← Eesti

4-17-4560/10

Obsah (9)§ 201§ 203§ 242§ 90§ 76§ 91§ 93§ 94§ 2

4-17-4560 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märtsil 2018. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-17-4560 Kohtukoosseis Kohtunik Velma

§ 201

lg 2,

§ 203

ja

§ 242

lg 1 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) (isikukood: XXX) A.D Eesti Vabariigi kodanik Aadress: xxxx E-post: xxxx Töökoht: xxxx OÜ – juhatuse liige Karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokaristusi 2 kehtivaid Kaitsja vandeadvokaadi abi Raiko Paas Advokaadibüroo Sirel & Partnerid Aadress: Tartu mnt 43 Tallinn Harjumaa 10128 E-post: menetlus@sirel.com Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Aadress: Rahumäe tee 6/1 Tallinn Harjumaa 11316 E-post: pohja@politsei.ee Esindaja: Oleg Lodeikin Menetluse liik Kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 alusel RESOLUTSIOON VTMS §-st 2 ja KrMS §-st 301 ning VTMS § 29 lg 1 p-st 1 ja § 132 p-dest 2 ja 3 1. Rahuldada osaliselt A.D ’i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 07.08.2017. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2317,17,005830. 2. Lõpetada väärteoasjas nr 4-17-4560 (2317,17,005830) väärteomenetlus

§ 203järgi esitatud väärteoetteheites menetlusaluse isiku A.D’i suhtes VTMS 4-17-4560 § 29 lg 1 p 1, VTMS § 2 ja Kr

MS § 301 alusel seoses kohtuvälise menetleja poolt A.D’i suhtes väärteoetteheitest loobumisega.

  1. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus selgitab, et vastavalt VTMS § 107 lg-le 3 sisalduvad rahatrahvi täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või epostiaadressile või kinnipidamisasutusse. VTMS § 204 lg 2 kohaselt kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. I KAEVATAV OTSUS 07.08.
  2. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Enel Kuiv üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2317,17,005830 A.D suhtes (KVM tl 19). Otsusega karistati A.D liiklusseaduse (edaspidi:

) § 201 lg 2,

§ 203

ja

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 alusel 195 trahviühiku ehk 780 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta 01.07.

  1. a kell 21:42 Keila-Haapsalu mnt
  2. km-l Vasalemma vallas Harjumaal juhtis N-1 kategooria mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust (BE mootorsõiduki juhtimisõigus puudub). Juhtis mootorsõidukit, mis oli kehtestatud korras registreerimata. Juhtis mootorsõidukit ja vedas järel kehtestatud korras registreerimata haagist. Juht oli varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt rikkus A.D sellise tegevusega

§ 90

lg 1 p-des 1 ja 3 ning § 76 lg-s 1 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.03.2011. a määruse nr 19 § 6 lg-s 4 sätestatut ja pani toime

§ 201

lg 2,

§ 203

ja

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

II KAEBUS 31.08.

