Obsah (7)

§ 199§ 68§ 65§ 69§ 75§ 263§ 76

1 Kriminaalasi nr 1-14-2312 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. november 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-2312 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretä

§ 199

lg 2 p 7,8,9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.07.2012-12.07.2012, s.o 3 päeva, lõplikult ärakandmisele kuulus 11 kuud 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.08.2013 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega 1 aasta 11 kuud 23 päeva vangistust, mis on asendatud 1436 tunni üldkasuliku tööga ning mõisteti Anton Savini liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 1 aasta 11 kuud 23 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati vangistus 1436 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks

§ 69

lg 3 alusel määrati 2 aastat alates 23.08.2013.

§ 69

lg 4 alusel kohustati Anton Savinit üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.04.2016 kohtumää rusega pöörati

§ 69

lg 6 alusel Anton Savinile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 29.05.2014 kohtuotsuse nr 1-14-2312 järgi mõistetud karistus, 1 aasta 11 kuud ja 23 päeva vangistust, täitmisele. Antud karistusest loeti kantuks süüdimõistetu Anton Savini poolt tehtud üldkasulik töö 787 tunni ulatuses, s.o 1 aasta 29 päeva vangistust, ärakandmisele kuulub 10 kuud ja 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise tähtaega arvestatakse alates 19.04.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 16 korral, reaalset vangistust kannab ta seitsmendat korda. Esimene kuritegu oli vargus grupis, teine kelmus grupis. Edasi viiel korral on teda karistatud autode ärandamise eest, kahel korral joobes juhtimise eest. Käesolev kuritegu on samuti vargus. Peamiseks kuritegude toimepanemise põhjuseks on nooruses omandatud kriminaalne mõtteviis, tegude tagajärgedele mittemõtlemine ja alkoholi kuritarvitamine. Lühikese karistusaja tõttu ei ole kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 6 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 4 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel soovib kinnipeetav elama asuda oma vanemate juurde aadressile xxxx . Tegemist on kõigi mugavustega korteriga, millel kommunaalmaksete osas võlgnevusi ei ole. Enne vangistust elas isik üürikorteris. Põhihariduse omandamine jäi 3 kinnipeetaval pooleli, kutsekoolis ameti omandamine samuti. Õppimist peab isik võimalikuks siis, kui see on vajalik tööle saamiseks. Riigikeelt kinnipeetav ei valda, kuid on motiveeritud seda omandama. Alates 09.09.2011 töötas isik xxxx
2. järgu raudbetoontoodete vormijana. Tööleping oli sõlmitud määramata ajaks. Kinnipeetaval on töökogemus ning ta oli rahul püsiva sissetulekuga. Isikul on tasumata trahve ja kohtukulusid, osa täitemenetlusi on lõpetatud aegumise tõttu. Kinnipeetav hindab oma majanduslikke võimalusi reaalselt ega vaja abi rahaasjade korrastamisel. Vajadusel toetavad teda materiaalselt ka vanemad, kuna nad elavad kõik koos. Vabanemisel asuks isik tööle xxxx. Äriregistri andmetel on Anton Savin seal juhatuse liige, ettevõttel maksuvõlg puudub. Isik on motiveeritud tasuma oma võlgnevusi. Kinnipeetava lähedasteks on xxxx linnas elavad ema, isa ja tütar A S. Endise abikaasaga on isik lahus, kuid abielust sündinud tütrega suhtleb. Suhtlemine toimub peamiselt telefoni teel. Isikul on olemas vanemate toetus, kuigi ta on varasemalt mitmel korral vanematele antud lubadust murdnud ja asunud taas kuritegelikule teele. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on nii seaduskuulekad kui ka kriminaalse taustaga isikud, kuigi enda sõnul ta nendega enam ei suhtle. Isik võib olla mõjutatav. Vanemate arvates on kinnipeetava kuritegeliku käitumise põhjuseks kuritegelike sõprade/tuttavate mõju ning sõltuvusainete tarvitamine. Kuritegude iseloomust nähtub isiku riskiv elustiil. Peaaegu kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Isik tunnistab, et keerulistes situatsioonides hakkas alkoholi kuritarvitama. See oli aastatel
3. Isiku sõnul käesoleval hetkel enam alkoholi kuritarvitamisega probleemi ei ole. 18.09.2004 ja 13.10.2008 on tuvastatud narkootilise aine tarvitamine. Isiku sõnul tarvitas ta kanepit. Tarvitamine oli juhuslik, ta viibis teatud seltskonnas. Rohkem isik narkootikume ei tarvita ning ei tunne selleks ka vajadust. Emotsionaalse seisundiga kinnipeetaval käesoleval ajal probleeme ei ole, sotsiaalset isolatsiooni ei ole. Eesmärgid tulevikuks on realistlikud – töö, kodu, perekond. Isik ei ole agressiivne, kuid ühel korral on teda karistatud

