lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. Kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju. Menetlusest osa võtnud isikud Kaebuse esitaja: S.D; ik: XXX; elukoht: x RESOLUTSIOON
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot rahuldamata. Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihli 27.09.2018 otsus nr 2302,18,005861 S.D karistamises
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot muutmata ja tühistamata. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv 300 eurot tuleb kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast kohtuotsuse peale edasikaebamise 30 päevase tähtaja jooksul tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot selles, et 28.06.2018 kella 08:47 ajal S.D Nuudi teel, Matsu tee ristmiku juures Uuskülas Jõelähtme vallas Harjumaal juhtis mootorsõidukit, enne vasakpöörde sooritamist ei veendunud selle ohutuses ja keeras ette temast möödasõidul olevale sõidukile Honda. Kokkupõrke vältimiseks Honda juht pidurdas ja kukkus. Sõidukite vahel kontakti ei olnud. Oma tegevusega põhjustas Iveco juht liiklusõnnetuse ja varalise kahju ja tervisekahjustused M Pale. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik
lg 5 p 3 sätestatud kohustust ja pani toime
Otsusele esitas menetlusalune isik alljärgneva kaebuse 27.09.2018 tegi PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus väärteootsuse, milles tuvastas 28.06.2018 kl 8.47 kaebajapoolse liiklusseaduse § 17 lg 5 p 3 nõuete rikkumise ning karistas teda rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, st summas 300,00 eurot. Kaebaja ei nõustu tehtud otsusega, palub selle tühistada, teda talle inkrimineeritud väärteos õigeks mõista ning lõpetada asja menetlus. Asja kohta seletan järgmist: Sõitsin mööda Nuudi teed Matsu tee suunas, samal ajal keeras teelt välja sinine traktor järelkäruga. Nii traktor kui Iveco võtsid enne kohakuti jõudmist mõlemad paremale tee serva kuna Iveco pidi hakkama sooritama manöövrit vasakule. Tee ja tee ristmikul oli sõidukiirus kusagil 30-35 km/h. Kui käruga traktor ja Iveco olid üksteisest möödunud pöörasid mõlemad tagasi rohkem tee telgjoone poole. Samal ajal lülitas Iveco vasaku suuna sisse. Samal momendil hakkas Ivecost mööda sõitma Yamaha. Enne traktoriga kohakuti jõudmist ei olnud küljepeeglist kedagi näha. On täiesti arusaamatu, kuidas oli Yamahal võimalik üldse selles liiklussituatsioonis veenduda, et möödasõitu sooritada on ohutu. Pärast ristmikku tuli kohe paremale keeramise, ümberkeeramise koht ja pime kurv. Kui Yamaha oli jõudnud Iveco 2 tagumiste ratastega kohakuti hakkas Yamaha järsku pidurdama. Pidurdades sattus Yamaha asfaldil olnud lahtisele killustiku- liiva- freesi segule. Sellisel materjalil pidurdades lendab isegi auto kraavi. Kogu selle aja sõitis Iveco otse, sest ei olnud veel jõudnud ära keeramise kohale. Kui Yamaha pidurdas lahtise materjaliga teeotsal läks tal juhtraud käes viltu, mille tagajärjel hakkas Yamaha esiosa libisema. Pärast seda Yamaha kukkus ja lohises mööda teed ristmikule välja. Seda kõike tean nii detailselt, kuna vaatasin kõike pealt Iveco küljeaknast. Kui Yamaha oli külili libisemise lõpetanud ja peatunud, sooritas Iveco lõpuks vasakpöörde. Politsei teatas juba telefonis mulle, et ma olen nagunii süüdi, kuna nemad võtavad seda asja sedapidi ja neid üldse ei huvita, mis seal tegelikult juhtus. Seda tõestab ka see, et minnes Rahumäe teel olevasse politseiasutusse, oli minu kohta tehtud otsus juba valmis trükitud. Käesolevas väärteoasjas jäävad täiesti selgusetuks küsimused, millele kaebajal pole seni õnnestunud vastust saada ning mida vaidlustatud otsuses pole käsitletud. Kaebaja leiab, et neil on asja arutamisel oluline tähtsus:
Selle kohaselt peab vasakule keerates andma teed temast möödasõidul olevale sõidukile. Menetluse käigus on leidnud täielikult tõendamist, et mootorrattur oli juba asunud möödasõitu sooritama. 5 Mingil põhjusel S.D ei näinud seda ja keeras talle ette. Mootorrattur tegi väga loogilise käigu, ta otsustas pidurdada, selle tulemusena kukkus, manööver oli tema jaoks ootamatu. Kaebuse esitaja on esitanud terve hulk küsimusi, millega on leidnud tõendamist see, et tema selle rikkumise toime pani, siis jah, nende tõenditega, mis toimikus on, mida oleme täna kohtuistungil uurinud ja nende ütlustega, mida oleme täna kohtuistungil kuulnud. Arvestades seda mismoodi S.D sündmuskohal sõidab, olen enam kui kindel, et tol liiklusõnnetuse päeval otsustas sõita vastassuunavööndi kaudu. Seda kinnitavad mootorratturi ütlused, tema ütlused riimuvad ülejäänud tõenditega ja see iseloomustav materjal videosalvestuse näol. Ta ei veendunud enne manöövri sooritamist ohutuses, seetõttu on isikule määratud karistus. Karistuse määr on täiesti põhjendatud. Ei ole põhjendatud kohtuvälise otsuse tühistamine. Ei ole ise tundnud huvi menetluse käigu vastu, ta ei ole ise toimikuga tutvunud, ei ole endale selgeks teinud mismoodi käib menetlus, kahetusväärselt andnud kaitsja talle valeinformatsiooni, menetleja ei ole rikkunud menetlusnorme, kohtuvälise menetleja otsus on pädev ja tühistamiseks puudub alus. Maakohtu seisukoht süüteokoosseisu osas Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja otsuse kohaselt
lg-s 1 ettenähtud süüteo toimepanemist.
lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.
lg 1 sõnastusest johtuvalt tuleb seega esmalt sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ning seejärel koosseisutunnusena varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine. Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, s.o sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koostatud liiklusõnnetuse aktist ja sündmuskoha ning sõidukite fotodest ning tunnistaja M. Pa ütlustest nähtuvalt on tuvastatud vigastused sõidukil Honda: vigastatud esiosa ja parem külg. Fikseeritud vigastused eeldavad sõiduki remonti. Samas arvas M. P , et sõidukist enam asja ei saa, mis tähendab seda, et sõiduk läheb liiklusest kõrvaldamisele, kuivõrd taastamisremont ei ole kindlustusandja jaoks otstarbekas. M. P esitatud kalkulatsiooni kohaselt oleks taastamisremont 1400 eurot, millele lisanduvad muud kulud 300 euro ulatuses. Sellest teeb kohus järelduse, sõiduki Honda reg. märgiga 92JC omanikule M Pa on tekitatud varalist kahju. 6 Eeltoodust asub kohus seisukohale, et üheselt on tuvastatud varalise kahju tekkimine ühe sõiduki omanikule. Lisaks sellele nähtub teatisest liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest, et liiklusõnnetuses osalenud M Pale on põhjustatud kerge tervisekahjustus ning talle on osutatud esmaabi ja suunatud ambulatoorsele ravile. Tervisekahjustuse olemasolu ja iseloomu on selgitanud ka M. Pa ise. Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastatud, et tegemist on liiklusõnnetusega
p 32 mõttes.
lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju ja tervisekahjustuse tekitamisega. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule ette heitnud
Nimetatud sätte kohaselt mitterööbassõiduki juht peab andma teed vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti. Menetlusaluse isiku selgituste kohaselt soovis ta Nuudi teelt teha vasakpööret Matsu teele ning võttis seetõttu tee telgjoone lähedale ning lülitas sisse suunamärguande. Vahetult enne pöörde tegemist nägi möödasõidul olevat mootorratast ja jättis pöörde sooritamata, kuid mootorrattur kukkus. Menetlusaluse isiku väidete kohaselt ta liiklusnõudeid ei rikkunud ning mootorratturit möödasõidul ei takistanud. Tunnistaja A. Si ütluste kohaselt nägi veokit, mis andis vasakut suunamärguannet ja asus vasakpööret tegema, kuid veokist läks möödasõidule mootorratas ning mootorrattur ilmselt sai aru, et veok tahab teha vasakpöörde ning pidurdas ja kokkupõrke vältimiseks sõitis teepeenrale, misjärel kukkus. Tunnistaja M. Pa sõnade kohaselt asus ta veokist möödasõidule, veok vasakpöördeks suunamärguannet ei andnud ning veok hakkas enne ristmikku vasakule kalduma nagu tahaks vasakpööret teha vastassuunavööndi kaudu. Kuna veok tuli talle paremalt peale ja tal enam teel ruumi ei jätkunud, võttis vasakule, sattus kruusale ja kui pidurdas, siis kukkus. Oma väidete kinnituseks selle kohta, et kaebuse esitaja soovis vasakpööret teha enne ohutussaart vastasuunavööndi kaudu esitas tunnistaja kohtule videolõigu, millelt nähtub, et 04.07.2018 on tunnistaja filminud kaebuse esitaja sõidukit tegemas samas kohas vasakpööret Nuudi teelt Matsu teele ja vasakpöörde teeb kaebuse esitaja veok vastasuunavööndi kaudu ega sõida ümber ohutussaare. Videolõigult nähtub, et veok ei aeglusta pöörde tegemiseks kuigi palju ja teeb pöörde suhteliselt suurel kiirusel. Ümber ohutussare sõitmiseks pidanuks aga veok kiirust oluliselt maha võtma. Tunnistaja sõnade kohaselt fikseeris ta kaebuse esitaja poolt sellise vasakpöörde tegemise ka hiljem. Arvestades eelmärgitud isikuliste tõendiallikate ütlusi ja väärteoasja materjale, samuti kohtuistungil vaadatud videolõiku, asub kohus alljärgnevale seisukohale. Tunnistaja M. Pa ütluste kohaselt kaebuse esitaja vasakpöördeks suunamärguannet ei andnud. Samas nähtub tunnistaja A. Š ütlustest, et ta oli territooriumi väravas ning tegeles sõidukite territooriumile laskmise ja väljalaskmisega ning kuna ta kõiki territooriumil käivaid sõidukeid ei teadnud, siis tuvastas ta neid sõidukeid selle järgi, kes andsid vasaksuuna märguannet ning seejärel kontrollis sõidukite numbreid. Tunnistaja sõnade kohaselt nägi ta, et veoki esimene suunatuli põles. Väärteoasjas leiduvast sõiduki vaatlusprotokollist nähtuvalt on kontrollitud veoki valgustust, suunatulede olemasolu ja seisukorda ning on tuvastatud, et need on olemas ja korras. Seega arvestades kaebuse esitaja ja tunnistaja A. Si ütlusi suunatule põlemise kohta saab tulla järeldusele, et suunamärguanne oli vahetult enne pöördele asumist sisse lülitatud. Samas väitis M. Pa, et ajal, mil ta alustas möödasõitu, suunamärguannet sisse lülitatud ei olnud. Sellistest vastuolulistest ütlustest järeldab kohus, et kaebuse esitaja lülitas suunamärguande sisse ajal, mil M. Pa juba alustas möödasõitu ning ei saanudki enam suunamärguannet näha. Kohus leiab, et tunnistaja M. Pa ütlused selle kohta, et talle jäi mulje nagu tahtnuks kaebuse esitaja teha vasakpööret vastassunavööndi kaudu, väärivad tähelepanu. Tunnistaja ütluste kohaselt ei 7 jätkunud tal enam möödasõiduks ruumi, sest veok oli kaldunud juba vastassuunavööndisse ja kui ta oli jõudnud kõrvuti veokiga, veoki esirattaga kohakuti, siis tekkis talle juba natuke ruumi, s.t veok oli tagasi tõmmanud paremale. Sellest teeb kohus järelduse, et kaebuse esitaja märkas mootorratturit alles siis, kui see oli tema kõrval ja kaebuse esitaja veok juba vähemalt osaliselt vastassuunavöönis. Ka liiklusõnnetuse skeemilt on näha mootorratta pidurdusjälg suunaga vasakule ja lohisemise jälg lahtisel killustikul teepeenral. Sellised jäljed viitavad üheselt sellele, et veok ei olnud enam oma oma pärisuunavööndis ja mootorratturil ei olnud enam ruumi möödasõiduks ja ta oli sunnitud kokkupõrke vältimiseks tõmbama vasakule ja pidurdama. Kuivõrd tee serval ja teepeenral oli lahtine killustik, ei olnud mootorratta rehvidel enam pidurdamisel haardumist teekattega ning mootorrattur kukkus ja lohises oma liikumise suunas. M. Pa ütluste kohaselt püüdis ta kokkupõrget vältida sellega, et võtab vasakule ja sõidab ise vastassuuna vööndisse Matsu teele, kuid kukkus enne. Pidurdusjälg ja lohisemisjälg aga kinnitavad tunnistaja ütlusi liiklussituatsiooni kohta ja mootorratta liikumissuunda ohutussaare suunas ning sellise liikumissuuna põhjust. Sellistest tõenditest teeb kohus järelduse, et kaebuse esitaja soovis teha vasakpööret Matsu teele vastasuunavööndi kaudu ohutussaarest ümber sõitmata ja kiirust oluliselt vähendamata ning just seetõttu kalduski enne ristmikku vasakule ega andnud teed möödasõidul olevale mootorratturile ning märgates mootorratturit veoki kõrval, korrigeeris sõidusuunda ja võttis tagasi paremale pärisuunavööndisse, kuid selleks ajaks oli mootorrattur sunnitud juba kokkupõrke vältimiseks sõidusuunda muutma ja pidurdama, mis põhjustas mootorratturi kukkumise. Kaebuse esitaja küll põhjendas videolõigul nähtud vastassunavööndi kaudu pöörde sooritamist sellega, et pärisuunavööndis teisel pool ohutussaart olid augud, kuid kohus ei pea sellist väidet usaldusväärseks, kuivõrd see väide ei riimu teiste tõenditega. Nimelt nähtub sündmuskoha vaatlusprotokolli juures olevatelt fotodelt, et pärisuunalisel teelõigul enne ristmikku ja ristmikul on olnud värske teeremont ja teel ning tee ääres on lahtine killustik. Seejuures ei ole värske teeremondi tõttu kuni ristmikuni, samuti ristmikul ka teekattemärgistust ning teekattemärgistus algab alles remontimata teelõigul pärast ristmikku. Seega ei saanud pärast liiklusõnnetust nädal aega hiljem tekkida Matsu teele ohutussaare kõrvale sellised augud, mis takistanuks veoautol vasakpöörde tegemist pärisuunavööndi kaudu. Kohus leiab, et kogutud tõenditest tulenev liiklussituatsioon, kus kaebuse esitaja asus vasakpööret kõrvalteele tegema kõrvaltee vastasuunavööndi kaudu ja seetõttu võttis vasakule poole oluliselt varem kui seda pidanuks tegema pärisuunavööndi kaudu vasakpööret tehes, oli M. Pa jaoks ilmselgelt ootamatu, kuivõrd ükski liikleja ei saa eeldada ega ette aimata, et teine liikleja asub vasakpööret tegema kõrvaltee vastasuunavööndi kaudu. Seetõttu ei saanud M. Pa ka möödasõidul kiiruse valikul ette aimata kaebuse esitaja liiklusnõuetevastast käitumist vasakpöörde tegemisel
Kõigil liiklejatel on õigus eeldada, et teised liiklejad järgivad liiklusnõudeid ega ohusta oma käitumisega teisi liiklejaid, s.h oli M. Pal õigus eeldada, et veoki juht, kui ta õigeaegselt, s.t aegsasti lülitab sisse suunamärguande ja kavatseb vasakpööret sooritada, järgib peale
lg 5 p 3 sätestatud kohustuse ka
lg 4 sätestatud kohustust, mille kohaselt kahesuunalise tee sõidusuundi eraldavast ohutussaarest või muust sellisest rajatisest tuleb mööduda paremalt. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ei nähtu, et sellel teelõigul oleks olnud liikluskorraldusvahendeid, mis lubanuks sellisest kohustusest kõrvale kalduda. Liiklusõnnetuses osalenud mootorsõiduki juhtide käitumisse puutuvalt peab kohus vajalikuks täiendavalt märkida alljärgnevat.
sätestab tee andmise üldised kohustused ning lõikes 5 on sätestatud tee andmise kohustused mitterööbassõiduki juhile. Seejuures sätestab punkt 3, et mitterööbassõiduki juht peab vasakule või tagasi pöörates andma teed nii vastutulevale liiklejale kui ka temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti. Sündmuskoha 8 vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaidlusalusel teelõigul Nuudi tee poole vaid üks liiklusmärk nr 331 ning seegi asub Matsu teel oleval ohutussaarel ja see keelab lisatahvlil märgitud välistavatel tingimustel sissesõidu Matsu teele. Seega ei asu vaidlusalusel teelõigul liikluskorraldusvahendeid, mis lubaks kõrvale kalduda
Tegemist on sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde lisatud fotodest tulenevalt kahesuunalise liiklusega sõiduteega, millel suunaga Kella tee poolt kuni ristmikuni teekattemärgistus puudub ning pärast ristmikku Hoidla tee suunas on näha katkendjoon.
sätestab möödasõidu tingimused ning lõike 1 kohaselt tohib eesliikuvast sõidukist juht mööda sõita vasakult. Kui eesliikuv sõiduk pöörab vasakule või tagasi ja see on selgelt arusaadav, tuleb sellest mööda sõita paremalt. Selline sõnastus viitab sellele, et vasakult või paremalt mööda sõitmise valiku peab tegema möödasõitu tegev juht ja seda vastavalt sellele, kuidas ta on tajunud eesliikuva sõiduki liikumist, kavatsusi ja manöövrit. Sama paragrahvi lõike 3 p 2 kohaselt peab juht enne möödasõidu alustamist veenduma, et samal sõidurajal ees sõitva sõiduki juht pole andnud märku vasakpöördeks. Seega peab juht veenduma, et ei ole antud märku vasakpöördeks ning kui eessõitva sõiduki suunatulel on midagi viga ning juht on selle küll sisse lülitanud, kuid tagumine vasak suunatuli ei põle, ei olegi võimalik aru saada, et eessõitev juht soovib vasakpööret sooritada. Kui suunamärguanne lülitatakse sisse aga siis, kui mõõdasõitja on juba möödasõitu alustanud, siis ei saagi möödasõitja seda märguannet näha. Seega peaks suunamärguanne olema sisse lülitatud piisava ajavaruga, et ka teised liiklejad eessõitva sõidukijuhi kavatsustest üheselt aru saaksid. Pöörde sooritamise kavatsust saaks eeldada kui on silmähtavalt näha, et eessõitev sõiduk aeglustab ristmikule lähenedes, kuid sellisel juhul ei ole võimalik veenduda ei selles, et ta ei tee vasakpööret ega ka selles, et ta seda teeb, kuivõrd aeglustamine võib olla tingitud mõnest muust põhjusest. Seega on tegemist järjekordselt möödasõitu tegeva juhi arusaamisega eesliikuva juhi tegevusest. Lisaks sellele peab p 3 kohaselt juht veenduma, et möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid ja p 4 kohaselt veenduma, et sõidurada, millele juht suundub, on piisavas ulatuses vaba. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt puuduvad teelõigul liikluskorraldusvahendid või liiklusmärgid, mis keelaks möödasõidu. Ristmikust edasi on lauge kurv paremale ning eesliikuva sõiduki taga sõites on näha, kas vastassuunas on liiklejaid või mitte, s.t on võimalik veenduda selles, et eespool on vastassuuna vöönd piisavas ulatuses vaba. Seega on võimalik veenduda ka selles, et möödasõiduga ei ohustata ega takistata teisi liiklejaid. Sellest tulenevalt sõltub möödasõidu manöövri tegemine möödasõitu tegeva juhi poolt liiklusolude tajumisest ja sellest tekkinud veendumusest, mille tekkimiseks on äärmiselt lühike ajavahemik ja otsustus tuleb teha sekundite jooksul. Otsustuse tegemise ajal võivad aga asjaolud ja olukord ajas muutuda ja enam ei ole võimalik manöövrit katkestada või mõnda muud manöövrit teha.
lg 1 p 1 kohaselt ei tohi vastassuunavööndi kaudu mööda sõita kui ei ole täidetud
Kohus leiab, et käesoleval juhul ei rikkunud möödasõitu teinud M. Pa
Seejuures isegi juhul, kui M. Pa oleks rikkunud
lg 1 p 1 sätestatud keeldu, ei võtaks see keelu rikkumine eessõitvalt juhilt, kes teeb vasakpööret, kohustust teed anda temast möödasõidul olevale juhile. See
lg 5 p 3 sätestatud kohustus jääb vasakpööret tegevale juhile igal juhul ning just selle kohustuse eiramine saabki olla ohu tekkimise allikaks. Üldjuhul vasak- või tagasipööret tegeva juhi sõiduki kiirus on oluliselt väiksem kui möödasõitu tegeva juhi sõiduki kiirus ja ainult vasakpööret tegeval juhil on seetõttu lihtsam peatuda, teisele liiklejale teed anda ning liiklusõnnetust vältida, kuivõrd möödasõitu tegeva juhi sõiduki kiirus võib olla kordades suurem ning peatumisteekond ka kordades pikem. Seetõttu on möödasõitu tegeva sõiduki juhil võimalik vasakpööret sooritavale sõidukile otsasõitu vältida vaid vasakule võttes või teelt välja sõites. Kohus leiab, et vasakpööret tegeval juhil säilib tee andmise kohustus sõltumata sellest kui sõge ja mõtlematu talle möödasõitu tegeva juhi manööver ka ei tunduks. Puutuvalt
lg 1 p 3 sättesse, mille kohaselt on möödasõidu sooritamine keelatud ristmikul või selle vahetus 9 läheduses sellele suubuval teel, siis on samas sättes märgitud ka erand, mille kohaselt see keeld ei kehti kui on tegemist ristmikuga, kus teistest suundadest lähenevatel juhtidel on tee andmise kohustus. Sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde lisatud sündmuskoha fotodest nähtuvalt asub Matsu teel asuval ohutussaarel liiklusmärk 221 „Anna teed“, mis kohustab juhti andma teed peateel, seega Nuudi teel sõitvale juhile. Seega ei rikkunud M. Pa ka
Pa käitus eelmärgitud sättes kehtestatud erandi kohaselt. Kohus leiab, et käesoleval juhul sõitis kaebuse esitaja tavapäraseks kujunenud viisil, mis oli vasakpöördeks kõige lihtsam ja vähem aega nõudev liikumistrajektoor ja mis ei sundinud enne ristmikku ja vasakpööret oluliselt kiirust vähendama, kuivõrd Matsu teele vastassunavööndi kaudu sõites ei pidanud pidurdama ja ümber ohutussaare sõitma ja ristmiku sai läbida kui vasakkurvi ning kaebuse esitaja sõnade kohaselt sõitis ta sinna objektile üle 20 korra päevas. Seega tegi ta vasakpööret tavapärasel viisil liiklusnõudeid eirates. Sellisele veendumusele tuli kohus nii tunnistaja M. Pa ütlusi kuulates, tunnistaja esitatud videot vaadates kui ka liiklusõnnetuse skeemilt liiklussituatsiooni hinnates. Väärteoasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditest saab järeldada, et kaebuse esitaja laskis Matsu teelt välja sõitnud ja vastu tulnud traktoril mööduda ja veendus selles, et Matsu teelt rohkem sõidukeid ei tule ning asus tavapärasel viisil vasakpööret tegema Matsu teele vastassunavööndi kaudu. Samal ajal aga asus temast möödasõidule mootorrattur, kes ei saanud ette aimata, et veok teeb vasakpöörde vastassuunavööndist, mis asus oluliselt lähemal kui ohutussaar ja vasakule pööramise koht ning seetõttu sulges veok vastassuunavööndi kaudu sõita soovides ka juba varakult möödasõidule asunud mootorratturi tee. Seejuures nähtub M. Pa ütlustest, et kui ta nägi, et veok talle peale tuleb, lülitas ta sisse signaali, kuid pidi veoki liikumissuuna ja vastassuunavööndisse kaldumise tõttu võtma vasakule ja pidurdama. Kui kaebuse esitaja mootorratturit märkas ja tagasi tõmbas, oli liiklusõnnetuse ärahoidmiseks juba liiga hilja, kuivõrd mootorrattur oli veokijuhi liiklusnõudeid eirava käitumise tõttu juba sunnitud liikumissuunda muutma ja seejärel pidurdama. Pidurdamise tulemusena aga mootorrattur kukkus, kuivõrd tee serval ja teepeenral oli lahtine killustik. Kohus leiab, et taolises olukorras oli veoki juht juba eiranud tee andmise kohustust
lg 5 p 3 mõttes ja takistanud möödasõidul olevat juhti ning edasisel kaebuse esitaja käitumisel ei olnud enam tähtsust nagu ei ole tähtsust sellel, et mootorrattur veokile otsa ei sõitnud, sest sellises olukorras ei oleks mootorrattur enam saanud veokist mööda sõita. Arvestades kohtulikul arutamisel esitatud kaebuse esitaja selgitusi, põhjendusi, erinevas menetlusstaadiumis antud vastuolulisi ütlusi ning seda, kuidas kaebuse esitaja süüdistas kõiges, mis talle ei meeldinud, kõiki teisi, s.h teisi sõidukijuhte, kes veokijuhtidega ei arvesta, kopajuhte, kes koorma kaalu ja veokijuhiga ei arvesta, politseiametnikke, kes kiusavad ja mootorratturit, kes temast mööda sõitis, saab tulla järeldusele, et kaebuse esitaja käitub liikluses selliselt nagu temale meeldib ja on mugavam ning tema jaoks ei ole teiste liiklejate ohutuse tagamine oluline. Vaidlusaluses väärteoasjas kogutud tõendid viitavad üheselt sellele, et kaebuse esitaja käitus liiklussituatsioonis tavapäraselt, s.t teda ei huvitanud kas keegi võib asuda temast möödasõidule ja ta ka ei veendunud selles ning ainult mootorratturi signaal juhtis tema tähelepanu sellele, et sellel teelõigul liiguvad ka teised mootorsõidukid samas suunas. Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid ja liiklusõnnetuses osalenud kaebuse esitaja käitumist vaidlusaluses liiklussituatsioonis, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei täitnud
Isik pidas võimalikuks, et kui ta piisava hoolsusega ei täida liiklusnõudeid, siis tekitab ta liiklusohu, mis võib põhjustada liiklusõnnetuse, mis ka realiseerus. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusaluse isik rikkus
lg 5 p 3 sätestatud kohustust ja pani sellega toime
10 Kohus leiab, et väärteomenetluses on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Tegemist on
lg 1 sätestatud väärteoga ja see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes. Seega on otsuse koostanud ametnik pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud ka, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. Vastavalt
lg 1 sätetele karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Arvestades, et KarS § 47 lg 1 kohaselt võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut, siis tuleneb, et kohtuväline menetleja on
lg 1 sanktsiooni, so kuni 300 trahviühikut arvestades menetlusalusele isikule väärteo eest määranud rahatrahvi oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, määrates rahatrahvi sanktsiooni ¼ ulatuses ülemmäärast. Süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Karistuse määramine Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Lõike 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Hinnates S.D süü suurust talle inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, arvestab kohus kõigepealt süüteo toimepanemise asjaolusid. Nimelt nähtub, et süüteo toimepanemise tagajärjel tekkisid vigastused M. Pa juhitud mootorrattal, millega tekitati varalist kahju M. Pale, samuti tekitati M. Pale kergeid tervisekahjustusi. Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise, kuna sõiduki kahjustused ei olnud suured ja varalist kahju ei saa hinnata oluliseks ning tekitatud tervisekahjustused olid kerged. 11 Kohtuväline menetleja ei ole menetluse jooksul karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastanud ja neid ei tuvastanud ka kohus. Siinkohal juhib kohus tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdlase süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Seega teo tehiolusid arvestades tuleks asuda seisukohale, et süü suurust arvestades peaks karistuse lähtepunktis olema keskmine määr, ehk 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. Alla keskmise süü suurust arvestades tuleks määrata karistus alla keskmise määra. Käesoleval juhul on aga olukorras, kus ei ole tuvastatud kergendavaid asjaolusid, karistus määratud vaid ¼ ulatuses ettenähtud sanktsiooni ülemmäärast, s.o oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Arvestades süüteo toimepanemise asjaolusid ja tagajärgi, saaks asuda seisukohale, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on peaaegu proportsionaalne toimepandud süüteoga. Samas on kohtuväline menetleja jätnud ilmselgelt arvestamata asjaoluga, et kaebuse esitajal on kehtivad karistused liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning kaebuse esitajat on karistatud 13.10.2017 ja 29.11.2017 toime pandud väärtegude eest. Seejuures nähtub karistusandmetest, et eelmärgitud karistused on määratud teiselaadsete liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning kaebuse esitajat ei ole varem
Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et määratud karistus on vastavuses ka süüdlase isikuga, s.o eripreventiivsete eesmärkidega, mistõttu leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv ja selle suurus peaks menetlusalust isikut sundima tähelepanelikkusele liikluses ja hoolivusele teiste liiklejate suhtes ka edaspidi. Puutuvalt üldpreventsiooni leiab kohus, et määratud karistus, vaatamata selle suhtelisele leebusele, annab ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste liiklejate ja nende vara kahjustamisest tuleb hoiduda. Isegi juhul, kui kohus asuks seisukohale, et määratud karistus on põhjendamatult leebe, ei saa kohus kaebemenetluses kaebuse esitaja olukorda raskendada ega mõista rangemat karistust kui seda on teinud kohtuväline menetleja. Samuti ei saaks kohus mõista ka täiendavalt lisakaristust. Seetõttu peab kohus nõustuma kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja suurusega ning kohus on seisukohal, et niigi leebe karistuse kergendamiseks alus puudub. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. M Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.