  1. a esitas menetlusalune isik A.D kaitsja vandeadvokaadi abi Raiko Paasi kaudu kaebuse koos lisadega Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 07.08.
  2. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2317,17,005830 (kohtu tl 1-9). Menetlusalune isik taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 alusel. Kaebaja lisas, et on nõus ka kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaebaja selgitas, et riigikohus on korduvalt märkinud, et kohtud on väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega (VTMS § 87), mis tähendab eelkõige seotust teokirjeldusega. Väärteoprotokollis tuleb märkida väärteo kirjeldus. Nimetatud nõue tähendab, et väärteoprotokollis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu, väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust 2 4-17-4560 isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Praegusel juhul on menetleja väärteoprotokollis etteheitena (rikkumise kirjeldusena) märkinud, et kaebuse esitaja „juhtis N1 kategooria mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust“. N1 tüüpi sõiduki juhtimiseks pole eraldi juhtimisõigust. N1 tüüpi sõiduki juhtimine pole B kategooria sõiduki juhtimisõigusega iseenesest keelatud. Väärteoprotokollis pole ette heidetud muu sõiduki juhtimist peale sõiduki tüüp N
  3. Väärteoprotokollis pole nt kirjas või arusaadav, et kaebuse esitajale nt heidetakse ette lubamatute autorongide juhtimist selleks õigust omamata. Eeltoodust tulenevalt polnud väärteoprotokollis olevast teokirjeldusest tulenevalt alust kaebuse esitaja karistamiseks sätte järgi, mis nägi ette vastutuse juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise eest. Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-62-06 p-s 6 leidnud, et tulenevalt VTMS §-st 87, on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, s.o teokirjeldusega. Kuigi praeguses asjas on väärteoprotokollis tõepoolest märgitud ka seda, et isik oli kerges joobes, ilmneb sellest protokollist üheselt, et menetlusalusele isikule ei arvata süüks joobes olekut, vaid politseiametnike korralduste eiramist. KarS § 276, mis näeb selle eest ette vastutuse, joobeseisundit koosseisutunnusena aga ei sisalda. Teisena heidetakse väärteoprotokollis ette seda, et sõiduk oli kehtestatud korras registreerimata. Kaebuse esitaja selgitas menetluse käigus, et omandas sõiduki 28.06.
  4. a.

§ 76

kohaselt liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle hagis tuleb registreerida 5 tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. Kuna kaebuse esitaja omandas sõiduki 28.06.2017. a, polnud väärteoprotokolli koostamise ajaks möödunud 5-päevane tähtaeg, mil sõiduk oleks pidanud olema registreeritud. Menetleja on nimetatud asjaolu jätnud selgitamata. Riigikohus on leidnud lahendis nr 3-1-1-43-05, et kohtuväline menetleja kui süüdistusfunktsiooni kandja peab tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks, seda nii menetlusalust isikut süüstavate kui ka õigustavate tõendite osas. Vastav kohustus tuleb VTMS §-s 4 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõttest, millest tulenevalt ei ole keegi kohustatud oma süütust tõendama. Kolmandaks heidetakse kaebuse esitajale ette, et juht oli varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Etteheidetud rikkumise kirjelduses pole märgitud, millise konkreetse mootorsõiduki juhtimiselt on kaebuse esitaja varem kõrvaldatud ja millise otsusega. Ka pole märgitud, et kaebuse esitaja on väärteoprotokollis kirjeldatud sõiduki juhtimiselt varem kõrvaldatud. Väärteoprotokollis selle kohta andmeid esitatud ei ole. Kaebuse esitaja saab

§ 91

lg-st 1 pigem aru selliselt, et juhtimiselt kõrvaldamise otsus puudutab konkreetse sõiduki juhtimise keelamist varem.

§ 91

lg 1 kohaselt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine on liiklusjärelvalve teostaja otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni. III KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT 21.09.2017. a saabus Harju Maakohtule Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhi seisukoht A.D esitatud kaebusele (kohtu tl 12-13). Kohtuväline menetleja nõustus kirjalikus seisukohas kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja nõustus kaebusega osaliselt, s.t osas, mis puudutab kehtestatud korras registreerimata mootorsõiduki juhtimist ning seetõttu loobus kohtuväline menetleja

§ 203järgi kvalifitseeritud rikkumise süüdistusest.

Ülejäänud kaebuse osas leidis kohtuväline menetleja esmalt, et A.D-le koostatud väärteoprotokoll kajastab kõiki neid asjaolusid, mille alusel on võimalik hinnata, kas menetlusaluse isiku süüteokoosseis

§ 201

lg 2 ja

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritud 3 4-17-4560 rikkumistes on täidetud.

