4-19-4832/11

(233019004118)Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Aleksander Minin Väärteoasi Z.S-i kaebus kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 31.08.2019 otsusele väärteoasjas nr 233019004118, millega Z.S-i karistati LS § 15 lg 1 p -s 1 sätestatud rikkumise toimepanemise eest LS § 227 lg 2 alusel 32 trahviühikuga, s.o 128 euro suuruse rahatrahviga Kaebuse esitanud isik Z.S ik XXX; elukoht XXX; registrijärgne elukoht XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; töökoht XXX Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva. Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja esindaja Irina Reino tunnistajad S M ja A B RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 132 p 1, 133, 134, 153, § 155-156 maakohus otsustas: 1 4-19-4832 Jätta Z.S-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna 31.08.2019 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 233019004118 rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna 31.08.2019 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 233019004118 Z.S-i karistamises 32 trahviühikuga, s.o 128 euro suuruse rahatrahviga, muutmata ja tühistamata. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, või arvele nr EE701700017001577198 Luminor pangas, viitenumber

1. Kohus selgitab, et kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Asitõendid: - toimikus olev elektrooniline andmekandja, s.o plaat jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteoasja materjalide juurde. Edasikaebekord Otsuse peale saab võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja menetluse käik
2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna 31.08.2019 kiirmenetluse otsusega karistati Z.S-i LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest 32 trahviühikuga ehk 128 euro suuruse rahatrahviga selles, et ta juhtis 31.08.2019 kella 21.48 ajal Ida-Virumaal, Narva-Jõesuu vallas, Tallinn-Narva mnt
3. km Narva suunas sõites mootorsõidukit Hyundai Sonata reg-märgiga XXX kiirusega 124 +/- 8 km/h. Selliselt ületas ta lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. Oma tegevusega rikkus Z.S LS § 15 lg 1 p 1 ja pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.
4. Z.S kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustunud ja vaidlustas kiirmenetluse otsuse Viru Maakohtus. Kaebuses märkis Z.S , et ei riku kunagi tahtlikult liiklusseaduse sätteid, juhib mootorsõidukit alati liiklusseaduse sätetest juhindudes ja käitus selliselt ka 31.08.2019, kui sõitis Tallinnast Narva suunas. Sillamäel, kus liikluskiirust on piiratud 70 km/h, sõitis tema ees teine sõiduk, mis hakkas liikuma 50 km/h. Arvates, et sõiduk on katki ja sellega ei saagi kiiremini sõita, otsustas ta Sillamäelt lahkudes, alas, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks on 90 km/h, eesliigelnud sõidukist mööduda. Enne möödasõidumanöövrit veendus ta manöövri ohutuses. Möödasõidu lõpetamisel, sooviga naasta oma sõiduritta, hakkas sõiduk järsult kiirust suurendama ja möödasõitu takistama. Sellest tulenevalt pidi ta samuti kiirust suurendama, et möödasõit ohutult lõpetada. Pidurdada oli võimatu, kuna taga sõitsid teised sõidukid, mis soovisid samuti aeglaselt liikunud sõidukist mööduda. Lisaks polnud ette nähtav, kuidas käituks ebaadekvaatne sõiduki juht olukorras, kui ta oleks sõiduki kiirust aeglustanud. Politsei pidas ta kinni Sinimäe lähedal ja selgitusi selle kohta, et teine sõiduk takistas möödasõidu, politseiametnik kuulda ei soovinud. Politseiametnikult sai ta vastuseks, et kohaseks käitumiseks olnuks politsei teavitamine. 2 4-19-4832 Vastust küsimusele, miks helistada, kui politsei kohapeal oli, ei tulnud ning koheselt asus politseiametnik protokolli koostama. Protokolli selgitustes kirjeldas ta olukorda sellisena nagu see oli. Protokolli koostamise ajal näitas politseiametnik talle auto esipaneelil numbreid 124 ja ütles, et see oli tema juhitud sõiduki kiirus. Politseiametnik ei näidanud seost esitatud numbrite ja tema juhitud sõiduki vahel. Kaebaja märgib, et ta polnud kavatsust rikkuda ega rikkunud LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid. Neist asjaoludest tulenevalt taotleb kaebaja kohtuvälise menetleja karistusotsuse tühistamist.
5. 19.09.2019 edastas kohtuväline menetleja kohtule väärteotoimiku. 27.09.2019 määrusega võttis kohus Z.S-i kaebuse menetlusse ja määras väärteoasja arutada 08.10.2019 kohtuistungil.
6. 08.10.2019 toimunud kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse juurde, paludes kohtuvälise menetleja karistusotsus tühistada. Kohtuväline menetleja taotles Z.S-i karistusotsuse muutmata ja tühistamata jätmist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7. Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja selle lisadega, uurinud kirjalikke tõendeid ja kuulanud ära isikuliste tõendiallikate ütlused, asub alljärgnevatele seisukohtadele.
8. Toimikus kajastatud kiirusemõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt kasutati 31.08.2019 kella 21.48 ajal Tallinn-Narva mnt
9. km politseiametnike poolt liiklusjärelevalve käigus mootorsõiduki Hyundai Sonata reg-märgiga XXX suhtes viimase liikumisel Narva suunas sõidukiiruse mõõtmiseks taadeldud (taatlustunnistus nr TTRS18/00260) kiirusmõõteseadet Stalker DSR 2X nr-ga DP009668, (tabloo 200-0654-00; antennid KC031313, KR009136). Kiirusemõõteseadme näidu kohaselt oli kaebaja juhitud sõiduki sõidukiiruseks 124 km/h teelõigul, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 90 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 8 km/h, mistõttu arvestati lõplikuks sõidukiiruse määraks 116 km/h . Kontrollides kiirusmõõturi kasutamise protokolli kantud laiendmääramatuse õigsust vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 78 (Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele) lisale 1, asub kohus seisukohale, et protokolli kantud kiirusmõõturi laiendmääramatus on ebaõige. Protokollist nähtuvalt teostas politsei kiirusemõõtmist liikuvast sõidukist hetkel, mil politsei juhitud sõiduki kiirus oli 59 km/h. Kaebajast menetlusalune isik liikus mõõtmist teostanud politseisõidukile vastu (protokollis – vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist) ja nagu öeldud, fikseeriti sõiduki kiiruseks 124 km/h. Viidatud Vabariigi Valitsuse määruse lisa 1 p 3 kohaselt tähendab see, et laiendmääramatus on 7 km/h. Seega lõplikuks kiiruseks on mitte 116 km/h, vaid 117 km/h. Kuna kohtul puudub seadusekohane pädevus menetlusaluse isiku olukorra raskendamiseks ja isikule oli ette heidetav ning teda karistati rikkumise eest, millega ta ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h, siis puudub kohtul võimalus lähtuda korrigeeritud laiendmääramatust arvestavast mõõtmistulemist ehk lõplikust kiirusest 117 km/h.
10. Edasiselt märgib kohus, et mõõtetulemus loetakse jälgitavaks, kui mõõtevahend on kantud MõõteS § 7 lg 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist. Taolisel juhul piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest (MõõteS § 5 lg 1 ls 2). Nagu kohus juba viitas, oli mõõteseade, millega sõidukiiruse mõõtmist teostati taadeldud, st mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud. 3 4-19-4832
11. Samuti on kohus seisukohal, et täidetud on ka kiirusemõõtmisele kohalduvad lisanõuded. J ärgitud on nii mõõtemetoodikat kui tootja kasutusjuhendi nõ udeid, s.o nõudeid, mis tulevad Vabariigi Valitsuse määrusest nr 78 (Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele). Protokollist nähtuvalt testiti mõõteseadet vahetult enne selle kasutamist - testid viidi läbi 31.08.2019 kell 19.15; seade oli töökorras ja selle töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Mõõtmine viidi läbi ka mõõtmiseks sobilikes ilmastikuoludes - mõõtmine toimus asulavälisel teel, hea nähtavusega piirkonnas, pimedal ajal, sademeteta ilmastikutingimustes ja kuivades teeoludes. Samuti on mõõtmisel tekkinud Doppleri helisignaal olnud ühtlaselt tõ usev/kõrgenev. Mõõtmist teostati statsionaarselt ja mõõterežiimiks oli valitud vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist. Mõõtja kiirus mõõtmise hetkel oli 59 km/h, mõõdetav sõiduk liikus 1 sõidurajal vastassuunaliselt, eemaldus patrullautost ja sooritas möödasõitu. Samuti nähtub kiirusemõõturi protokollist, et sõiduki kinnipidamise järgselt tutvustati juhile seadme tabloole fikseeritud lugemit, mida on menetlusalune isik protokollis omakäeliselt ka kinnitanud. Lisaks märgib kohus, et protokollilisi märkusi menetlusalune isik teinud ei ole ning mõõtmisprotseduuri on ka videosalvestatud.
12. Kiirusmõõturi kasutamise protokollis kajastamist leidnud asjaolusid kinnitavad ka tunnistajate ütlused, videosalvestus ja vähemalt osaliselt ka kaebaja enda avaldatu menetluse esemeks oleva väärteo kohta. Kaebaja märkis kohtuistungil, et sõitis oma isikliku mootorsõidukiga Hyundai Sonata rgmärgiga XXX Tallinnast. Sillamäe juures sõitis talle ette aeglane sõiduk. Kuna vahemaa möödasõitu keelava liikluskorraldusvahendini oli piisavalt pikk ees liikunud sõidukist möödasõidu tegemiseks, otsustas ta möödasõidu kasuks. Eesliikunud sõiduki juht hakkas aga möödasõitu takistama. Kuna tekkinud olukorras polnud mõtlemisaega piisavalt, otsustas ta kiirust suurendada möödasõidumanöövri lõpetamiseks enne möödasõitu keelavat liikluskorraldusvahendit. Möödasõidu sooritamise hetkel kaebaja oma sõidukiirust spidomeetrilt ei vaadanud, kuna tegemist oli erakorralise olukorraga ning ta vaatas rohkem teele ja küljepeeglitesse. Samuti avaldas kaebaja, et tal polnud võimalik ka möödasõidumanöövrit katkestada, sest tagapool liikusid teised sõidukit; ta ei saanud ka ette näha, mismoodi hakkab käituma sõidukijuht, kellest ta möödasõitu sooritas. Ta möönab, et võimalik, et ta ületas lubatud sõidukiirust, ent tegi seda lühiajaliselt. Kaebaja tõi välja sellegi, et möödasõitu sooritanud sõiduki juht sundis teda oma ootamatu kiirendamisega piirkiirust ületama. Kiirendamise hetkel oli ta möödasõitu sooritavast sõidukist juba poole sõiduki k ere pikkuse võrra ees ja tema juhitaval sõidukil oli tagasireastumiseks sisse lülitatud suunatulemärguanne. Kaebaja kinnitas kohtus, et kinnipidamise järgselt tutvustati talle mõõteseadme näitu, ent tal puudus veendumus, et näit seondub tema juhitud mootorsõidukiga. Eelnevatest kaebaja ütlustest tuleneb, et kaebaja peab võimalikuks, et ületas sõidukiirust, ent tal puudub veendumus selles, et talle tutvustatud mõõtmistulemus pärineb tema juhitud sõidukilt.
13. Erinevalt kaebajast on kohus seisukohal, et kaebajale tutvustatud mõõtmistulemus 124 km/h tunnis, pärineb justnimelt tema juhitud sõidukilt. Kaebaja võttis omaks, et juhtis mootorsõidukit Hyundai Sonata rg-märgiga XXX 31.08.2019 kell 21.48 Tallinn-Narva maanteel, sh selle
14. kilomeetril. Kaebaja tõi selgelt välja sellegi, et ta alustas pärast Sillamäed möödasõitu tema ees sõitnud sõidukist. Möödasõidumanöövri tegemise hetkel ta enda juhitud sõidukiirust spidomeetrilt ei vaadanud. Märgu tähendab, et möödasõidumanöövri tegemise hetkel polnud kaebaja teadlik tema juhitud mootorsõiduki kiirusest. Seejuures pidas ta kohtuistungil võimalikuks, et ületas lühiajaliselt lubatud sõidukiirust. Et mõõtmist teostati just Z.S-i juhitud sõiduki suhtes, on tõendatud tunnistajate S. M ja A. B kohtuistungil antud ütlustega. 4 4-19-4832
15. Väärteotoimikust nähtuvalt koostas kiirusmõõturi kasutamise protokolli patrullpolitseinik S M ja kiirmenetluse otsuse patrullpolitseinik A B . Mõlemad isikud kuulas kohus kohtuistungil üle mõõtmisega seotud asjaolude kindlaks tegemiseks (V TMS § 313 lg 1).
16. Tunnistaja A. B avaldas, et oli 31.08.2019 koos S. M patrullis. Nad sõitsid patrullautoga Sillamäe suunas. Tegemist oli õhtuse ajaga. Vastassuunavööndis liikus neile vastu kaks sõiduautot. Patrullsõidukisse oli paigaldatud radar-kiirusemõõtja Stalker, mille antennid on nii ees kui taga. Sillamäe poolt Narva suunas liikunud ja neile vastu tulnud sõiduautodest teine auto, s.o hõbedase sedaankerega Hyundai alustas möödasõitu. Kui ta ei eksi, fikseeriti sõiduki kiiruseks 124 km/h. Patrullautoga sooritasid nad tagasipöörde, ent veel enne pidid nad mööda laskma kaks vastu liikunud sõidukit; nad tegid tagasipöörde ja hakkasid rikkujale järgi sõitma. Enne Sinimäele ära pööramist jõudis rikkuja sooritada veel ühe möödasõidumanöövri. Sõiduk peatati, roolis oli Z.S, kellele tutvustati mõõteseadme näitu ja talle koostati kiirmenetluse otsus. Täiendavalt avaldas A. B , et kiiruse fikseeris tema paarimees S. M, tema ise oli patrullsõiduki roolis. Tunnistaja märkis ka, et sõiduk, milles Z.S möödasõidumanöövri sooritas liikus maksimaalse lubatud sõidukiirusega, aga mitte vähem kui 92 km/h. Tunnistaja mäletamist mööda polnud ees liikunud sõiduki kiirus umbes 70 km/h ringis. Kohtu täpsustavatele küsimustele vastas A. B, et patrullautost nägi ta, et möödasõitu sooritas sõiduauto Hyundai Sonata. Teised sõidukid liikluskiirust ületada ei saanud, sest teisi möödasõite sooritanud või kiirust suurendavaid sõidukeid polnud. Visuaalselt oli näha, et möödasõidu ajal ületas sõiduk kiirust. Ühtlasi märkis tunnistaja, et tema mäletamist mööda Hyundaist tagapoolt sõidukeid ei olnud. Seonduvalt mõõteprotseduuriga selgitas tunnistaja, et mõõteseade võimaldab mõõta kahe sõiduki kiirust üheaegselt. Mõõteseadmel on kaks akent – ühte kuvatakse ühe sõiduki näit, teise aknasse teise sõiduki näit. Kui üks sõiduk sõidab teisest kiiremini, siis aknasse kuvatakse näit, mida on võimalik fikseerida.
17. Ühetaolisi ütlusi A. B andis ka tunnistaja S. M . S. M täpsustas, et liiklusjärelvalvet ühes A. B ja politseipraktikandiga teostasid nad öises vahetuses, s.o kella 19st kuni kella 07.00ni. Umbes kella 21.15 ajal olid nad Tallinn-Narva mnt liiklusjärelvalvet teostamas. Sillamäe poole liikudes tuli neile vastu kaks sõidukit. Neist viimane oli halli värvi. Registreerimismärgile vaadates jäi talle meelde numbrikombinatsioon
18. Tähekombinatsiooni ta ei näinud. Edasi sõites hakkas kiirusemõõteseade näitama, et tagumise sõiduki kiirus tõuseb. Vaadates peeglisse nägi ta, et viimane sõiduk, mille registreerimismärgi number oli 171, sooritas möödasõitu. Nende poolt fikseeriti kiiruseks kindlasti 120 km/h. Nad sooritasid patrullsõidukiga tagasipöördemanöövri ja sel hetkel vaatas tema taha, et fikseerida möödasõitu teinud sõiduki liikumistrajektoor. Paarimees lülitas sisse vilkurid ja sel ajal, kui nad liikusid sõidukile järgi, sooritas kõnealuse sõiduk veel ühe möödasõidumanöövri. Sõiduk peatati Sinimäe lähedal trassil asuva bussipeatuse juures. Kinnipidamisel selgitati isikule kinnipidamise põhjusi, ta kutsuti näidu tutvustamiseks patrullsõidukisse ning seejuures küsiti isikult, kas ta on rikkumisega nõus ja kas kiirus vastab tema juhtud sõiduki kiirusele Kuna isik vastas jaatavalt, koostati kiirmenetluse otsus. Tunnistaja avaldas täiendavalt, et kui ta õigesti mäletab, siis tema mäletamist mööda polnud seal sõidukit, mis oleks möödasõitu takistanud. Kuna neile sõitis vastu kaks sõidukit, siis esimese sõiduki kiiruseks näitas mõõteseade umbes 93 km/h. Kohe peale seda tuli uus number 119 ja see hakkas kohe tõusma. St et tegemist oli teise sõiduki kiirusega ajal, mil ta sooritas möödasõitu.
19. Nagu kohus varasemalt kiirusemõõturi kasutamise protokolli käsitledes märkis, on menetluse esemeks olev väärteosündmus videosalvestatud. Kõnealust salvestist uuriti kohtus tõendina. Salvestiselt nähtuva kohaselt kannab salvestis kuupäeva 31.08.2019 ja on 5 4-19-4832 algusajaga 22.
20. Videolt, alates kella 22.43st nähtub, et patrullsõiduki esiaknast paremal pool tee ääres on liiklusmärk, mis kohustab liikuma 70 km/h tunnist. P atrullsõidukile sõidavad vastu kaks sõidukit. Neist esimese sõidukiirus on ligilähedane lubatud maksimaalsele sõidukiirusele, s .o ca 89 km/h. Politseisõiduki enda näit on kuvatud parempoolsesse aknasse ja näitab liikumiskiiruseks 69 km/h. Pärast sõidukite möödumist patrullsõidukist täiendavaid sõidukeid vastassuunast liikumas näha ei ole. Küll nähtub mõõteseadmest, kuidas koheselt peale möödumist patrullsõidukist hakkab ühe vastassuunas liikunud ja patrullsõidukist möödunud sõiduki kiirus suurenema. See suureneb kuni kiiruseni 124 km/h, näit kuvatakse tabloo keskmisesse aknasse punase kirjena. Politseiametnikest tunnistajate ütluste kohaselt näitab aken punasest näidikust paremal mõõtmist teostanud sõiduki liikumiskiirust hetkel, mil suurim sõidukiirus fikseeriti. St, et salvestise kohaselt oli patrullsõiduki kiirus 59 km/h. Samuti nähtub salvestiselt, et peale sõidukite möödumist asub patrullsõiduk tegema tagasipööret ja veel enne, kui patrullsõiduk saab liikluskiirust ületanud sõidukile järgi sõita, sõidavad patrullsõiduki tee ääres seismise hetkel mööda kaks sõidukit. Lisaks märgib kohus, et salvestise kohaselt on tabloole fikseeritud punase kirjega näit 124 km/h tunnis ning patrullsõiduki näit 59 km/h on sinna salvestunud hetkeni, mil patrullsõiduk hõbedast värvi sõiduki registreerimismärgiga XXX kinni peab, isik patrullsõidukisse kutsutakse ja isik patrullsõidukisse istub (salvestise kohane kellaaeg on 22.46).
21. Analüüsides esmalt videosalvestusele kantud ajamääratust, s .o seal kajastuvat kellaaega alates kella 22.41st, tuleb nentida, et see erineb nii kiirusmõõturi protokolli kantud kellaajast, kui ka kellaajamääratlusest, mis on kantud kiirmenetluse ostusesse. Nii protokolli kui kiirmenetluse otsuse kohaselt pani Z.S väärteo toime kell 21.
22. Kohtuistungil avaldas tunnistaja S. M, et salvestise kellaajamääratlus muutub ebaõigeks. Võttes arvesse tunnistaja selgitust, samuti seda, et tunnistajad ja kaebajast menetlusalune isik allkirjastasid menetlusdokumendid, s.o nii protokolli kui ka kiirmenetluse otsuse, millest oli kõigile neile nähtav Z.S-ile etteheidetava teo toimepanemise aeg, ent selles osas pole ükski isikuline tõendiallikas mingeidki vastuväiteid/märkusi dokumentide koostamise aja seisuga teinud, siis asub kohus seisukohale, et salvestise kellaajamääratlus on ebaõige ja see toob kaasa kõnealuse tõendi osalise lubamatuse ehk lubamatuse kellaajamääratluses. Muus osas kohus ebakõlasid ei tuvasta, salvestis on vastavuses tunnistajate ütlustega ja üldjoontes kattuv ka kaebajast menetlusaluse isiku poolt kohtuistungil avaldatuga, mistõttu on salvestis ülejäänu osas tõendina lubatav.
23. Kuna kohtul puuduvad menetlusõiguslikud alused tunnistajate ütluste ebausaldusväärseks lugemiseks ja tunnistajad osutasid konkreetsetele aspektidele, miks seostub mõõtetulemus 124 km/h just Z.S-i juhitud mootorsõidukiga Hyundai, siis annavad uuritud tõendid kogumis aluse tõsikindla järelduse tegemiseks, et mõõtmistulemus 124 km/h, mis laiendmääramatust arvestades on lõpliku tulemina 116 km/h, on just see liikumiskiirus, millega Z.S juhtis sõidukit Hyundai kiirmenetluse otsuses näidatud ajal ja kohal. Olgu ka korratud, et kuigi Z.S seadis kahtluse alla, et näit pärineb tema sõidukilt, mis on fikseeritud möödasõidumanöövri ajal, siis tegelikkuses tõi Z.S välja sellegi, et ta ei tea, milline oli tema sõidukiirus, kui ta möödasõidumanöövrit sooritas ja on võimalik, et ta rikkus lubatud suurimat sõidukiirust.
24. Z.S osutas kohtuistungil sellelegi, et oli möödasõidumanöövrit tehes n-ö sundolukorras – sõiduk, millest ta asus möödasõitu tegema sõitis põhjendamatult aeglaselt, kõnealune sõiduk hakkas ootamatult ka kiirendama, takistas tal ohutut möödasõidumanöövri lõpetamist ja lisaks polnud tal võimalik ka manöövrit katkestada, sest tagant tulid järgmised sõidukid, mis olid samuti möödasõidumanöövri ootel. Vastuseks tõstatatule märgib kohus, et kajastatu osas on Z.S-i ütlused ebausaldusväärsed ja need tuleb tõendikogumist välja jätta. Tunnistajate ütlustest ja salvestiselt nähtub, et Z.S-i ees liikunud sõiduk ei 6 4-19-4832 liikunud põhjendamatult aeglaselt. Ees liikunud sõiduki kiirus oli ligilähedane suurimale lubatud kiirusele, mis tähendab, et möödasõidumanöövri tegemiseks tuligi Z.S ületada sõidukiirust. Vastupidisel juhul ehk lubatud sõidukiirusest kinni pidamise korral, poleks olnud tal võimalik möödasõidumanöövrit teostada. Tunnistajate ütlused koostoimes videosalvestiselt nähtuvaga välistavad sellegi, et Z.S polnud võimalik möödasõidumanöövrit ohutult, oma sõiduritta tagasi sõites, katkestada. Nii nähtub, et Z.S-i juhitud sõiduk ja tema ees liikunud sõiduk liikusid n -ö paarikaupa. Koheselt peale neid ei liikunud ühtegi sõidukit. Seega oli Z.S võimalik möödasõidumanööver ohutult katkestada ja naasta tagasi oma sõiduritta.
25. Analüüsides eelnevat, on kohus seisukohal, et kiirusemõõtmise protokolli, isikuliste tõendiallikate ütluste ja salvestisega on tõendatud, et Z.S juhtis kiirmenetles otsuses märgitud ajal ja kohas, s.o 31.08.2019 kella 21.48 ajal mootorsõidukit Hyundai Sonata rgmärgiga XXX Ida-Virumaal, Narva-Jõesuu vallas Tallinn -Narva mnt
26. km Narva suunas. Samuti on tõendamist leidnud, et kõnealusel teelõigul oli suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h. Z.S-i juhitud mootorsõiduki kiiruseks oli aga 124 km/h +/- 8 km/h. Selliselt ületas Z.S lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. LS § 15 lg 1 p 1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 km/h. Kuna Z.S juhtis mootorsõidukit kiiremini, kui 90 km/h ehk sõidukiirusega mitte vähem kui 116 km/h, siis rikkus ta LS § 15 lg 1 p 1 ja pani toime LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo.
27. Mis puudutab subjektiivse koosseisu täidetust, on kohus seisukohal, et Z.S pani liiklusalase väärteo toime tahtlikult. Esmalt märgib kohus, et mootorsõiduk oli Z.S-i kontrolli all, kes otsustas talle etteheidetava teo toimepanemise hetkel nii sõiduki kiiruse kui muude sõiduki juhtimisega kaasnenud asjaolude üle. Mh otsustas Z.S sõidukiga teostatavate manöövrite, sh möödasõidumanöövri üle. Salvestiselt ja tunnistajate ütlustest nähtub, et sõiduk, millest Z.S möödasõitu sooritas, liikus suurima lubatud sõidukiiruse lähedase kiirusega. Seega puudus Z.S objektiivne vajadus möödasõidu sooritamiseks. Seejuures ei leidnud tõendamist, et Z.S polnud möödasõidumanöövrit katkestada teiste, tagant liikunud sõidukite tõttu, kes tema väidete kohaselt samuti möödasõitu teha soovisid. Nagu öeldud, taolisi sõidukeid ei olnud ja Z.S-i poolne möödasõidumanöövri katkestamine poleks mingitki liiklusohtlikku olukorda kaasa toonud. Kuna Z.S väljendas kohtuistungil veendumust, et tema ees liikunud mootorsõiduki juhi sõidustiil oli ebaadekvaatne, siis järeldub siit, et Z.S-i eesmärgiks oli ees liikunud sõidukist võimalikult kiiresti mööduda ja nii nagu ta on ise ka võimalikuks pidanud, võis see toimuda lühiajaliselt lubatud liikluskiirust ületavalt. Eelkirjeldatu räägib selgelt eesmärgipärasest ja kaalutletud käitumisotsustuses, mis on õiguslikult vaadeldav ja hinnatav tahtluse intensiivseimas vormis toime pandud teona.
28. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemuse ja teiste uuritud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg-s 2 ettenähtud väärteona. Väärteoasjas puuduvad VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h, siis rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja tegemist on väärteoga LS § 227 lg 2 mõttes. Seega ka see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). 7 4-19-4832
29. Vastavalt LS § 227 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega kuni kuue kuuni. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale vastavalt tuleb konkreetse karistusmäära kindlaks tegemiseks võtta lähtepunktiks karistust ettenägeva normi keskmine karistus määr. Seejärel tuvastatakse isiku süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Vaadeldaval juhul on sanktsioonimäära keskmiseks trahvimääraks 50 trahviühikut ehk 200 eurot.
30. Tuvastamist leidis, et menetlusalune isik ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h võrra. LS § 227 lg-s 2 nimetatud arvuliste näitajate võrdluses tähend ab see, et rikkumise raskus on võrreldav määraga, mis jääb rikkumise keskmisesse määra. Süü suuruse üle otsustamisel ei saa mööda vaadata asjaolust, et tuvastatu kohaselt kestis rikkumine lühikese aja/hetke kestel. Viidatu osutab väiksemale süüle. Kohtu hinnangul on süü suuruse hindamisel aktuaalne seegi, et liiklusrikkumise pani Z.S toime tahtluse intensiivseimas vormis. Kokkuvõtvalt on kohus veendumusel on Z.S-i süüd pole võimalik hinnata väga suureks, ent ka mitte väga väikeseks.
31. Kohtuväline menetleja tuvastas karistust kergendavate asjaoludena kahetsuse. Kohus kohtuvälise menetleja seisukohta kahetsuse näol karistust kergendava asjaolu esinemise kohta ei jaga. Kohtu veendumusel pole Z.S kahetsust avaldanud ei sõnaliselt ega konkludentselt ning kohus ei tuvastanud ka kohtuistungil mingeid aspekte, mis kahetsuse olemasolule viitaks. Märgitu ei tähenda aga seda, et Z.S-i puhul poleks karistust kergendavad asjaolud sedastatavad. Kohtu veendumusel on Z.S-i puhul karistust kergendava asjaoluna sedastatav süü tunnistamine. Nii toob kohus välja, et Z.S on kogu menetluse kestvalt oma süüd osaliselt tunnistanud. Kiirmenetluse otsuses on ta märkinud, et talle küll esitati mõõteriista näit, ent seda tal kontrollida polnud võimalik, sest möödasõidu ajal ei vaadanud ta spidomeetrit. Kohtumenetluses eitas Z.S oma süüd väärteo toimepanemises, ent pidas võimalikuks, et ta juhtis mootorsõidukit manöövri tegemisel lubatust kiiremini ja tegi seda lühiajaliselt. St, et õiguslikult pole Z.S välistanud lubatud sõidukiiruse ületamist, vaid on jäänud erinevale seisukohale süüteo õiguslikus kvalifikatsioonis, sh subjektiivse külje täidetuse küsimuses, millest kõnelevad ka kohtule adresseeritud kaebuse sisulised põhjendused. Seega nendib kohus Z.S-i puhul ühe karistust kergenda asjaolu esinemises, s.o süü tunnistamises. Karistust raskendavad asjaolud Z.S-i puhul puuduvad. Karistust kergendavate asjaolude sedastamine tähendab, et Z.S-ile määratav/mõistetav karistus peaks jääma keskmisest määrast mõnevõrra allapoole.
32. Nagu eelevalt osutatud, tuleb lisaks isiku süüle KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Tutvudes Z.S-i karistusregistri andmetega, tuleb nentida, et Z.S kehtivad karistuse puuduvad. Märgitust järeldab kohus, et Z.S-i käitumine on üldjuhul õiguskuulekas, mistõttu eripreventiivseid kaalutlusi silmas pidades 8 4-19-4832 puuduks vajadus korrigeerida A. Morosovile määratud/mõistetavat väärteokaristust tema jaoks ebasoodsas suunas. Hinnates üldpreventiivseid kaalutlusi, siis märgib kohus, et liikluskiiruse ületamine on alati endas abstraktset ohtu kätkev süütegu.
33. Kohtuväline menetleja karistas menetlusalust isikut 128 euro suuruse rahatrahviga, mis on võrdeline 32 trahviühikuga ja mis jääb karistust ettenägeva normi keskmisest karistusmäärast allapoole. Võttes arvesse kohtu poolt eelkäsitletud asjaolusid, asub kohus seisukohale, et kohtuväline menetleja pole karistusotsuse tegemisel, sh karistusmäära kindlaks tegemisel eksinud materiaalõiguse kohaldamise põhimõtete vastu. Kohaldatud karistuse määr võtab arvesse kõiki karistuse mõistmise olulisi aspekte, mida kohus eelnevates alapunktides ka käsitles.
34. Kohtu hinnangul ei ilmnenud kaebuse lahendamisel kohtuvälise menetleja poolt menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ja kaebuse arutamisel kohtus ei leidnud tuvastamist minetused, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse sisuline muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse sisuliseks muutmiseks või tühistamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ 9