Obsah (6)

§ 127§ 128§ 132§ 1043§ 1045§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2010 Kriminaalasja number 1-10-1334 Kohtukoosseis Sten Lind, Ivi Kesküla, Paavo Randma Apelleeritud kohtuotsus Harju Ma

) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest.

§ 127

lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 128

lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu.

§ 132

lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.

§ 1043

kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi.

§ 1045

lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Kohus leidis, et süüdistatavad D.Vassiljev ja V.Lukina on tekitanud kannatanule kahju ning on kahju tekitamises süüdi, sest ta on tegutsenud tahtlikult

§ 104lg 5 mõttes, esitatud nõue kuulub rahuldamisele süüdistatavatelt solidaarselt. Kar

S § 209 lg 2 p 1, 3 – § 25 lg 2 järgi mõistis maakohus V. Lukina süüdi selles, et ta püüdis 28.05.2009 kella 06.20 paiku koos Sergei Melkozjoroviga Harjumaal XXXXXXX XXXXXXXXX XXX X asuvas P. tankla kaupluses võõrast, O. M.le kuuluvat Nordea panga pangakaarti kasutades osta 5 plokki sigarette kogumaksumusega 2200 krooni. Müüja hakkas aga kahtlema kaardi omanikus ega sooritanud tehingut ning kuritegu jäi lõpule viimata. KarS § 183 lg 2 p 2 järgi tunnistas Harju Maakohus Veronika Lukina süüdi selles, et ta omandas 03.07.2009 tuvastamata isikult A. V. edasiandmiseks väikeses koguses narkootilist ainet amfetamiini, mille andis 03.07.2009 kella 18.28 paiku Tallinnas XXXX XX juures A. V. edasiandmiseks V. L. edasi. V. Lukinat on 10.12.2007 Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 184 lg 2 p 2, § 183 lg 1 järgi vangistusega 4 aastat ja 6 kuud, millest jäeti tingimisi kohaldamata 3 aastat 3 kuud katseajaga 2 aastat 6 kuud.

1. Maakohtu otsuse peale esitas V.Lukina apellatsiooni, milles vaidlustab otsuse A. S. tsiviilhagi rahuldamise osas. Kaebust põhjendas V. Lukina sellega, et A. S.lt varastatud asjade väärtus ei olnud kirjalike tõenditega tõendatud. V. Lukina küll nõustus tsiviilhagiga, olles kindel, et see summa on tõendatud. V. Lukina taotleb, et asja juurde lisataks konkreetsed dokumentaalsed tõendid nende esemete väärtuse kohta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (vt RKKKo 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuna tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (vt RKKKo 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt mõistetud karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.
3. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Hinnates apellatsiooni põhjendatust ja selle kohtuliku läbivaatamise otstarbekust, märgib kriminaalkolleegium järgmist. V. Lukina vaidlustab Harju Maakohtu otsust A. S. tsiviilhagi rahuldamise osas, leides, et kuigi ta kohtuistungil nõustus tsiviilhagiga, oleks tsiviilhagi lahendamiseks vaja nõuda dokumentaalseid tõendeid varastatud esemete väärtuse kohta. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et Harju Maakohus arutas asja lühimenetluse korras. KrMS § 233 lg 1 kohaselt erineb lühimenetlus üldmenetlusest selle poolest, et kriminaalasja lahendatakse tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal, s.t lühimenetluses uusi tõendeid esitada ei saa. Sama säte näeb ette, et lühimenetlust kohaldatakse süüdistatava taotlusel. Enne nimetatud nõusoleku andmist on süüdistataval KrMS § 35 lg 2 ja 223 lg 3 alusel kaitsja vahendusel õigus toimikuga tutvuda. Ka võib süüdistatav KrMS § 234 lg 3 kohaselt kuni kohtuliku uurimise lõpetamiseni lühimenetlusest loobuda. Käesolevas asjas V. Lukina seda teinud ei ole. Lisaks on V. Lukina Harju Maakohtu kohtuistungil nõustunud tsiviilhagiga, s.o võtnud hagi õigeks. Tsiviilhagi läbivaatamisel kriminaalmenetluses tuginetakse tsiviilkohtumenetluse regulatsioonile, arvestades kriminaalmenetluse erisusi. TsMS § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab tsiviilhagi õigeks, rahuldab kohus hagi. Kriminaalmenetluses ei ole sellest regulatsioonist erandit tehtud. Lisada tuleb seda, et menetlusseadused ei näe ette, milliste tõenditega peab tekitatud kahju suurus tõendatud olema, seega võivad ses osas olla tõendiks ka kannatanu enda ütlused. Harju Maakohus ongi neid ütlusi hinnanud ja leidnud, et kannatanu poolt nimetatud kahjusummad vastavad mõistlikule tasemele ja on usaldusväärsed.
4. Eelnevast tulenevalt leiab kriminaalkolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased käesolevas süüteos. Kriminaalkolleegium asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 ls-st 2 kohtukolleegium jätab apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Sten Lind Ivi Kesküla Paavo Randma