Väärteo lühikirjeldus, toimepanemise aeg ja koht võimaldavad määrata, millist tegu on väärteoprotokollis konkreetselt silmas peetud. Kohtuväline menetleja ei nõustunud kaitsja väitega, et väärteoprotokollis ei ole kirjas või arusaadav, et menetlusalusele isikule heidetakse ette lubamatute autorongide juhtimist selleks õigust omamata ning sellest tulenevalt puuduks alus isiku karistamiseks sätte järgi, mis näeb ette vastutuse juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise eest. A.D-le on koostatud väärteoprotokoll selle kohta, et ta 01.07.2017. a kella 21:42 ajal Keila-haapsalu mnt 20. km-l, liikudes Haapsalu suunas juhtis N1 kategooria mootorsõidukit, mille haakes oli kehtestatud korras registreerimata O2 kategooria haagis, omamata vastava kategooria (BE) mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Rikkudes sellega

§ 90

lg 1 p-de 1 ja 3 nõudeid, milline tegu on kvalifitseeritav väärteona

§ 201lg 2 järgi.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määrus nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 5 sõidukite jaotus kategooriatesse ja klassidesse punkti A alapunkti 2 kohaselt on N1 kategooria (veoauto) sõiduk vähemalt neljarattaline veoseveoks konstrueeritud ja valmistatud sõiduk, mille täismass ei ületa 3500 kg.

§ 93

lg 2 p 3 sätestatu kohaselt on B kategooria sõiduk auto, mille lubatud täismass ei ületa 3500 kg ja mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat. Sama määruse alapunkti 5b kohaselt on O2 kategooria haagis, mille täismass on üle 0,75t, kuid ei ületa 3,5t.

§ 93

lg 2 p 4 kohaselt on BE kategooria autorong, mis koosneb B kategooria autost ning haagisest või poolhaagisest, kui haagise või poolhaagise lubatud täismass ei ületa 3500 kg. Väärteotoimikus olevatelt fotodelt nähtub, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki haakes on haagis, mille täismass on 3500 kg.

§ 94

lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Väärteotoimikus olevast 21.11.

  1. a sõiduki juhtimise kõrvaldamise otsusest nähtub, et A.D on alates 21.11.
  2. a kella 06:55

§ 91

lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuna tal puudub autorongi juhtimiseks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni. Maanteeameti liiklusregistri andmetel on menetlusalusel isikul kehtiv A ja B kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. BE kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust menetlusalune isik omandanud ei ole. Lähtudes eeltoodust oli kohtuväline menetleja seisukohal, et A.D süüline käitumine

§ 90

lg 1 p-de 1 ja 3 nõuete rikkumise on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 201lg 2 järgi.

Väärteotoimikusse lisatud fotodelt nähtub, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki haakes oleval haagisel puuduvad riiklikud registreerimismärgid. Seega on menetlusalune isik rikkunud

§ 76

lg 1 nõudeid ning selline rikkumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 242lg 1 järgi. Menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärteod on õigusvastased ja Kar

S § 30 ja § 27 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel puuduvad. Kohtuväline menetleja arvestades, et kohtuväline menetleja loobus käesolevas väärteoasjas

§ 203

järgi kvalifitseeritud rikkumise süüdistusest, palus tühistada kohtuvälise menetleja otsus karistuse osas ning teha asjas uus otsus, millega vähendada A.D-le määratud karistust ning karistada teda

§ 201lg 2 järgi Kar

S § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses. IV KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada osaliselt ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt, s.t

§ 203

järgi kvalifitseeritud väärteoetteheite osas põhjusel, et kohtuväline menetleja loobus sellest väärteoetteheitest. 4 4-17-4560 4.1. Väärteokoosseisud 4.1.1.

§ 203järgi esitatud väärteoetteheide Kohtuväline menetleja loobus 20.09.2017.

a seisukohas nr 3-1-1.1/24860-2 A.D-le

§ 203järgi esitatud väärteoetteheitest.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja loobub menetlusalusele isikule talle süüksarvatud tegusid ette heitmast, tuleb väärteomenetlus, juhindudes VTMS §-st 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi: KrMS) §-st 301, menetlust jätkamata lõpetada (vt näiteks RKKKo 3-1-1-21-16, p 7; RKKKo 3-1-1-50-08, p 7; RKKKo 3-1-1-38-14, p 6; RKKKo 3-1-1-94-07, p 8).