§ 263järgi rahalise karistusega.

Kinnipeetav tunnistab, et pani rumalusest, järelemõtlematusest ja huligaansetel ajenditel toime seaduserikkumisi, kuid nüüd on vanem. Isik väärtustab oma perekonda ja on oma lapse nimel näidanud üles motivatsiooni muut umiseks. Isik on olnud käitumiskontro lli alla määratud mitmeid kordi, kriminaalhoolduse infosüsteemi andmete alusel alates 2001. aastast kümnel korral. Karistused on suures osas erakorraliste ettekannete alusel pööratud täitmisele või liidetud uute kohtuotsustega. Isik tunnistab oma süüd, tal on soov oma eluviisi ja käitumist muuta. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 63%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 32%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Juhul kui kohus peab otstarbekaks Anton Savini tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata katseaja pikkuseks 6 kuud a lates kohtumääruse jõustumisest. Ühtlasi märgitakse, et Anton Savini suhtes on soovitatav kohaldada

§ 75lg 2 p 2,21,4 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamu ses märgib, et p ereliikmed on teinud katseid mõjutada Anton Savinit, ent isik on va likutes jäänud endale kindlaks. Vangistused on vaheldunud katseaegadega, ent mitte ükski asi ei ole vanemate sõnul suutnud kinnipeetavat muuta. Savinite pere elab kahetoalises kõigi mugavustega korteris, üldpinda on 48 m2 . Enne vangistust elas Anton Savin üürikorteris. Millega isik enne vangistust tegeles, vanemad öelda ei osanud, on vaid teada, et ta töötas mingis firmas – paberid tulevad senimaani nende aadressile. Taotluse andmetel asuks kinnipeetav vabanemisel tööle xxxx. Äriregistri 12.

1. 2016 andmetel on Anton Savin juhatuse liige. Ettevõttele on tehtud hoiatusmäärus registrist kustutamiseks ning antud lisatähtaeg kuni 29.08.
2. Kriminaalhoolduse järelevalve alla on isikut määratud korduvalt, kriminaalhoolduse infosüsteemi andmetel alates
3. aastast 10 korral. Katseajad on suures osas erakorraliste ettekannete alusel pööratud täitmisele või liidetud uute kohtuotsustega. Juhul 4 kui kohus peab otstarbekaks Anton Savini tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja ning käitumiskontrolli pikkuseks 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata Anton Savinile

§ 75lg 2 p 2,21,4 sätestatud kohustused.

Anton Savin ise soovib vangistusest t ingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on xxxx juhatuse liige. See äriühing tegeleb riiete ostu ja müügiga. Ta on praegu ainus juhatuse liige. Äriühing tegutseb xxxx. Enne vangistust plaanisid nad avada oma kaupluse. Üldkasulikku tööd ei saanud ta teha tervise tõttu, füüsiliselt lihtsalt ei jõudnud teha. Ta oli haiglas maksatsirroosiga. Kui sai terveks, siis läks registreerima, aga talle öeldi, et peab minema kohtusse. Ta on korduvalt karistatud, sest oli noor ja rumal. Nüüd on ta täiskasvanuks saanud ja suudab hoiduda kuritegude toimepanemisest. Alkohol oli kuritegude toimepanemise põhjuseks. Alkoholist vabanemiseks saab lasta ennast kodeerida ja võib ka lihtsalt mitte juua. Ta on praegu kodeeritud kaheks aastaks. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Anton Savini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 01.09.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele, ega toeta samuti nagu vangla A. Savini ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 16 korda. Vanglas viibib ta seitsmendat korda. Varasematele karistustele vaatamata on A. Savin jätkanud kuritegelikku tegevust, millest tuleneb, et mingeid järeldusi ta nendest enda jaoks teinud ei ole. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. A. Savin ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale korduvalt, viimati Viru Maakohtu 29.mai 2014 kohtuotsusega ja sama kohtu 1. oktoobri 2015 kohtumäärusega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, rikkudes jämedalt käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Isik ei ilmunud korduvalt kriminaalhooldaja juurde registreerimisele, vahetas ilma ametniku loata elukohta, lisaks hoidis ta kõrvale üldkasuliku töö tegemisest , jättes tegemata 649 tundi tööd. Viru Maakohtu 29. mai 2014 otsusega mõisteti A. Savinile

§ 199

lg 2 p -de 7,8,9 järgi

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel 1 aasta 11 kuud 23 päeva vangistust, mis

§ 69

lg 1 alusel asendati 1436 tunni üldkasuliku tööga ning töö tegemise tähtajaks määrati 2 aastat alates 23.augustist 2013. Katseaja jooksul oli A. Savin kohustatud järgima

§ 75lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid.

Viru Maakohtu

1. oktoobri 2015 määrusega pikendati süüdlase üldkasuliku töö tegemise tähtaega 6 kuu võrra. Viru Maakohtu
2. aprilli 2016 määrusega pöörati A. Savinile mõistetud karistuse kandmata osa - 10 kuud 24 päeva vangistust - täitmisele. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda tei sel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varasemalt oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Käitumiskontroll ei hoiaks A. Savinit uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja 5 kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Eeltoodu taustal on kaheldav, et käesolev vangistus oleks olnud varasematest mõjusam ning kinnipeetav ei paneks vabanedes toime uusi kuritegusid. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Enne vangistust oli A. Savinil probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Eelmainitud iseloomustuse kohaselt on A. Savini poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 63% ja 32%. Seega on tema puhul olemas arvestatav uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. Ta on ohtlik avalikkusele (ris k ühiskonnas). Kinnipidamisasutuses A. Savini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Kuigi vangistatu õiguspärane käitumine vangistuses on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluline tingimus, pole eeltoodud asjaolu ülimuslikult sedavõrd tähtis, et analüüsist välja jätta isiku varasemad kuriteod ning et ainuüksi selle pinnalt saaks teha põhjendatud otsuse isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Prokurör peab vajalikuks rõhutada, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur Anton Savini tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja märkis, et Anton Savinil on jäänud 5 kuud vanglas olla. Anton Savin andis kohtus positiivseid vastuseid. Vangla ja prokuratuur ei toeta tema vabastamist. Dokumentide alusel võib öelda, et tal on olemas töö, ta on firma omanik, tal on olemas elukoht ja tal on tütar, kellega on suhted väga head. Ta on saanud targemaks. Alkoholi tarvitamine on selles olukorras ära langenud. Kaitsja palub kohut vabastada Anton Savin, sest tal on, millega vabaduses tegeleda.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Anton Savin ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 16 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta seitsmendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et süüdimõistetu ei järginud kontrollnõudeid ja hoidis kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest, mistõttu pöörati ärakandmata karistus täitmisele. Seega isikule oli juba antud võimalus oma karistust vabaduses kanda. Iseloomustusest nähtub, et alates 2001. aastast on Anton Savinit kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutatud 10 korral ning karistused on suures osas erakorraliste ettekannete alusel täitmisele pööratud või liidetud uute kohtuotsustega. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik sel korral suudab järgida kõiki kontrollnõudeid ja täita talle määratavaid kohustusi ning katseaja edukalt läbida. Varasemalt oli isikul probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 63%, mis ei ole madal risk. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et Anton Savini puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. 6 Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et tal ei ole distsiplinaarkaristusi ning et vabanemisel on tal olemas elu- ja töökoht, samuti vanemate igakülgne toetus. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustav ad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg -s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Eduard Bulattšik, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 139,20 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik