Obsah (13)

§ 199§ 65§ 215§ 68§ 121§ 74§ 200§ 424§ 64§ 2§ 3§ 32§ 56

Ärakiri 1-11-828 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. märts 2012. a Haapsalu Kriminaalasja number 1-11-828 (10250101182) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaa

§ 199

lg 2 p 4, 8, § 424 järgi Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav M.L - elukoht *, isikukood XXX , * kodanik, haridus t *, emakeel * , *, karistusregistri andmetel karistatud kuuel korral kriminaalkorras: 1) 05.12.2001 Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 1 ja KrK § 47 alusel mõisteti tingimisi vabaduskaotus: 4 k katseaeg 1 a, karistus liidetud hilisema Harju Maakohtu 20.01.2004 otsusega mõistetud karistustega; 2) 20.01.2004 Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, alusel mõisteti vangistus 5 k, lõplikuks karistuseks

§ 65lg 2 alusel mõisteti vangistus 9 k.

Karistuse algus 14.11.2003 seose varasemate (Harju Maakohus, 05.12.2001 otsustega mõistetud karistuste liitmisega). Karistused liidetud hilisema (Tallinna Linnakohus 22.04.2004) otsusega mõistetud karistustega; 3) 22.04.2004 Tallinna Linnakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4, 7 alusel mõisteti vangistus 4 k;

§ 65

lg 2 alusel mõistet vangistus 10 k; seoses varasemate Harju Maakohtu 20.01.2004 otsusega mõistetud karistuste liitmisega. Karistused liidetud hilisema (Harju Maakohus,15.06.2004) otsusega mõistetud karistustega; 4) Harju Maakohtu 15.06.2004 poolt

§ 215

lg 2 p 1 alusel mõisteti vangistu s 2 a 4 k;

§ 65

lg 1 alusel mõistet vangistus 2 a 4 k; lõplikuks karistuseks

§ 68

lg 1 aluse mõisteti vangistus 1 a 8 k 26 p seoses varasemate (Tallinna Linnakohus 22.04.2004) otsustega mõistetud karistuste liitmisega Enne kohtuotsuse tegemist eelvangistuses viibitud aeg: 7 k 4 p, 5) 2 30.09.2009 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt

§ 121

, § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 263 p 1, § 266 lg 2 p 3, § 328 lg 2 p 2 alusel mõisteti vangistus 6 kuud ja 18 päeva tingimisi

§ 74

alusel kaheaastase katseajaga, 6) 05.05.2010 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt

§ 200

lg 2 p 7 alusel vangistusega 3 aastat 6 kuud ja 18 päeva tingimisi

§ 74

alusel katseajaga 2 aastat ja 1 kuu Kahtlustatavana kinni peetud 24.-26.06.2010, vahistatud 01.07.

1. Kaitsja Advokaa t Andres Tamm RESOLUTSIOON
2. Süüdi mõista M.L

§ 424järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta .

2. Süüdi mõista M.L

§ 199lg 2 p 4, 8 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud .

3.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista M.L-ile liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. 4.

§ 68

lg 1 p 1 alusel arvata karistusaja hulka M.L kahtlustatavana kinnipidamine 24.-26.06.2010 s.o 3 päeva ning ärakandmata karistuseks on vangistus 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva. 5.

§ 65

lg 2 alusel, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud ärakandmata 1 aasta 5 kuu 27 päevast vangistust Pärnu Maakohtu 05.05.2010 kohtuotsusega nr 1 -10-5906 mõistetud ärakandmata karistuse 3 aastat 6 kuud 18 päeva vangistuse võrra, mõista M.L-ile liitkaristuseks vangistus 5 (viis) aastat 15 (viisteist) päeva.

1. 5-aasta 15-päevase vangistuse kandmise alguseks lugeda M.L kinnipidamine 01.07.
3. M.L suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni jõustunud kohtuotsuse järgi vangistuse kandmisele asumiseni, seejärel tühistada.
4. Välja mõista M.L-ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, arveldusarvele nr 17001577198 Nordea Bank, viitenumber
5. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-11-13343, menetluskulu)/: - sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu 863 (kaheksasada kuus kümmend kolm ) eurot 09 senti; - ekspertiisitasu 27 (kakskümmend seitse) eurot 99 senti; - koopiate tegemise kulu 7 (seitse) eurot 36 senti; - tunnistaja te sõidukulu 183 (ükssada kaheksakümmend kolm) eurot 18 senti. Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.
6. Jätta riigi kanda määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud 1034 eurot 75 senti.
7. Rahuldada tsivi ilhagi ja mõista M.L-ilt R K /arve * / kasuks välja 57 (viiskümmend seitse) eurot 52 senti. 3
8. KrMS § 310 lg 2 alusel jätta kannatanu E -E K esindaja H K tsiviilhagi läbi vaatamata ja selgitada, et KrMS § 310 lg 3 kohaselt on õigus esitada tsiviilhagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.
9. Asitõend – koti metallist sulguriosa, mis asub Kärdla politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis, hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. … I episood SÜÜDISTUS M.L süüdistatakse selles, et tema, olles Pärnu Maakohtu 30.09.2009.a otsusega karistatud

§ 199

lg 2 p 4,7,8 alusel varguste eest, tungis ajavahemikus 23.06.2010.a kell 22:00 kuni 24.06.2010 kell 03:00 lukustamata ukse kaudu sisse Hiiu maakon nas Kärdla linnas * asuvasse E-E K lukustamata korterisse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõrad vallasasjad, milleks olid elutoas laual asunud R K kuuluv sülearvuti ORDI Enduro DL 76 PD II TV SN 152913/22.05.06 maksumusega 10 000.- krooni ja korteri esikust kingakapi pealt E-E K kuuluva valget värvi kunstnahast kahe kandesangaga tõmblukuga käekoti maksumusega 200.- krooni koos selles asuvate E-E K kuuluvate esemetega milleks olid: 1) tumedat värvi rahakott maksumusega 150.- krooni, milles oli 2) sularaha: 2x 500 krooni; 2x100 krooni; 4x 25 krooni- kokku 1300 krooni; 3) ID kaart, mille väärtust avaldaja hinnata ei oska, 4) SEB pangakaart, mille väärtust avaldaja hinnata ei oska; 5) kaelakee maksumusega 200.- krooni; 6) hambaproteesid maksumusega 4000.krooni, 7) tumedate nahkkaantega märkmik maksumusega 100.- krooni. Kokku tekitas oma tegevusega R K varalise kahju 10 000.- krooni suuruses summas ja E-E K varalise kahju 5950.krooni. Sellise tegevusega pani M.L varem varguse eest karistatud isikuna sissetungimisega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o varguse, mis on kuriteona kvalifitseeritav

§ 199lg 2 p 4, 8 järgi.

KOHTU SEISUKOHT

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 3

lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. Teo vastavus süüteokoosseisule

§ 199

lg 2 p 4, 8 näeb kuriteona ette võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise ja see on toime pandud sissetungimisega. Tl 2 I kd on sündmuskoha vaatlusprotokoll - sündmuskoht asub aadressil * Kärdla linnas Hiiu maakonnas. * on kahekorruseline puidust korterelamu, mille tänavapoolses küljes asuvast uksest võimalik minna korteritesse nr 1 ja II korrusel asuvasse korterisse nr 3 (vt Fototabel foto nr 1). Hoone tänava poolt vaadatud parempoolses otsas asuvast uksest (vt Fototabel foto nr 2) ja hoone taga asuvalt verandalt on võimalik minna korterisse nr

1. Korter nr 3 asub II korrusel, sisenedes mattklaasiga uksest avaneb vaade esikule, kus uksekõrval jalatsikapp, seinal peegel ja riiul (vt 4 Fototabel foto nr 3). Esikuuksest paremale jääb köögiuks, otse läheb uks elutuppa. Elutoas parempoolse seina ääres asub sektsioonkapp, kiiktool, diivanilaud ja diivan, elutoast viib uks magamistuppa (vt Fototabel foto nr 4). Elutoa vasakus seinas asub aken, akna all kirjutuslaud, laua kõrval lastevoodi, spordikott, arvutikott kirjutuslauast vasakule jääb kokkupandud klapplaud, kušett, väiksemal kapil asub televiisor (vt Fototabel foto nr 5 ja 6). Kannatanu R K andis kohtus ütlusi, et
2. juunil 2010 sõitis Hiiumaale, läks õhtupoolikul jaanitulele, peale keskööd tuli tagasi. Läks kodunt läbi, võttis 4 õlut ja läks * tänavale klassivenna juurde edasi jaanituld pidama. Siis olid kõik asjad alles. Siis helistas isa natukese aja pärast, et asjad on varastatud. Algul ei reageerinud, aga isa helistas uuesti, et tema arvuti on ka läinud, siis läks lõpuks koju. Enne seda oli veel kõne isalt, et tule koju, et naaber oli käinud tema juures ja tahtnud temalt autot või midagi. Aga siis ei olnud veel tahtmist koju minna. Isa esimene kord helistas peale 2 alguses ja siis kuskil 10 minutit hiljem, umbes 2.30 uuesti. Ei mäleta, kas helistas 2 või 3 korda. Korterist läks läbi kuskil 1.30, siis kott oli kindlasti alles, tagatoas ei käinud, ei oska öelda aruvuti kohta. Minuti pealt meeles ei ole. Uuesti jõudis koju peale teist kõnet – kuskil enne kolme öösel. Siis oli uks lahti. Varastati Ordi Enturo, ostetud 22 000 krooni, kuna arvutite hinnad langevad üsna ruttu, siis politseile ütles, et 10 000 krooni. Siis läks kaduma ka ema käekott. Arvuti oli elutoas laua peal. Enne jaanitulele minekut just kirjutas seal, siis olid kõik asjad tal küljes. Arvuti sa i tagasi, süüaluse korterist sai politsei kätte. Põõsastes arvuteid ei vedelenud, käis enne just otsimas. Kadunuks jäi EMT internetipulk, mis oli arvuti küljes ja optiline hiir – need jäidki kadunuks. Väärtus oli ca 900 krooni, 57,52 €. Jääb selle nõude juurde. M.L nägi pidutsemas õhtul, aga ega ta nägu ei mäleta eriti. Teab, et ta seal oli, seal oli rohkem inimesi. Tema proua oli seal liikumas. M.L peol oli 3-4 inimest. Oli üks suur naisterahvas, see oli vist M.L abikaasa, kes seal veel oli, ei tea. See teiste pidu ei läinud korda. Kui tagasi tuli öösel, siis see pidu käis, M.L abikaasat nägi kõige rohkem. Korter kuulus emale, käekott kuulus ka emale, ema jõululaupäeval lahkus meie hulgast, tal oli suur üleelamine see käekoti vargus. Dokumendid olid läinud. Kotis olid ka tema hambad, ilma nendeta ta süüa ei saanud enam. Tema jaoks oli see väga suur kaotus. Korteri võti oli kaasas. Tavaliselt oli uks lahti. Seekord oli lukus, sest isa teadis, et võõrad inimesed olid all ja M.L kuulsus oli ka teada. Arvab, et ema tegi ukse lahti, et tagasi tulles sisse pääseks. Kui tagasi tuli isa kutse peale, siis ei olnud enam uks lukus. Siis kui õllesid käis võtmas, siis ei olnud lukus. Öösel natuke otsis arvutit. Hommikul otsis kõik kohad aias läbi. Arvas, et nad on selle ära võtnud ja kuhugile ära peitnud. Ema käekotti käis ka Rannapaargu pargist otsimas. Ei näinud arvuti leidmist, ei olnud seal juures. Sai arvuti politseist kätte ja see on ka praegu tema kasutuses. Tunnistaja H K andis kohtuistungil ütlusi, et
3. juunil 2010 tulid kella 6 ajal õhtul Kärdlasse. Siis nägi, et auto oli õues ja käis pidu. Seal olid tema jaoks tundmatud inimesed. Kuulis, et naabri M.L uksed käisid. Poeg läks ära umbes kella 10-paiku j aanitulele. Nemad läksid taha tuppa magama. Ust kinni ei pannud. M.L tuli magamistoa ukse peale ja ütles, et tahab autojuhti saada. Ütles, et siin pole mingit autojuhti ja siis pani kolinal alla, läks akna peale vaatama. Siis nägi, et K, L oli oma sõbrannaga seal M.L-iga juttu ajamas. Vaatas, et asi on kahtlane ja pani ukse lukku. Helistas pojale, et pani ukse lukku, anna uksekella kui tuled. Kui teist korda, 2-paiku öösel läks vaatama poega, siis nägi, et uks oli praokil. Hakkas vaatama ringi, arvuti kadunud, esikus kotti ei olnud. Küsis mammi käest, kuhu pani koti, ta näitas, et esikusse kapi peale. Seal ei olnud. Siis helistas pojale, ütles, et vargad on käinud. Kui avastas peale kella 2 varguse, aknast välja vaadates ainult autod olid näha, inimesi ei näinud. Ei teadnud, et poeg 1.30 kodus käis. Ei näinud, et abikaasa ukse lahti keeras, nägi, et ta käis üleval. Uks ja võti on koridoris, sisemised uksed olid lahti, magamistoast poleks näha olnud, kui keegi välisuks est tuleb sisse. Välisukse lukk oli hommikul terve. 5 Kui M.L esimene kord lahkus, siis olid asjad alles. Asjade kadumise avastas kella kahe paiku orienteeruvalt. Poeg tuli koju kohe pärast helistamist. Otsis kadunud asju ainult toas, käib kepiga, ei saanud välja minna otsima. A bikaasa kotis oli vähemalt 5000- 6000 krooni väärtuses asju, ID-kaart, nahast rahakott, kus oli 1200 krooni raha, hõbekaelakee, hambaproteesid, nahkmärkmik. 200 krooni - käekott; 200 krooni rahakott; 1200 krooni sularaha; 300 krooni - hõbekee; 50 krooni - märkmik; 3000 krooni – proteesid, kokku 5950 krooni e 380 €. Käekott oli kreemjas, keskmise suurusega, kahe käepidemega, vist tõmblukuga suletud. Tunnistaja A A andis kohtus ütlusi, et
4. juunil 2010 oli * M.L juures, olid õues, tegid jaanituld ja jõid õlut. Hommikul 10 -paiku Valter helistas ja kutsus, siis läks sinna, vahepeal käis paar tundi ära, aga siis M.L kutsus ta tagasi. Kuskil 5 -paiku õhtul läks tagasi, 22 -paiku läksid jaanitulele. See on Valteri elukohast kuskil 2 km. Ära tulid sealt eraldi, ei mäleta mis kell, öösel magas autos oli paras poiss. Jaanitulel olid koos õlletelgi kõrval. Vahepeal oli ka üksi, kuskil paar tundi. Kui ära tuli, oli valge, jaanitule ajal ei lähegi pimedaks. Jõi ikka mitu pudelit, oli enne ka joonud, 6-7 pudelit kindlasti. 2-3 paiku läks ära magama. Tunnistaja L (K) R andis kohtus ütlusi, et M.L nimi ei ütle midagi. On näinud paaril korral.
5. juunil 2010 pidas sünnipäeva algul oma kodus *, hiljem Kärdlas, vanemate kodus *, hiljem läksid jaanitulele, sünnipäevakülalised olid ka seal. Nägi ka M.L , M.L oli üks sõber seal, eelmine tunnistaja (A). Ei näinud, et M.L oleks majja läinud midagi või kedagi otsima. S eltskond oli väljas ja M.L tuli sinna koos sõbraga. M.L oli seal tagahoovis lõke. M.L häiris, et tema sõbra auto oli pargitud maja ette. M.L arvas, et see on tema maa ja nii need asjad ei käi. Lubas auto katki lüüa, kui autot ära ei vii. M.L oli alkoholi tarvitanud, tundus et palju. * maja juurde läksid 9- 10 ajal õhtul, olid seal maksimaalselt tund aega. M.L lahkus enne neid, see võis olla umbes 10 -11 paiku, täpselt ei mäleta. Tunnistaja M K andis kohtus ütlusi, et
6. juunil 2010 oli Kärdla Rannapargis jaanitule l õhtul kella 11-st koos T P, A G ja K K, A S ka. M.L nägi seal, ta oli seal grillide juures. Ei olnud ühes seltskonnas, vestles kuskil 1.30 temaga. Peale vestlust ei näinud teda, ise tuli üsna varakult - 2.30 paiku sealt ära. Ajas on kindel, ku na puhvetid suleti kuskil 1-paiku. Läks sinna kell 11 õhtul ja vahepeal 1.30, nägi M.L. Elasid mõlemad M.L-iga Vabaduse tänaval. Süüdistatav M.L andis kohtus ütlusi, et
7. juunil oli jaanitulel. Päeval oli koduõues Pikk 58-2, tegid šašlõkki laste ja naise ja mõne sõbraga, olid seal õhtul 22.00-ni või 21.30-ni. Käis ka korteris nr
8. Naine pani lapsed magama, tahtis ka jaanipäevale tulla, aga kuna ta ei oleks saanud kauaks tulla, lapsed magasid, siis ütles, et ta autoga tuleks, viiks neid sinna ja tuleks varsti ise tagasi. Kuulasid väljas autost muusikat, kui grillisid seal. Siis vaatas, et auto aku oli tühjaks saanud. Siis vaatas, et naabrimehe auto maja ees. Läks naabrimehe juurde, koputas, kutsuti sisse, läks sisse. Tema arvates ei olnud uks lukus. See oli kuskil kella kümne ajal. Küsis, kas poeg ka kodus on, soov iks, et ta auto käima tõmbaks. Aga seal oli üks vanem proua ja ütles, et poega ei ole, on juba jaanitulel. Siis lahkus. Läks trepist alla, all olid teised naabrid, se al oli mingi sünnipäev, noored. Siis vaatas aknast, et mingi auto on tema auto taha parkinud, et ei saagi seda käima tõmmata. Siis hakkas seal sõimama, et võtke auto eest ära. Siis nad ütlesid, et võtavad. Ütles neile, et võtke oma auto eest ära, tahab na isega Jaanitulele minna, aga nad ütlesid, et on kõik joonud ja ei saa tõmmata. Siis läks koju tagasi, ütles, et ei saa ja läks koos A A jalgsi jaanitulele. B (hüüdnimi B) oli ka seal, hakkas varem juba minema, läksid talle jalgsi järgi. Jaanitulel oli homm ikuni, jõudis koju kuskil 5-ajal, 4.30-5.30 vahel, valge oli juba. Jaanitulelt ära ei käinud. Jaanitulel oli koos M R, R, M K, T T, igavene punt oli koos, olid kogu aeg koos. Jaanituli kodunt oli mingi 2 km kaugusel vist. Kohus avaldas prokuröri taotlusel M.L kohtueelses menetluses 01.11.2010 antud ütlused /I kd tl 28/, et eelmisel päeval, s.o 23.06.2010 tahtis nende juurde kusagil õhtul ke lla 21.00 6 paiku minna. Tahtis et nad ta auto käima tõmbaks. Koputas ja keegi ust lahti ei teinud. Ei katsunud kas uks oli lukus. Peale ütluste avaldamist selgitas M.L, et võib -olla käis enne ka seal või oli nii, et koputas ja keegi ei avanud ust, siis rääkis naabritega ja sel ajal tehti vist uks lahti. Ähmaselt mäletab, see oli nii ammu. On kindel, et rääkis vanema naisterahvaga, kes ütles, et poega ei ole. Ei ole seda väitnud, et pole seal käinud ja pole rääkinud. Uurides kõiki eelkirjeldatud tõendeid, leiab kohus, et üheselt on tõendamist leidnud, et 23.06.2010 õhtupoolikul * Kärdlas oli kaks erinevat seltskonda, kes pidutsesid, samuti olid oma kodus korteris nr * perekond K. M.L pidas jaanituld koos oma naise ja A. A. L.R (K) tähistas oma sõpradega sünnipäeva. Õhtul lahkusid * hoovist jaanitulele nii M.L koos A. A kui ka L. K seltskond. Tunnistajad R. K ja H. K kinnitasid, et kella 22- ajal õhtul olid arvuti ja käekott alles, R. K lahkus ka kodust kella 22-paiku. Asjade varguse avastas kell a 2-ajal öösel tunnistaja E. K. M.L ennast selle kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnista. Samas on kohtus uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et R. K varastatud arvuti leiti M.L elukohast - tl 12, 12a I kd on 24.06.2010 koostatud edasilükkamatutel juhtudel läbiotsimise määrus, mille alusel on 24.06.2010 teostatud läbiotsimine * Kärdla linnas M.L elukohas /tl 13-15 I kd/, et leida R. K kuuluv sülearvuti ja muid varastatud esemeid. Läbiotsimisprotokolli /tl 13-15 I kd/ kohaselt M.L-ile on tehtud ettepanek anda välja määruses märgitud objektid, M.L on avaldanud, et korteris ei ole antud esemeid. Vastavalt läbiotsimisprotokollile leiti läbiotsimisega sissekäigust paremale jäävast magamistoast sinisest tekstiilkattega diivanist (moodulitest koosnev) esimesest vasakpoolsest moodulist sülearvuti kirjaga „ENDURO“ ORDI firmalt hõbedast värvi, lisaks eraldatult aku ja akulaadija. Elutoast paremale jää vast magamistoast ahjust leitud tekstiili alt käekoti sulgurdetailid metallist. M.L selgitas kohtuistungil, miks politseile ütles, et varastatud asju ei ole korteris, sest aeti une pealt üles. Ei saanud midagi aru. Küsiti mingeid varastatud asju. Peale seda toodi ära. Korra nägi seda arvutit enne, lillepeenrast leiti, ei viinud neid asju kokku. Magas järgmine päev peaaegu terve päev, nii kaua kui kodust ära viidi. A A tuli ka jaanitulelt tema juurde, sest tema isa ei sallinud, kui ta purjus on ja küsis, kas tohib autos magada. 9-ajal ärkas ja läks suurde tuppa telekat vaatama. A ärkas ka autos üles ja tuli ka, küsis õlut. Oli külmkapis õlut. Siis olid seal mingi aeg, kui tuli õuest lastega naine K K ja tõi sülearvuti, ütles, et näe, meie õue peal oli. Kui ta selle tõi, siis oli väga paha olla. Naine m idagi rääkis, mingi lilleklump. Aga ei kuulanudki. Oli diivani peal, A A oli tema juures ja tema vist vaatas seda. Korra vist vaatas arvutit, aga ei pakkunud üldse huvi. Oli väga paha olla. Tunnistaja A A on andnud selle päeva ja arvutiga tegelemise kohta aga teistsuguseid ütlusi, kui M.L . A. A rääkis, et M.L käis vahepeal majas sees. Kutsus ka teda sinna ja ta läks. Teadis, et M.L oli endal ka arvuti ja siis oli veel üks arvuti. M.L käskis selle üle vaadata, et kas on korralik asi. On ise arvutitega tegelenud. Ei tea, kust M.L selle arvuti sai. M.L ütles, et operatsioonisüsteemi uuesti paneks, pole sellele midagi peale pannud, ega maha võtnud. Arvutil on windowsi kood, uuesti Windowsi peale panna. Arvutil on kaks koodi - üks asi on kui arvuti tööle paned, teine, kui Windowsi lähed, siis on vaja kasutaja koodi. Põhimõtteliselt oli juttu nende koodide muutmisest, aga ei muutnud neid. See teine arvuti oli Ordi. Seda oli võimalik kasutada. Arvuti varastamise kohta M.L konkreetselt pole midagi öelnud. Ta lihtsalt palus arvuti üle vaadata. Kui politsei tuli, siis oli juba õues. Toas tehti läbiotsimine ja Valter toodi käed raudus välja. See oli
9. juunil kui politsei tuli, Kärdla jaanituli oli
10. juunil. Jaanitulel käisid
11. juunil,
12. ta viidi ära. See kui M.L arvutit näitas ja ära viidi, oli üks ja sama päev. Arvutil võttis korra aku ära ja siis pani tagasi. Peale seda istusid õues, siis Valter läks korraks tuppa ja siis tuli politsei sinna. Ei tea mis kell see oli. 7 Kohus leiab, et läbiotsimisprotokolli /tl 13-14 I kd/ ja M.L kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga /tl 22-23 I kd/ on tõendamist leidnud, et M.L juures teostati läbiotsimine ja M.L peeti politsei poolt kinni 24.06.2010, seega tunnistaja A on kuupäevad segi ajanud. Võrreldes M.L ja tunnistaja A. A ütlusi arvuti leidmise ja sellega tegelemise k ohta, selguvad olulised erinevused. M.L ütluste kohaselt olid koos A. A toas, kui naine tõi sülearvuti. A. A selliseid asjaolusid e i ole avaldanud, on öelnud, et ei tea, kust M.L arvuti sai. Lisaks on A. A selgitanud, et arvutiga tegeles ta just M.L palvel, kes soovis, et vahetaks arvutil koode. M.L aga seletas, et tema peaaegu ei vaadanud arvutit, tal oli nii paha olla. Samuti ei kinnita A. A M.L ütlusi selles osas, et M.L eelnevalt s.o enne politsei saabumist terve aeg maganud oleks. A. A kinnitab, et olid enne koos M.L-iga õues ja M.L oli just tuppa läinud, kui politsei saabus. Kuna esinevad vastuolud M.L ja A. A ütlustes, võrdleb kohus M.L kohtuistungil antud ütlusi ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, et teha kindlaks, kas süüdistatava ütlused on usaldusväärsed. M.L ütlused selle kohta, kas ja kuidas ta käis 23.06.2010 korteris nr 3, on samuti vastuolulised. Eeluurimisel on M.L öelnud, et koputas uksele, keegi ei tulnud. Kohtuistungil ütles, et käis seal korteris, koputas, kutsuti sisse ja ta sisenes. Tunnistaja H. K on aga öelnud, et M.L sei sis äkki nende magamistoa uksel, s.t et keegi teda sisse ei kutsunud, vaid vastavalt eelkirjeldatud sündmuskoha vaatluspro tokollile, tuli M.L korteris läbi esiku ja elutoa ning seisis magamistoa uksel. M.L andis ütlusi, et arvuti tõi tema korterisse tema naine, kuskil 24.
13. peale tema tõusmist, kui oli juba mingi aeg üleval olnud. Naine rääkis midagi lilleklumbist arvuti leidmisest. Tunnistaja R. K andis ütlusi, et öösel natukene otsis arvutit, hommikul otsis aias kõik kohad läbi lootuses leida kadunud arvutit, kuid midagi ei leidnud. Samuti leidis kohus eelpool, et naise poolt arvuti korterisse toomist ei kinnita ka tunnistaja A. A ütlused. Kohus leiab, et M.L ütlused ei ole kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ning samuti on M.L erinevates menetluse etappides andud ühe ja sama asjaolu kohta erinevaid ütlusi. Lähtudes eeltoodust l eiab kohus, et M.L ütlused ei ole usaldusväärsed ja tuleb tõendite kogumist välja jätta. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et M.L läks jaanitulele 23.06.2010 kella 22-paiku, pigem peale kella
14. Tunnistaja M. K on kinnitanud, et nägi M.L jaanitulel kella 1.30 paiku, kellega siis korra juttu ajas, M.L kinnitas, et üks kellega kogu aeg jaanitulel koos oli, oli ka M. K , nagu eelkirjeldatust näha, tunnistaja M. K seda ei kinnita. Tunnistaja R. K on kinnitanud, et kui öösel * tagasi tuli, siis M.L-i pidu käis. Kohus leiab, et tõendeid selle kohta, mis kell M.L jaanitulelt tagasi tuli, ei ole. M.L kinnitas, et jaanitule paik oli tema kodust kusagil 2 km kaugusel. H. K kinnitas, et avastas varguse peale kella 2 öösel. R. K on andnud ütlusi, et isa helistas talle öösel esimest korda peale kella 2 ja siis kukil 10 minutit hiljem, umbes 2.
15. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et kuritegu on toime pandud ajavahemikul 23.06 kell 22.00 kuni 24.06.2010 kell 2.
16. Selles osas kohus ka täpsustab süüdistust. Kohus leiab, et asjaolu, et tunnistaja M. K nägi M.L 1.30 paiku jaanitulel, ei välista seda, et M.L 2 kilomeetri kaugusele koju enne kella 2.15 poleks jõudnud. Kohus leiab, et arvestades M.L isikut ja tavalise keskmise inimese käimiskiirust, oli M.L piisavalt aega, et selle ajavahemiku sees koju jõuda. 8 Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-10-11 on Riigikohus leidnud, et: „Riigikohtu varasemas praktikas on asutud seisukohale, et puudub õiguslik keeld isiku süüditunnistamiseks ka ainuüksi kaudsete tõendite alusel, ning et otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse osas, vaid selle poolest, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad.“ Kohus leiab, et käesolevas kuriteoepisoodis tõepoolest otseseid tõendeid selle kohta, et M.L naabrite juures varguse toime pani, ei ole. Samas leiab kohus, et M.L süü varguse toimepanemises on tõendamist leidnud just eelkõige läbi M.L enda käitumise järgmisel päeval. M.L näitas A. A arvutit, mis oli öösel R. K varastatud. A. A ütluste kohaselt palus just M.L seda arvutit vaadata, M.L palus tal arvuti koodid vahetada. Kohus leiab, et see asjaolu näitab, et just M.L oli isikuks, kelle valduses oli varastatud arvuti, ja ta soovis, et A. A muudaks koode. Eelkirjeldatust selgub, et M.L näitas A varastatud arvutit, M.L oli ka selge aurusaam, mida ta soovis, et A. A selle arvutiga teeks. Seega M.L oli teadlik, et tema korteris asub politsei poolt otsitav arvuti, ta ei avaldanud selle asukohta ning see näitab ilmekalt, et ta püüdis varjata arvuti asukohta politsei eest ning sellega ka oma tegu. Kohus leiab, et krim inaalasjas on ka tõendamist leidnud, et * korteri * uks oli sel öö lahti. H. K küll kinnitas, et kui magama läks (peale kella 22, peale seda kui M.L tema korterist lahkus), pani ukse lukku. Samas R. K kinnitab, et kui öösel kodus käis, oli uks lukust lahti, arvas, et ema oli seda teinud. H. K on kinnitanud, et ei näinud, et naine uk se lahti tegi, seda nägi, et naine vahepeal üleval käis. Samuti kinnitas H. K, et kui öösel kella 2 -ajal asjade varguse avastas, oli uks paokil. Seega oli korterisse võimalik siseneda igal isikul. M.L kodust leiti ahjust käekoti sangad, kuid H. K tunnistas, et need ei ole tema abikaasa koti omad. Kohus leiab, et kui eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et M.L varastas R. K kuuluva arvuti. Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid, mis tõendaks, et M.L oleks varastanud ka * korterist E- E. K kuuluva käekoti koos selles olnud esemetega. M.L kodust ahjust leitud käekoti rauad ei olnud E-E. K koti omad, samuti ei ole ühtki muud tõendit, mis seoks M.L käekoti vargusega. Nagu kohus eelpool leidis, kuna sel ööl ei olnud korteri uks lukus, siis sinna oli võimalik omavoliliselt siseneda igal isikul. Seetõttu tuleb süüdistuse mahtu vähendada ja süüdistusest välja jätta E -E. K käekoti vargus koos seal olnud esemetega. Arvuti vargusega tekitatud kahju on tõendamist leidnud kannatanu R. K ütlustega - varastati Ordi Enturo, ostetud 22 000 krooni, kuna arvutite hinnad langevad üsna ruttu, siis politseile ütles, et 10 000 krooni. Siis läks kaduma ka ema käekott. Arvuti oli elutoas laua peal. Enne jaanitulele minekut just kirjutas seal, siis olid kõik asjad tal küljes. Arvuti sa i tagasi, süüaluse korterist sai politsei kätte. Põõsastes arvuteid ei vedelenud, käis enne just otsimas. Kadunuks jäi EMT internetipulk, mis oli arvuti küljes ja optiline hiir – need jäidki kadunuks. Väärtus oli ca 900 krooni, 57,52 €. Kohus leiab, et M.L on tõepoolest K arS § 199 lg 2 p 4 sätestatud isikuks – vastavalt karistusregistri teatisele on ta varem neljal korral süüdi mõistetud kriminaalkorras varguste eest ja ühel korral ka röövimise eest. Vargus on toime pandud sissetungimisega, kuna luba korterisse sisenemiseks M.L ei olnud. Ka suletud, kuid mitte lukus oleva ukse avamine on kohtupraktika kohaselt loetud sissetungimiseks. Kohus leiab, et M.L süü on tõendamist leidnud järgmise kuriteo toimepanemises: M.L süüdistatakse selles, et tema, olles Pärnu Maakohtu 30.09.
17. a otsusega karistatud

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 alusel varguste eest, tungis ajavahemikus 23.06.2010.

a kell 22:00 kuni 24.06.2010 kell 02:00 lukustamata ukse kaudu sisse Hiiu maakonnas Kärdla linnas * asuvasse E-E K lukustamata korterisse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja, milleks oli elutoas laual asunud R K kuuluv sülearvuti ORDI Enduro DL 76 PD II TV SN 9 152913/22.05.06 maksumusega 10 000.- krooni. Oma tegevusega tekitas M.L R K varalise kahju 10 000.- krooni suuruses summas. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tegevusega pani M.L toime

§ 199lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus leiab, et M.L pani kuriteo toime kavatsetusega . Kohus leiab, et M.L käitumine peale kuriteosündmust – s.t varastatud arvuti varjamine, soov sellel koode muuta, näitab ilmekalt, et M.L tegevuse e esmärgiks oli võõra arvuti ebaseaduslik omastamine. Teo õigusvastasus. Kohus leiab, et teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. II episood SÜÜDISTUS M.L süüdistatakse selles, et tema juhtis 10.novembril 2010.a kell 19:20 paiku Hiiu maakonnas Käina vallas Kärdla-Käina maantee 21.kilomeetril tema kasutuses olevat abikaasa K K kuuluvat mootorsõidukit Ford Scorpio registreerimisnumbriga *, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema ühes grammis veres oli alkoholi sisaldus mitte vähem 1,74 +/ - 0,06 mg/g, seega oli tema veres alkoholisisaldus mitte vähem kui 1,68 mg/g. Sellise tegevusega pani M.L toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU SEISUKOHT

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 3

lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. Teo vastavus süüteokoosseisule

§ 424näeb kuriteona ette mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tl 3 II kd on tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, mille kohaselt 10.11.2010 Hiiu maakonnas Käina-Kärdla-Käina tee 21 km oli joobeseisundi tuvastamisel allutatud M.L, kes keeldus tõenduslikku alkomeetrisse puhumast. Tl 4 II kd on joobeseisundi kontrollimise protokoll, mille kohaselt 10.11.2010 on kontrollile allutatud M.L ja kontrolli tulemus alljärgnev - välimus määrdunud, silmade punetus, pupillid suured, reaktsioon häiritud, kõne segane, aja -, isiku ja kohataju – esineb häireid, teadvusel. Mäletab viimase 24-tunni sündmusi, koordinatsioonil kerged häired. Käitumine rahutu, ärritumine, omamehelik käitumine, ründav käitumine. Tl 5 II kd on ekspertiisimäärus – koostatud 10.11.2010, milles on kirjeldatud sündmuse tehiolusid ja on eksperdi käsutusse antud ekspertiisi teostamiseks M.L vereproov ja küsitud on kas M.L vereproovis leidub alkoholi jälgi? Tl 8 II kd on joobeseisundi tuvastamise saatekiri, mille kohaselt 10.11.2010 kell 21.50 on võetud M.L-ilt veri etanoolisisalduse uurimiseks. EKEI on proovimaterjali vastu võtnud 12.11.2010, uuringuakti nr 195i. Tl 6 on toksikoloogiaekspertiisiakt nr 195I, koostatud 17.11.2010, milles ekspert on andnud arvamuse, et ekspertiisiks esitatud verest leiti etanooli (1,74+-0,06)mg/g, k=

1. Kaitsja leidis, et tõendamata on M.L alkoholisisaldus veres, kuna vereproovi võtmisel ei ole järgitud Vabariigi Valitsuse 17.12.2009 määrusega nr 204 kehtestatud proovi võtmise korda. M.L on öelnud, et viidi Kärdlasse haiglasse ja võeti vereproov. Enne proovi võtmist ei tehtud õigusi selgeks. Tahtis, et haiglas pildistatakse, kuna oli näos paistetus ja muhk oli peas, sest P lõi teda, aga midagi ei tehtud. Öeldi, et mingi punetus on ja kõik. Enne vereproovi võtmist ei lubatud 10 istuda. Ei näinud kuhu see võetud vereproov pandi. Peale vereproovi võtmist viidi kohe minema. Ei mäleta küll, et oleks vereproovile allkirja andnud. Edasi pandi kambrisse ja järgmine päev lasti koju. Kaitsja leidis ka, et rikutud on ka määruse § 12 – saatekirja täitmise nõudeid – ei ole näha, missugustel tingimustel proovi võeti, pole tuvastatav volitatud isiku nimi, puudub allkiri ja ei saa aru, kes materjali on edasi saatnud. Politsei ja piirivalve seaduse § 7 -26 lg 5 sätestab, et vereproovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ning nende toimingute tasustamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsus on 17.12.2009 määrusega nr 204 vastava korra kehtestanud. Kohus leidis juba eelnevalt, et M.L ütlused ei ole usaldusväärsed ja need tuleb kõrvale jätta. Kohus leiab, et kriminaalasjas on ka proovi võtmise kohta tõendid, mis järjekordselt lükkavad M.L ütlused ümber , seda just selle kohta, k as ta andis allkirja või mitte. Määruse § 10 lg 1 kohaselt kui prooviandja keeldub allkirja andmisest konteinerile kleebitud konteinerit ja korki ühendavale sildile, siis märgitakse see saatekirja. Saatekirjas /tl 8 I I kd/ sellist märkust ei ole. Saatekirjale esitatavad nõuded on esitatud määruse § 12 lg
2. Kohus leiab, et joobeseisundi tuvastamise saatekirjal on ol emas nii proovi võtjate nim ed, ametniku allkiri ja on aru saada, et eelnimetatud isikute poolt võetud vere on edastanud SA Hiiumaa Haigla, olemas on kontakttelefon. Ekspertiisiaktis nr 195I /(tl 6 I kd) on aga märge, et ekspertiisiks on esitatud nõuetekohane markeeritud vaakumkatsut. Ekspertiisiakti ja saatekirja võrdlemisel on selgelt arusaadav, et ekspertiis on teostatud 10.11.2010 kell 21.50 M.L-ilt võetud vere suhtes. Saatekirjal ei ole tõepoolest märget proovi võtmise kohta, see lahter on täitmata, kuid kohus leiab, et see ei ole rikkumine, mille peaks lugema oluliseks. Kui seda lahtrit saatekirjalt lugeda, siis selle lahtri pealkirjast võib jääda mulje, et lahtrisse tuleb kanda erisused proovi võtmisel, kuid hoolikamal lugemisel on selge, et sinna tuleks k anda ka märked proovi võtmise kohta. Riigikohus on otsuses nr 3-1-152-09 leidnud: „Kriminaalkolleegiumi varasema praktika kohaselt on tõend lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Seejuures tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ning seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud.“ Lähtudes eeltoodud Riigikohtu seisukohast leiab kohus, et asjaolu, et saatekirjal ei ole märget proovi võtmise kohta, ei ole selline rikkumine, mida tuleks lugeda oluliseks. Saatekirjal on olemas olulised andmed ja ühe lahtri täitmata jätmine ei too kaasa selle tõendi tühisust, sest vereproovi võtmine M.L-ilt ja selle ekspertiisiasutusele saatmine ning asjaolu, et just M.L-ilt võetud verele on tehtud ekspertiis, on tõenditega üheselt jälgitav. Lähtudes eel toodust ei ole tõendamist leidnud, et vereproovi võtmisel ja selle vormistamisel esineks selliseid rikkumisi, mis tooks kaasa lubamatu tõendi. Seega on ekspertiisiaktis nr 195I 17.11.2010 eksperdiarvamusega tõendamist leidnud, et M.L veres oli etanooli mitte vähem kui 1,68 mg/g. Sündmuse enda kohta teavad ütlusi anda kolm isikut - süüdistatav ja kaks tunnistajat. Süüdistatav M.L andis kohtus ütlusi, et
3. novembril 2010 oli tütre sünnipäev. Oli oma kodus, tegid tütre sünnipäevaks ettevalmistusi. Mingi aeg tuli külla L G ja tahtis sauna. Hakkasid sauna kütma, et õhtul saaks sauna minna. Mingi aeg tuli sinna ka V V. Mingi aeg tahtis V koju minna. Ei olnud kohe nõus sõitma, sest oli mõned lonksud õlut joonud juba. Siis V näitas oma juhilube, et pole midagi, tema sõidab. Kuna ta oli ennegi tema autoga sõitnud, siis ei keelanud teda. Sõitsi d tema juurest välja, sai d natuke sõita, siis V jäi tee äärde seisma ja küsis auto dokumente. Ütles, et bardatšokis. Vaatas, et sinine vilkur on taga. Kui ette keeras, siis vaatas, et V juba kõrvalistmel. Siis tuli politsei ja tegi juhi ukse lahti, see oli tühi. Siis tuli taha ukse juurde, tegi selle lahti, tema istus seal. Siis kamandas välja, ütles, et miks peaks välja tulema ja ei tea, mis talle ei 11 meeldinud, politsei lõi teda rusikaga näkku. Kui ta ütles, et tule välja, siis hakkas välja tulema, aga turvavöö oli kinni ja ta plokkis ära. Läks närvi ise ka, ütles, et miks peaks välja tulema ja siis ta lõi. Siis sai turvavöö lahti, tuli välja ja pandi politseiautosse. Valge nokamüts oli peas. Poole liitrisest õllest pool võib-olla oli joonud. Toast just tuli, oli tütre sünnipäev. Küttis alles sauna, ei jõudnud veel juua. Ampulli, indikaatorit kästi küll puhuda, a ga oli kaasreisija ja ütles, et ei pea puhuma. Ei leidnud põhjust, miks peaks puhuma. Edasi pandi politseiautosse ja viidi Kärdlasse, V pandi helkur ja saadeti koju. Kärdlas viidi haiglasse ja võeti vereproov. Edasi pandi kambrisse ja järgmine päev lasti koju. Tunnistaja V V andis kohtus ütlusi, et
4. novembri
5. a olid M.L juures ja sai joodud õlut. M.L-iga sõitis sel päeval koos autoga. Selles on kindel, et ise autot ei juhtinud. Autos olid tema ja M.L . Ei tea, kuhu sõitma pidid. Seda mäletab, et M.L juures olid ja jõi d õl ut. Auto peale istusid , seda mäletab – tema ja auto peremees , sealt hoovist pidid edasi sõitma ju. Hoovist sõitsi d välja . Rooli taga ei istunud, kohe kindlasti, seda teab. On nii kehv sõiduoskus, et poleks sealt hoovist väljagi autoga saanud, oleks vastu posti sõitnud seal. Värava läheduses võttis politsei neid kinni ja neid ei olnud üks, vaid rohkem. Nemad ju näevad. Sel päeval suusamüts oli peas, mitte tutiga, tavaline. Muidugi n ägi sel päeval politseid, talle anti helkur, politsei andis ja saadeti koju. Helistas sinna 112, et eksis ära ja ei ole kaine, siis telefoni teel juhatati koju. Pime oli, ei teadnud kust ära keerata. Oli purjus. Ei tea, palju oli alkoholi taritanud, ei tea seda kunagi. Viina ei saanud joodud, õlut jõid. Ei saa jalgrattagagi sõita, kukub ümber. On kukkunud ehitusel betoonpõrandale pea ees alla, see oli nõukogude ajal, muid peatraumasid on ka olnud. Kui on purjus, siis viiakse kainestusmajja ja siis ka ei tea, kust sinna viidi. Tavaliselt ei mäleta sündmusi. Autojuhiload on olemas. Paar korda ainult on roolis olnud Hiiumaal. Oli kaineks autojuhiks. On ennem M.L autoga sõitnud - siis kui poe juures olid, siis ütlesid , et sina V oled kaine, istu rooli, siis tuli H (politseinik) ja kontrollis, kas on load. M.L, sina olid jokkis. See ei olnud sellel päeval, see oli hoopis teisel päeval. Tükk maad varem. Siis oli inimesi rohkem autos. Tunnistaja P P andis kohtus ütlusi, et
6. novembri 2010 oli tööl, töötas Hiiumaal, patrullpolitseinikuna. Pidas sel päeval kinni ühe joobes juhi, see oli M.L . Sel h etkel ta küll roolis ei olnud, kui auto kinni pidasid. Auto jäi enne neid seisma ilma, et sinise ja punase vilkuri oleksid sisse lülitanud. Ta jäi seisma ninaots tee peenral, tagumine ots tee peal. Kui juhi ukse juurde läks, siis V. V istus kõrvalistmel , ei mäleta kas tal turvavöö oli kinni, pime oli ja ei pööranud sellele hetkel tähelepanu. Tahtis teada, kes roolis oli ja kes tagaistmel istus. Juhi istmel kedagi ei istunud. Tagaistmel istus M.L , kes üritas turvarihma kinnita da, turvavöö oli lahti. See mootorsõiduk enne kinnipidamist sõitis nende eest mööda. Seisid Tobiase parklas. Oli informatsioon, et M.L sõidab ringi. Kui auto nendeni jõudis ja möödus , siis oli roolis M.L – sõitis mööda ja vaatas nende poole. Sel le järgi keerasid talle järgi ja jäi kohe seisma, niimoodi põiki nagu enne rääkis. Auto oli Ford Scorpio ja kellaaeg oli kuskil peale