§ 203

näeb ette vastutuse kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest. Seega lõpetab kohus väärteomenetluse väärteoetteheitest loobumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel selles osas, millega heideti menetlusalusele isikule ette, et tema poolt 01.07.2017. a juhitud Renault Master registreerimismärgiga XXXX oli kehtestatud korras registreerimata. 4.1.2.

§ 242

lg 1 järgi esitatud väärteoetteheide Objektiivne koosseis

§ 242

näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub

§-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis. Kohtuväline menetleja on sisustanud

§ 242

lg 1 rikkumist

§ 76

lg 1 järgi, mille kohaselt peavad mootorsõiduk ja selle haagis olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Väärteoprotokollist nähtub, et menetlusalusele isikule heidetakse ette ka seda, et ta vedas mootorsõiduki järel kehtestatud korras registreerimata haagist. Tunnistaja Inrek Inno ütlustest nähtub, et menetlusaluse isiku poolt 01.07.

  1. a kell 21:42 Keila–Vana-Haapsalu
  2. kilomeetril Haapsalu suunas juhitud mootorsõiduki Renault Master Prantsuse registrinumbriga XXXX järel veetud kaatrihaagisel puudus registreerimisnumber (KVM tl 3 pöördel). Seda ei seadnud kahtluse alla ka menetlusalune isik oma ütlustes, kelle sõnul ei pannud ta tähele, et treileril (s.t haagisel) ei olnud numbreid (KVM tl 4 – 4 pöördel). Ka KVM toimiku lehekülgedel 8 ja 9 olevatelt fotodelt on näha, et haagisel oleva registrimärgi alus on tühi, s.t ilma registrinumbri plaadita. Menetlusalune isik ei ole ka menetluse käigus täiendavalt esitanud andmeid haagise registreerimise kohta. Seega, kuivõrd puuduvad registreerimismärgid, siis ei ole võimalik ka kontrollida liiklusregistrist seda, kas haagis on registreeritud. Seetõttu tuleb eeldada, et haagis ei olnud kehtestatud korras registreeritud. Seega leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et menetlusalune pani toime

§ 242

lg 1 objektiivsele koosseisule vastava teo ehk antud juhul vedas mootorsõiduki järel kehtestatud korras registreerimata haagist, millel puudusid ka registreerimismärgid. Subjektiivne koosseis KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. 5 4-17-4560 Kohus leiab, et isik pani antud väärteo toime kergemeelsusest. KarS § 18 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Menetlusalune isik on andnud antud rikkumise osas järgmisi ütlusi: Tehasest võttes treileri ei pannud tähele, et treileril pole numbreid kuna kiirustasin. Eeldasin, et treileril on tehtud transiit numbrid aga neid polnud küljes (KVM tl 4 pöördel). Seega nähtub menetlusaluse isiku ütlustest, et tal oli vajalik minna sõitma koos treileriga, kuid ta ei kontrollinud enne sõidu alustamist, kas treileril on registreerimisnumbrid olemas või mitte. Seega jättes kontrollimata, kas treileril (s.t haagisel) on registreerimisnumbrid või mitte, võttis A.D sellega ka riski, et haagisel võivad numbrid mitte olla. Ehk teisisõnu A.D jättis enne sõidu alustamist täitmata kohustuse kontrollida, kas numbrid on olemas ning samal ajal lootis, et haagisel on siiski transiitnumbrid olemas. Seega lootis A.D, et ta ei pane rikkumist toime. Samas ei võtnud ta midagi ette selleks, et veenduda, kas haagisel on numbrid olemas või mitte. 4.1.3.

§ 201

lg 2 järgi esitatud väärteoetteheide Objektiivne koosseis

§ 201

lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. Vastavalt väärteoprotokollile heidetakse menetlusalusele isikule ette N1 kategooria mootorsõiduki juhtimist, kuivõrd BE-kategooria juhtimisõigus puudub. Kohus leiab, et niisugune etteheite sõnastus on eksitav, kuivõrd

§ 201

käsitletavate kategooriate all peetakse silmas mitte sõiduki tehnilist kategooriat, mis on sätestatud majandusja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisas 5 „Sõidukite jaotus kategooriatesse ja klassidesse“, vaid juhtimisõiguse järgset kategooriat, mis tuleneb

§-st 93. Sõiduk, mis vastab eelpool viidatud määruse lisas 5 toodud kirjelduse kohaselt tehniliselt kategoorialt N1 kategooriale, on

§ 93lg 2 p 3 järgi juhtimisõiguse kategoorialt vastav Bkategooria mootorsõidukile.

Seega eraldivõetuna ei nõua N1 kategooriale vastav sõiduk BE kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Samas on kohus seotud mitte kohtuvälise menetleja õigusliku hinnanguga, vaid väärteoetteheites äratoodud faktiliste asjaoludega. Kui arvestada väärteoprotokollis toodud faktiliste asjaolude kirjeldust tervikuna, siis on näha, et kohtuväline menetleja pidas silmas, et menetlusalune isik vedas mootorsõidukiga haagist ja tal puudus selleks vajalik BE kategooria juhtimisõigus, siis on kohtule etteheite sisu arusaadav. Seega ei nõustu kohus kaitsja seisukohaga, et väärteokirjeldus oleks puudulik ning sellise väärteokirjelduse alusel ei ole võimalik isikut süüdi tunnistada. Kohus leiab, et mootorsõiduki järel järelkäru vedamine on tõendatud patrullpolitseinik Inrek Inno ütlustega (KVM tl 3 pöördel), mille kohaselt nägi ta 01.07.

  1. a kell 21:42 Keila–VanaHaapsalu
  2. kilomeetril Haapsalu suunas liikumas kaubikut, mis oli prantsuse registrinumbriga XXXX, mille järel oli kaatrihaagis, mille peal oli kaater. Kontrollimisel ilmnes, et sõidukit juhtis A.D , kellel BE-kategooria juhtimisõigust ei olnud. Menetlusalune isik kinnitab tunnistaja ütlusi selles, et ta sõitis mootorsõidukiga, millel oli järgi haagis/treiler (KVM tl 4-4 pöördel). Samuti ei vaielnud menetlusalune isik vastu etteheitele, et tal BE-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus puudub. Autorongi koosseisu kinnitavad ka 6 4-17-4560 KVM tl 7-12 olevad fotod. Nähtuvalt Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest on A.D juhtimisõigus B1, B, A1 ja A kategooriates (KVM tl 15).

§ 93

lg 2 p 2 järgi on A kategooria mootorratas, A1 on A kategooria alamkategooria.

§ 93

lg 2 p 3 kohaselt kuulub B1 kategooriasse neljarattaline sõiduk, mis ei ole mopeed ning mille tühimass ei ületa 400 kilogrammi või kaubaveoks mõeldud sõidukitel 550 kilogrammi ja mille mootori netovõimsus ei ületa 15 kilovatti. Elektrisõidukitel ei arvestata tühimassi hulka akude massi.

§ 93

lg 2 p 3 järgi on B kategooria auto: 1) mille lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat või 2) sama auto koos kerghaagisega või 3) sama auto koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, kusjuures autorongi lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi või 4) sama auto koos haagisega, mille lubatud täismass ületab 750 kilogrammi, kusjuures autorongi lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi, kuid ei ületa 4250 kilogrammi, tingimusel et sellise auto ja haagise ühendi juhtimisõigus on saadud pärast vastava sõidueksami sooritamist.

§ 2

p 89 kohaselt on täismass valmistaja määratud juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõiduki suurim mass. Nähtuvalt kaubiku tehnilistest andmetest (KVM tl 13) oli auto täismass kuni 3500 kg.

§ 2p 21 järgi on kerghaagis haagis, mille täismass ei ületa 750 kilogrammi.

KVM tl 14 fotolt nähtub, et käesolevas menetluses käsitletava haagise täismass oli 3500 kg. Seega polnud tegemist kerghaagisega. Kuivõrd kaubiku ja kaatrihaagise täismass kokku oli 7000 kg (3500 kg + 3500 kg), siis ei vastanud autorong ka

§ 93lg 2 p 3 kolmanda ega neljanda alternatiivi tingimustele.

Seega ei võinud väärteoprotokollis kirjeldatud autorongi juhtida B1, B, A1 ja A kategooria juhtimisõigusega.

§ 90

lg 1 p 1 sätestab, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Eeltoodust tulenevalt rikkus A.D

§ 90

lg 1 p 1 nõuet ja pani toime

§ 201lg 1 kirjeldatud väärteo objektiivsele koosseisule vastava teo.

Nähtuvalt 21.11.

  1. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (KVM tl 17), on A.D 21.11.
  2. a mootorsõiduki (täpsemalt autorongi) juhtimiselt kõrvaldatud. Ka A.D karistusregisitri väljavõte kinnitab, et menetlusalust isikut on varasemalt

§ 201järgi karistatud (21.11.2016.

a juhtumi eest – KVM tl 20). Sealjuures nähtub varasemast otsusest, et ka tol korral juhtis A.Dlma vastava kategooria juhtimisõiguseta autorongi (kohtu tl 21). Seega vastab A.D tegu

§ 201lg 2 objektiivsele koosseisule.

Sealjuures ei nõustu kohus kaitsja seisukohaga, et eelnev juhtimiselt kõrvaldamine peab olema toimunud täpselt sama sõiduki/autorongi osas (kohtu tl 3). Selline kaitsja tõlgendus muudaks

§ 201

lg 2 sisutühjaks.

§ 201lg 2 eesmärgiks on rangemalt karistada just korduvalt juhtimisõiguseta sõitjaid.

Liiklusohutuse mõttes ei ole vahet sellel, kas isik juhib täpselt sama sõidukit korduvalt või mitmel korral erinevaid sõidukeid ilma juhtimisõiguseta. Isik, kellel puudub nõutav juhtimisõigus, ei või liikluses sõidukijuhina osaleda. 7 4-17-4560 Subjektiivne koosseis Kohus leiab, et A.D pani toime

§ 201lg 2 koosseisule vastava väärteo kavatsetult. Kar

S § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Olles varasemalt 21.11.2016. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse alusel juhtimiselt kõrvaldatud samal põhjusel, s.t autorongi juhtimiselt BE kategooria juhtimisõiguse puudumise tõttu (KVM tl 17, 20; kohtu tl 21), oli A.D järelhaagisega sõidukit juhtima asudes teadlik, et tal puudub selle juhtimiseks juhtimisõigus ja järelikult rikub ta

§ 90

nõudeid ja paneb toime

§ 201lg 2 kvalifikatsioonile vastava teo.

4.

  1. Õigusvastasus ja süü Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid A.D tegudes ei esine. Samuti on A.D süüvõimeline, s.t ta oli väärtegude toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane (sündinud
  2. aastal – KVM tl 20). Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et A.D on pannud toime koosseisulised, õigusvastased ning süülised väärteod, mis on kvalifitseeritavad

§ 201

lg 2 ja

§ 242lg 1 järgi.

4.

  1. Muud märkused Menetlusaluse isiku kaitsja kaebuses esitatud väited, mis puudutavad menetlusaluse isiku poolt kerges joobes olemist ning politseiametnike korralduste eiramist (kohtu tl 2 pöördel), jätab kohus kui asjakohatud kõrvale, sest praegusel juhul ei ole A.D-le selliseid etteheiteid süüks arvatud. Arvestades, et kohus tuvastas käesoleva kohtuotsuse punktis 4.1.3, et A.D juhtis vähemalt teist korda autorongi ilma vastava kategooria (mõlemal nimetatud juhul BEkategooria) juhtimisõigust omamata, juhib kohus menetlusaluse isiku tähelepanu veel järgnevale. Nimelt on alates 01.01.
  2. a kuriteona karistatav karistusseadustiku § 4231 järgi süstemaatiliselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt. Sellise kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud kas rahaline karistus või kuni 1-aastane vangistus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on süstemaatilise juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise osas selgitanud 19.10.
  3. a kohtuotsuse nr 3-1-1-75-15 punktis 8 järgmist (rõhutus lisatud maakohtu poolt): Süstemaatilisuse näol on tegemist erilise isikutunnusega KarS § 24 lg 1 tähenduses, mis KarS § 4231 koosseisu kontekstis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseadusega kehtestatud regulatsiooni sarnane ja pidev eiramine. Seega eeldab mootorsõiduki süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine, et isik on enam kui korduvalt, s.o vähemalt kolmel korral juhtinud sõidukit juhtimisõiguseta. Seejuures ei ole oluline, kas varasemad teod moodustasid väärteo

§ 201tähenduses või vastasid Kar

S §-s 4231 sätestatud kuriteokoosseisule, nagu ka see, kas isik on varasemate juhtimisõiguseta juhtimiste eest süüdi tunnistatud (õiguslik retsidiiv) või tuvastatakse need ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Seega, kuivõrd menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et tema tööülesanded seonduvadki haagiste/treilerite vedamisega (KVM tl 4 pöördel), siis on üsna tõenäoline, et kui A.D ei ole veel pannud toime, siis suure tõenäosusega võib ta sama käitumist jätkates tulevikus panna toime juba kuriteo. 8 4-17-4560 4.4. Karistus Kohus leiab, et A.D poolt toimepandud rikkumisi (autorongi juhtimine ilma juhtimisõiguseta ning ilma registreerimismärkideta/registreeringuta haagise juhtimine) tuleb käsitleda kogumis ühe teona, mis vastab

§ 201

lg 2 ja

§ 242lg 1 kvalifikatsioonidele.

Seda põhjusel, et mõlemad teod pandi toime sõiduki juhtimise ajal. Ehk välise kõrvaltvaataja jaoks oli tegemist ühisest tahtlusest kantud ühe teoga/käitumisaktiga. Seega tuleb A.D-le KarS § 63 lg 1 alusel mõista üks karistus teo eest, mis näeb ette raskeima karistuse.

§ 242

lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 20 trahviühikut.

§ 201lg 2 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

Seega tuleb karistus mõista

§ 201lg 2 järgi. Kar

S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. A.D süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning A.D pani autorongi juhtimisõiguseta juhtimise väärteo toime kavatsetult, mis on kõige raskem väärteo toimepanemise vorm, siis on tegemist asjaoluga, mis viitab isiku suuremale süüle. A.D süüd suurendab ka asjaolu, et väliselt vaadates küll ühe teoga, aga sisuliselt pani isik siiski toime kaks erinevat rikkumist – ka registreerimismärkideta/ilma registreeringuta haagise juhtimise. Ütlustes (KVM tl 4 pöördel) on A.D väljendanud küll kahetsust, kuid kohtu hinnangul pole see siiras, kuivõrd ülejäänud väidetest nähtub enese õigustamine, hoolimatus reeglitesse (Ei pannud tähe le, et treileril ei olnud numbreid peal… Ei olnud teadlik, et [kaubik] oli registrist kustutatud… Tehasest võttes treileri ei pannud, et treileril pole numbreid kuna kiirustasin. Eeldasin, et treileril on tehtud trantsiitnumbrid...) ja tegelikult rikkumise mõistlikuks pidamine (Sõitsin treileriga kuna töö nõudis seda, et transpordin treilereid). Viimasest osundusest nähtub, et tema tööülesanneteks ongi juhtimisõiguse kategooriale mittevastavate autorongide juhtimine ja seda olukorras, kus isikut on varem sama teo eest karistatud. Seetõttu ei nõustu kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et A.D puhul esineb karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus (KVM tl 19 pöördel) KarS § 57 lg 1 p 3 teise alternatiivi mõttes. Seega karistust kergendavaid asjaolusid A.D puhul ei esine. Samas nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et A.D teos ei esine KarS §-s 58 märgitud karistust raskendavaid asjaolusid (KVM tl 19 pöördel). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus et A.D süü on suur. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub selle, kuidas on võimalik A.D mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on A.D samalaadse teo eest karistatud (KVM tl 20), kuid see ei ole mõjutanud teda oma käitumist muutma, vaid vastupidi, ta on aktsepteerinud ja peab loomulikuks, et tal on üheks tööülesandeks juhtimisõiguse kategooriale mittevastavate autorongide juhtimine. Seetõttu peaks eripreventsiooni tõttu A.D-le mõistetavat karistust suurendama ning eripreventsiooni tõttu ei saaks A.D-le mõista oluliselt alla maksimaalse määra jäävat karistust. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus märgib siinkohal, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja 9 4-17-4560 eripreventiivse vajadusega. Vastasel korral võib liiga range karistus, mis on mõistetud peamiselt üldpreventiivsetest kaalutlustest ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes, olla isiku jaoks hoopis negatiivse eripreventsiooniga, sest isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt, mistõttu kaotab ta ka usalduse õiguskorra vastu. Käesoleval juhul ei pea kohus üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista isikule rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Seega üldpreventsioon A.D-le mõistetava karistuse määra ei mõjuta. Kohtuväline menetleja on taotlenud otsuse tühistamist osaliselt karistuse määra osas ning palunud mõista A.D-le karistuseks 150 trahviühiku suurune rahatrahv, kuivõrd kohtuväline menetleja loobus ühest väärteoetteheitest (etteheitest

§ 203järgi – kohtu tl 13).

Kohus kohtuvälise menetleja poolt määratud 195 trahviühiku suuruse karistuse vähendamisega praegusel juhul ei nõustu. Arvestades sellega, et kohus mõistab karistuse KarS § 63 lg 1 alusel teo eest, mis näeb ette raskeima karistuse, ei oma olulist tähendust ühest väärteetteheitest loobumine. Kohus leiab, et A.D süü on suur ka ilma

§ 203koosseisule vastava teota.

Nimelt näeb

§ 203karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

Teine tegu, milles kohus A.D

§ 201

lg 2 kõrval süüdi mõistab, on kvalifitseeritav

§ 242

lg 1 järgi ning selle eest on karistusena ette nähtud vaid kuni 20 trahviühiku suurune rahatrahv. Seega peamise osa A.D süü suurusest ja sellega ka karistusest moodustab juba ainuüksi

§ 201lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine.

Kohtuväline menetleja on 07.08.2017. a otsusega karistanud menetlusalust isikut

§ 201

lg 2 alusel 195 trahviühiku ulatuses, mis jääb veidi alla 2/3 maksimaalset karistusmäära. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsuses mõistetud karistus jääb mõningal määral alla isiku süü suurusele ja eripreventsioonile vastavat karistust. See tähendab, et kohtu hinnangul oleks võinud A.D-le

§ 201

lg 2 ja

§ 242

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest mõista karistuseks suurema rahatrahvi kui 195 trahvühikut. Samas kohtul pole õigust reformatio in peius keelu (keeld halvendada isiku enda kaebuse alusel tema olukorda) tõttu karistust suurendada. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistus tuleb jätta muutmata. 4.

  1. Kokkuvõte Eeltoodud põhjustel rahuldab kohus A.D kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 07.08.
  2. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2317,17,005830 osaliselt, tühistades otsuse ja lõpetades väärteomenetluse osas, milles isik tunnistati süüdi

§ 203

kvalifikatsioonile vastavas väärteos (seoses kohtuvälise menetleja poolt väärteoetteheitest loobumisega), muus osas jätab kohus aga kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.