõttes viinud vale otsuse tegemisele. Kohtuvälise menetleja kutsel väärteoasja menetlemisele ilmumist ei saa pidada kuidagi väärteoasjas menetlusalusele isikule süüks arvatava teo omaksvõtuna või tõendamisena, sest menetlusalune isik ei pea ennast ise süüstama. Väärteomenetluses tunnistajana ülekuulatud isiku esitatud videosalvestis ei ole käsitatav tõendina väärteomenetluses, mistõttu ei saa sellel nähtu põhjal kedagi süüstada ja seetõttu ei saa kohtuväline menetleja tunnistaja ütlusi ühekülgselt hinnates ka tuletada, et A. T pani toime teo, mille tunnistaja on talle omistanud. Kaebaja ei ole temale süüks arvatud tegu toime pannud, - seega ei ole karistuse määramiseks ka subjektiivne külg täidetud, sest kaebajale ei saa omistada tahtlust teo toimepanemisel, mida ta toime pannud ei ole, ning sellega on rikkunud kohtuväline menetleja oluliselt väärteomenetlusõigust. Kohtu seisukoht VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
lg 1 kohaselt karistatakse võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju.
p-dest 1 ja 2 tuleneb, et oluline on kahju, mis ületab 4000 eurot, kuid on madalam kui 40 000 eurot. Kui võõra asja rikkumise või hävitamisega tekitatakse varalist kahju, mis jääb alla
p-s 1 sätestatud olulise kahju ehk 4000 euro piiri, siis on tegemist väärteoga ja karistus mõistetakse või määratakse
Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et E Eile kuuluva sõiduki Xxx Xxx reg.nr xxx küljepeegel lõhuti 30.09.2019.a kella 19:58 ajal Ehitajate tee 51 kuuluva kortermaja parklas. Tunnistaja E Ei kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli tema sõiduk Xxx Xxx reg. nr xxx pargitud esiosaga maja poole. Minnes nädalaks ajaks reisile, parkis ta eelnevalt oma auto selliselt, et eest jääks rohkem ruumi, et prügiauto saaks probleemideta mööda. Auto taga ei ole parkimiskohta. Kuivõrd varasemalt oli autol lühikese aja jooksul küljed ära kraabitud, oli ta endale muretsenud kaamera, mille paigaldas oma korteri välisseina külge ja suunas selle oma auto suunas. Reisilt tagasi tulles selgus, et
lg 1 objektiivses kooseisus nimetatud asja rikkumisena.
lg 1 mõttes loetakse väheväärtuslikuks asjaks, mille rahaline väärtus ei ületa 20 miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel
§ -des 203, 204 ja 206 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Seega on oluline teha kindlaks väärteoga tekitatud kahju suurus. Eelistatult tuleks kahjustatud asja vaadelda ja vaatluse kohta koostada vaatlusprotokoll, kuid kuskil ei ole konkreetselt sätestatud, et sõiduauto kahjustamist ja kahjustuste ulatust ei saaks muude tõenditega tõendada. Asja rikkumist on võimalik lisaks sündmuskoha vaatlusprotokollile või asitõendi vaatlusprotokollile tõendada ka tunnistaja ütlustega. Arutavas väärteoasjas on lisaks tunnistaja ütlustele ka hinnapakkumine. Kohtuvälises menetluses esitas tunnistaja 02.10.2019.a koostatud xxx hinnapakkumise, mille sisuks on peegel+vahetus 364.48 eurot. Selline hinnapakkumine on tehtud ja esitatud E Eile vahetult pärast eelpool käsitlemist leidnud küljepeegli lõhkumist. Sellele hinnapakkumisele 4 tuginevalt on kohtuväline menetleja kindlaks teinud tekitatud kahju suuruse. Kohtumenetluses selgitas tunnistaja, et tegelik kahju jäi alla 100 euro, sest ostis uue peegli autolammutusest ja paigaldas peegli ise. Sellest tulenevalt on kahjustuse rahalisest hinnatav väärtus tõendatud. A T kahjustas sõidukit ulatuses, mis jäi alla
Järelikult ei põhjustanud A T oma teoga
lg 1 nõutavat tagajärge, s.o olulist kahju ning see tuleb kvalifitseerida väärteona
Asja rikkumine või hävitamine
lg 1 järgi on väärteona karistatav üksnes siis, kui toimepanija tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Väärteoasjas kohtule esitatud tõenditele tuginevalt asub kohus seisukohale, et A T pani väärteo toime kavatsetult. Ta seadis eesmärgiks teisele isikule kuuluva vara rikkumise.
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.
lg-le 1 vastavalt võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut, kusjuures trahviühikuks on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Kohtuväline menetleja määras A Tle karistuseks rahatrahvi 30 trahviühikut ehk 120 eurot, mis jääb oluliselt alla
Kohus nõustub vaidlustatud otsuses märgituga, et antud asjas ei ole tuvastatud kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Tekitatud kahju jäi tuntavalt alla
Seega võib A T süü suurust hinnata keskmisest oluliselt väikemaks. Arvestades eelnevat ja seda, et karistusregistri kohaselt ei ole menetlusalust isikut sarnaste tegude eest varem karistatud, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on proportsionaalne süü suurusega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata ning Põhja prefektuuri 27.12.2019.a. otsuse väärteoasjas nr 2317,19,010305 muutmata. Kuivõrd kohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, siis jäävad menetlusaluse isiku poolt valitud kaitsjale makstud õigusabikulud summas 450 eurot tema enda kanda. Kohus juhindub VTMS § 132 p 1. Kassatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud otsus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav alates 19.03.2020.a. kell 13.00 (digitaalselt allkirjastatud) Aime Ivanson kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.