7. Täpset aega ei mäleta, aga pime aeg oli. Ei meenu, mis M.L seljas oli, peas võis olla küll mingi hele sonimoodi müts, sellest on tükk aega möödas, ei mäleta. Kui sõitsid autole järgi, ta jäi seisma, olid kohe ta taga. Tuli kõrvalistmelt välja, kuna mõni nädal enne oli ka olnud juhus, kus M.L istus kõrvalistmele, siis arvates, et ta jälle vahetab koha ära, siis läks kiiresti juhiistme juurde, aga oli näha, et autos toimus mingi liikumine (üles-alla). Ford Scorpio ei ole kerge auto, aga kõikus. Peatunud auto juurde jõudis sekunditega. Seal palju vahet ei olnud. Nii kui auto seisma jäi, tuli ka kohe välja ja läks auto juurde. Jõudis juhi ukse juurde, valgustas taskulambiga. Kedagi kolmandat isikut polnud näha. M.L oli ärritunud ja üleolev. Kui küsis, kes teist roolis oli , siis M.L väitis, et see on nende asi kindlaks teha. Kui palus tal indikaatorvahendisse puhuda, siis sellega ta polnud nõus, kuna ta olevat reisija, hakkas seal näppudega vehkima. Politseisse viimise ja vereproovi vastu ei olnud . 12 Paigutasid ta politsei auto taha kongi, kus ta hakkas mõne aja pärast laamendama. Edasi kutsusid sellele autole puksiiri järgi, ootasid selle ära, auto toodi Kärdlasse jaoskonna taha, siis tehti ära esmased paberid ekspertiisi jaoks, seejärel läksi d temaga haiglasse verd võtma, siis läksi d tagasi kainestusmajja. M.L suhtes füüsilist vägivalda keegi ei kasutanu d, rusikaga näkku ei löönud. Võttis talt autost väljudes ainult käest kinni ja siis ta tuli rahulikult välja. M.L oli väliseid joobetunnuseid – alkoholi lõhn oli, liikumine näitas, et tunnused on olemas – koordinatsiooni häired liikumisel ja käimisel olid tal olemas. Veermets hakkas kodu poole minema. Ei mäleta, kas V oli müts peas. T a oli silmnähtavalt alkoholi tarvitanud. Teadsid, kus ta elab. Hakkas lõugama nagu tal purjus peaga ikka kombeks on, panid talle veel helkuri külge ja siis ta läks kod u poole edasi. Ei mäleta, kas V. V ka midagi ütles selle kohta, kes autot juhtis. Ei ole päris kindel , ka valgustus oli selles kohas, kus auto - Ford Scorpio neist mööda sõitis, olid autost umbes 15-20 m kaugusel. Politseiautol põlesid parktuled, mis natuke valgustasid, t eed võibolla ei valgustanud. Ei mäleta, kas mööduval Ford Scorpiol põles salongivalgustus, esituled põlesid. M.L nägu oli näha, kui ta roolis oli , sest ta vaatas nende poole. Ka paarimees nägi, et M.L oli roolis. On M.L-iga piisavalt palju kokku puutunud igasugustes situatsioonides, et teda ära tunda. S ilmanägemine on korras. Kinnitab, et M.L vaatas tema poole. M.L nägi, et tegemist oli politseibussiga ja jäi kohe seisma. Ei jõudnud ei sinist ega punast vilkurit sisse lülitada. Valgel ajal on seda autot näinud, esimene klaas on tal normaalne, taga on toonklaasid. Seega on kohtule esitatud selle kohta, kes autot juhtis, kaks erinevat versiooni. S üüdistatav M.L kinnitab, et tema autot ei juhtinud, autot juhtis V. V. V. V eitab seda kindlalt, ütleb, et see on tal hästi meeles, lisades veel, et ta ei oleks purjus olles auto juhtimisega hakkamagi saanud. Tunnistaja P. P kinnitab, et kui Ford Scorpio nendest möödus, siis juht - M.L vaatas nende poole ja ta tundis M.L kindlalt ära. Kui jõudis peatunud auto juurde, siis juhiistmel kedagi ei istunud, V. Veermets oli kõrvalistmel ja M.L oli tagaistmel ja püüdis turvavööd kinni panna. Tunnistaja Paulus kinnitas ka, et kui Fordile lähenes, siis nägi, et auto õõtsus, mis näitas liikumist autos. Kohtuistungil on M.L öelnud, et autot juhtis V. V, kohapeal ta seda poli tseile ei öelnud. Kohus leiab, et M.L ütlusi ei kinnita ka temal tuvastatud joove. M.L kinnitas, et ennem kui autoga sõitma mindi, oli ta joonud kõige rohkem poole liitrisest õllepudelist pool pudelit. Ekspertiisis on aga leidnud, et M.L veres oli alkoholisisaldus vähemalt 1,68 mg/g. Oluline on ka asjaolu, et sündmus toimus kell 19.20, peale mida M.L ei olnud enam võimalust alkoholi tarvitada. Vereproov on võetud 21.50, kaks ja pool tundi hiljem. Kui M.L ütlused oleks tõesed, siis ilmselgelt ei oleks tal saanud kaks ja pool tundi tagasi tarbitud poolest pudelist õllest olla nii kõrge etanooli näit veres. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et M.L ütlused ka selle sündmuse kohta ei ole usaldusväärsed ja tuleb kõrvale jätta, se st teised kriminaalasjas kogutud tõendid lükkavad M.L ütlused ümber. Edasi uurib kohus, kas tunnistajal P. P oli oludes, mis valitsesid sündmuse ajal, võimalik M.L ära tunda. Tunnistaja P. P on väitnud kindlalt, et kui sõiduauto Ford sõitis politseiautost mööda, siis juht vaatas nende poole ja tundis juhis ära M.L . P. P kinnitas, et silmanägemine on tal korras ja auto möödus nende autost 15-20 meetri kauguselt. Tl 173 III kd on Käina Vallavalitsuse vastus teabenõudele , mille kohaselt Käina vallas Selja küla piiridesse jääval Hiiu maantee osal R. Tobiase majamuuseumi kõrval asuvast parklast 100m mõlemale poole ei ole tänavavalgustust. Kohus leiab, et asjaolu, et sündmuskohal ei olnud tänavavalgustust, ei muuda tunnistaja P. P ütlusi ebausaldusväärseks. 13 Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-3-10 leidnud: „Kolleegium on varem korduvalt märkinud, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus.“ Millised olid siis selle sündmuse elulised asjaolud? Politseiauto, kus tunnistaja istus, seisis tee ääres, põlesid parktuled. Politseile oli eelnevalt teatatud, et autoga sõidab ringi M.L . Seega tunni staja tähelepanu oli ilmselgelt teravdatud, kohtumine ei tulnud ootamatult. Mööduvat autot nägi tunnistaja küljelt ning mööduva auto juht vaatas politseiautost möödumisel politseiauto poole. Kohus leiab, et just selline autode paigutus teeb eluliselt usutavaks, et tunnistajal oli võimalik juht ära tunda. On üldteada asjaolu, et kõikidel autodel põleb sisselülitatud tulede puhul armatuurlaua valgustus, mis valgustab mingi määral ka juhi nägu. Tunnistaja kinnitas, et sõiduautol Ford, mis neist möödus, olid esiklaasid tavalised s.t toonimata. Tunnistaja kinnitas, et M.L on talle seoses tööga eelnevalt tuttav. Kohus leiab, et on eluliselt usutav, et sellises olukorras, kus tunnistaja (kellel silmanägemine on korras) vaatas pimedas 15-20 meetri kauguselt mööduvat autot küljelt (teda ei pimestanud näiteks vastutuleva auto tuled), millel põles kindlasti armatuurlaua valgustus, on võimalik tõsikindlalt ära tunda roolis olnud isik. Tegemist on ka olukorraga, kus kaks autos olnud isikut M.L ja V. V on olu liselt erineva välimusega (tunnistajal V. Veermets on tumedad vuntsid). Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et tunnistaja P. Paulus ütlused on usaldusväärsed ja nende ütlustega ning lisaks tunnistaja V. V ütlustega on tõendamist leidnud, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas oli just M.L isikuks, kes mootorsõidukit juhtis. Teo toimumise ajal s.o 10.11.2010 kehtinud liiklusseaduse § 20 lg 3 sätestas, et juht ei tohi olla joobeseisundis ning lõige 31 kohaselt juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähe malt 1,50 milligrammi alkoholi. 01.07.2011 jõustunud l iiklusseaduse § 69 lg 1 sätestab samuti, juht ei tohi olla joobeseisundis ning § 69 lg 4 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega nii teo toimepanemise kui ka käesoleval ajal kehtiva l iiklusseaduse kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse juht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. M.L oli mootorsõiduki juht, kelle ühes grammis veres oli alkoholi 1,68 milligrammi. Liiklusseaduse § 69 lg 6 sätestab, et mootorsõidukijuhi joobeseisund tuvastatakse politsei ja piirivalve seaduses sätestatud korras. Kohus leiab, et käesoleval juhul on M.L-ile sinenud alkoholijoove tuvastatud vastavalt politsei ja piirivalveseaduse § 7-
8. M.L keeldus tõenduslikku alkomeetrisse puhumast /tl 3 I kd/ ning seejärel toimetati M.L tervishoiuautusse vereproovi võtmiseks, milline vereproov saadeti Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile ekspertiisi teostamiseks ja alkoholisisaldus veres on tuvastatud eksperdi poolt. Kuna M.L veres olnud alkoholisisaldus on kindlaks tehtud vastavalt kehtivale korrale, ning veres olev alkoholisis aldus ületas määra, mille puhul juht loetakse alkoholijoobes olevaks, siis M.L oli süüdistuses näidatud ajal ja kohas isikuks, kes juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tegevusega pani M.L toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes.

Kohus leiab, et M.L pani kuriteo toime otsese tahtlusega – ta oli teadlik, et on alkoholi tarvitanud, ta teadis, et sellises seisundis ei tohi autot juhtida, kuid ta ei hoolinud sellest. Teo õigusvastasus Kohus leiab, et teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus 14

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatükis
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks M.L süü temale süüks arvatud kuritegude toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et M.L tuleb süüdistustes

§ 199

lg 2 p 4, 8 (kohtu poolt vähendatud mahus) ja

§ 424järgi süüdi mõista.

KARISTUS Kohtu seisukoht karistuse osas Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada.

§ 424

näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

§ 199lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 sätestatud alustest - karistamise alus on isiku süü, mis käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud. Kohus leiab, et M.L süü on keskmine, kuna tema joove ei ole märkimisväärselt suurem, kui see, mille seadusandja loeb kriminaalkorras karistatavaks juhil olevaks joobeks. Varguse episoodis on M.L süü samuti keskmine – kuriteoga tek itatud kahju ei ole väga suur, samas on aga M.L kuritarvitanud oma majanaabrite usaldust, tunginud nende korterisse, kust varastas arvuti. Kohus leiab, et karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tl 8-16 III kd karistusregistri teatise kohaselt on M.L karistatud kriminaalkorras kuuel korral ja väärteo korras 22-l korral. Kriminaalkorras on M.L varem korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest. Liikluskuritegude eest varem karistatud ei ole, küll on aga hulgaliselt trahve määratud liiklusväärtegude toimepanemise eest. M.L on eelnevalt karistatud ka raskeima karistusliigiga – vangistusega ja ta on ka reaalselt vangistust karistusena kandnud. Käeolevas kriminaalasjas arutusel olevad teod on toime pandud katseajal. Eelmise kohtuotsuse tegi Pärnu Maakohus M.L suhtes 05.05.2010, käesolevas kriminaalasjas arutusel olevad teod on M.L toime pannud juunis ja novembris 2010.Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. M.L on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid ja eelnevad karistused ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma. Kohus leiab, et M.L väärtushinnangud on paigast ära, eelnevad karistused ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma, sest kuigi teda on karistatud ka raskeima karistuse s.o vangistusega eelnevalt, jätkas ta ka katseajal kuritegude toimepanemist olukorras, kus ta teadis, et tal on kandmata eelmise kohtuotsuse järgi 3aasta 6-kuu 18-päevane vangistus. Lähtude s eeltoodust leiab kohus, et M.L on isikuks, keda ei ole võimalik karistada rahalise karistusega vaid mõlema kuriteo eest tuleb talle karistuseks mõista vangistus. Kohus leiab, et M.L tuleb karistada seaduses ettenähtud karistusmäära keskm isest määrast allapoole jäävas määras, arvestades süü suurust ja seda, et kuritegude ei ole tekitatud suurt kahju. Kuna k äesolevas kriminaalasjas arutusel olevad kuriteod on toime pandud katseajal, tuleb V. M.Le mõista liitkaristus kohaldades

§ 65lg 2.

TÕKEND M.L on kahtlustatavana kinni peetud 24.06.2010 /tl 22-23 I kd/, 26.06.2010 kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 26 I kd , tl 19 II kd/. 02.05.2011 kohtumäärusega Pärnu 15 Maakohus kuulutas M.L tagaotsitavaks ja muutis M.L suhtes kohaldatud tõkendit, kohaldades tõkendit vahistamine /tl 79-80 III kd/. Tl 135 III kd on kinnipidamisprotokoll, mille kohaselt M.L on eelnimetatud määruse alusel kinni peetud 01.07.

1. Kohus leiab, et M.L suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata, kuna M.L vahistamise aluseks olnud asjaolud ei ole ära langenud. N eed asjaolud olid põhjendatud kahtlus, et M.L jätkab vabaduses viibides kuritegude toimepanemist - käesolevas kriminaalasjas arutusel olevad teod pani M.L toime katseajal ja kahtlus, et M.L hakkab menetlusest kõrvale hoiduma – M.L reaalselt asus mais 2011 kohtumenetlusest kõrvale hoiduma, mistõttu kuulutati ta tagaotsitavaks ja kohaldati tõkendit vahistamine. M.L tabati 01.07.
2. Lisaks on põhjendatud ka kahtlus, et vabaduses viibides hakkab M.L kõrvale hoiduma karistuse kandmisest, sest käesoleva kohtuotsusega mõistab kohus M.L-ile pika reaalse vanglakaristuse. Tõkend vahistamine tuleb tühistada peale jõus tunud kohtuotsuse järgi karistuse kandmisele asumist. ASITÕENDID Tl 16-21 I kd on asitõendite, M.L elukohast läbiotsimisel leitud esemete - sülearvuti ja käekoti metallist sulgurdetailide vaatlus. Asitõendid , sülearvuti koos aku ja toiteadapteriga tagastatud omanikule /tl 10 I kd/ ja koti metallist sulguriosa jäetud Kärdla KJ asitõendite hoiuruumi. Koti metallist sulguriosa hävitada peale kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. TSIVIILHAGI Tl 11 I kd on R K tsiviilhagi, milles kannatanu soovib vargusega tekitatud kahju 900 krooni (57,52 euro) väljamõistmist süüdistatavalt. Kahjuks on EMT internetipulga ja optilise hiire väärtus, mis jäid kadunuks. Kadunuks jäänud asjade väärtuse osas ei ole vastuväiteid esitatud. Kohus leiab, et tsiviilhagi kuulub rahuldamisele – kannatanu sai tagasi küll varastatud sülearvuti, kuid kadunuks jäänud EMT internetipulga ja optilise hiire väärtus tuleb M.L kannatanule hüvitada. Kannatanu E-E K esindaja H K avaldas, et kuriteoga tekitatid tema abikaasale käekoti vargusega varaline kahju 5950 krooni. Kuna kohus jättis käekoti varguse süüdistusest välja, tuleb E-E .K esindaja H. K tsiviilhagi KrMS § 310 lg 2 kohaselt jätta läbi vaatamata. KrMS § 310 lg 3 alusel on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on:
3. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha , mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on teise astme kuriteo puhul 1,5 palga alammäära, mis on 1,5x290 = 435 eurot.
4. KrMS § 175 lg 1 p 4 on määratud kaitsjale makstud tasu kriminaalmenetluse kulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale A. Tamm makstud tasu 3070,60 krooni s.o 196,25 eurot /tl 35 I kd/, 3195,60 krooni s.o 204,27 eurot /tl 32 II kd/, 406,43 eurot /tl 38-40 III kd/, 428,77 eurot /tl 92-94 III kd/, 132,23 eurot /tk 138 III kd/, 168,56 eurot /tl 146/, 129,19 eurot /tl 161 III kd/, 155,34 eurot, 131,38 eurot, kokku 1952,42 eurot. Advokaadile A.Tamm makstud sõidu- ja ajakulu, mis on seotud asjaoluga, et advokaat on teisest piirkonnast, jätab kohus riigi kanda ja see summa on 1089,33 eurot . M.L-ilt tuleb välja mõista kaitsjatasu 863,09 eurot
5. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu ja käesolevas kriminaalasjas on see krooni 7,36 eurot /tl 39 II kd /.
6. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskuluks ekspertiisikulu ja käesolevas kriminaalasjas on see toksikoloogiaekspertiisi tasu 27,99 eurot /tl 7/. 16
7. KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel on kriminaalmenetluse kulu kannatanule ja tunnistajale makstud summad - käesolevas kriminaalasjas on need tunnistaja P. P makstud sõidukulud 40,24 eurot /tl 9596 III kd/, tunnistaja L. R makstud sõidukulu 44,72 eurot /tl 97-98/, tunnistaja R.K makstud sõidukulu 98,22 eurot /tl 104-105 III kd/, kokku 183,18 eurot. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige