Obsah (8)

§ 69§ 70§ 61§ 81§ 80§ 10§ 71§ 89

Väärteoasi 4-18-5651 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2019. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-18-5651 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistu

) § 9 lg 1, § 11 lg 5 ja § 90 lg 2 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 16.06.2016. a määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ (edaspidi Kalapüügieeskiri) § 20 lg 1 p 2, mille kohaselt on kõikides veekogudes keelatud kasutada nõuetekohaselt tähistamata ja märgistamata seisevpüüniseid ning sama eeskirja § 38 lg 2, mille kohaselt peab peipsi järves kaldast kaugemal kui 1 km kasutataval avaveevõrgul silmasuurus olema mitte väiksem kui 130 mm. - N.D kasutas kutselisel kalapüügil kalalaeva registreerimisnumbriga VLR-747, millel puudus GPS-seade. Kirjeldatud teoga rikkus N.D

§ 69

lg 3 ja § 70 lg 2 alusel vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 51 „Satelliit- ja GPS- jälgimissüsteemi kaudu esitatavate andmete nimistu, andmete esitamise sagedus ja kord ning nõuded jälgimisseadme ja selle kasutamise kohta“ § 2 lg 2, mis sätestab, et kalalaev, mis peab olema varustatud jälgimisseadmega, ei tohi lahkuda sadamast ilma toimiva jälgimisseadmeta.

§ 70

lg 1 kohaselt peab mootoriga varutatud kalalaev Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel olema varustatud GPS-seadmetega (globaalse positsioneerimissüsteemi seadmed), mille kaudu teabe saatmiseks kasutatakse GPRS-süsteemi. Teabe vastuvõtja on Keskkonnainspektsioon. - N.D ei esitanud 11.04.2018. a kutselise kalapüügi kohta Peipsi järvel eelteadet, mille esitamine on kutselisel kalapüügil kohustuslik. Kirjeldatud teoga rikkus N.D

§ 61lg 9 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 23.12.2016.

a määruse nr 155 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ § 20 lg 1 p 14. nimetatud korra § 20 lg 1 sätestab, et kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva 2 järvel toimuva kalapüügi kohta esitatakse Keskkonnainspektsioonile vähemalt 1 tund enne püügilt sadamasse või randa saabumist. N.D poolt toimepandud väärteod on kvalifitseeritavad

§ 81lg 1, § 80 lg 1, § 77 lg 2 ja § 76 lg 1 järgi.

Keskkonnainspektsiooni 18.10.2018. a otsusega leiti, et N.D on toime pannud väärteoprotokollis kirjeldatud teod (tunnistajate Jxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlused, asitõendi vaatlusprotokoll). Väärteod tuleb kvalifitseerida

§ 80lg 1, § 81 lg 1, § 77 lg 2 ja § 76 lg 1 järgi. Kar

S § 63 lg 1 alusel määrati N.D-le karistus

§ 81lg 1 järgi 300 trahviühikut, s.o 1200 eurot.

Lisaks konfiskeeriti süüteo toimepanemise vahendina nakkevõrgud (pakendatud plommidega nr B011131, B011132, B011133, B011134, B011135, B011136) ja määrati need hävitamisele. 02.11.

1. a esitas N.D kohtule kaebuse, milles taotleb Keskkonnainspektsiooni 18.10.
2. a otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteokoosseisu puudumise tõttu. Lisaks taotleb N.D , et menetlusaluse isiku õigusabi kulud jäetaks kohtuvälise menetleja kanda. Alternatiivselt taotleb N.D kohtuvälise menetleja otsuse osalist tühistamist karistuse osas ja uue otsuse tegemist, millega mõista N.D-le kergem karistus. 19.11.
3. a määrusega võttis kohus N.D kaebuse menetlusse ja nõudis kohtuväliselt menetlejalt kirjalikku seisukohta kaebuse kohta, mis edastati kohtule tähtaegselt. Kohus arutas väärteoasja 13.02.
4. a kohtuistungil, kus uuriti nii isikulisi kui ka kirjalikke tõendeid. KOHTU SEISUKOHT
5. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et Keskkonnainspektsiooni 18.10.
6. a üldmenetluse otsus tuleb jätta muutmata ja N.D kaebus rahuldamata.
7. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et keskkonnainspektorid leidsid ja võtsid ära 12.04.2018.a Peipsi järvelt kokku 6 jada nakkevõrke, mis olid nõuetekohaselt märgistamata ja tähistamata. 2.1 Tunnistajate xxxxxxxxxxxxxi ja xxxxxxxxxxxxi ütluste kohaselt läksid nad koos xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxx 12.04.
8. a Peipsi järvele ja kontrollisid Politsei- ja Piirivalveametilt saadud koordinaatidelt nakkevõrkude olemasolu. xxxxxxxxxxxxi sisestas enne väljasõitu koordinaadid paadis olevasse plotterisse ja hiljem edastati raadio teel leitud nakkevõrkude koordinaadid kontoris tööülesandeid täitvale ametnikule xxxxxxxxle (kelle ülesandeks oli saadud teave fikseerida). xxxxxxxxxxxxx tragis, luges võrkudest kalu ja vabastas neid loodusesse. Leitud ja väljavõetud võrkude näol oli tegemist nn hiina tüüpi võrkudega (mis nähtub ka tunnistajaxxxxxxxxxxxxxxx poolt tehtud fotodest – väärteotoimik tl 50, 51). Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt kõiki võrke nad kätte ei saanud (ühest jadast vähemalt 3 võrku jäid püüki), kuna jää hakkas peale liikuma. 2.2 12.04.
9. a päevaraporti kohaselt on ajavahemikul 14.00 kuni 16.57 xxxxxxxxxxxxx teatanud kokku kuuest püügivahendist, millel puudusid tähised ja milles olid sees kalad (nii elusad kui ka surnud). Võrgulinade silmasuurused on alla 130 mm, v.a ühel võrgulinal (väärteotoimik tl 11). 3 2.3 xxxxxxse ütluste kohaselt kandis ta raadio teel järvel olevate inspektoritelt saadud andmed töölehele, võrdles neid Ecofleet andmebaasist nähtuva keskkonnainspektorite laeva liikumise koordinaatidega (kust oli kiirus maha võetud jne) ja siis kandis kaardirakendusse OP-KKI. Kohtumenetluses on olnud vaidlus, kas xxxxxxxe ütlused on lubatavad või mitte. Kohus leiab, et xxxxxxxx ütlused on lubatavad ja neile on võimalik lahendit tehes tugineda. Siinkohal peab kohus aga oluliseks, et käesolevas väärteoasjas ei ole põhjendatud käsitleda Ivo Kaske üksnes asjatundjana KrMS § 1091 lg 1 mõttes, vaid tegemist on ka tunnistajaga (KrMS § 1091 lg 5, § 66 lg 1). Kohus nõustub, et xxxxxxxx on oma eriteadmistele tuginedes antud väärteomenetluse käigus teinud kaardirakenduste ja erinevate andmebaasidega võrdlusanalüüse ning nimetatud osas on xxxxxxxe käsitlemine asjatundjana põhjendatud. Samas on xxxxxxxx puhul tegemist ka tunnistajaga, kuna xxxxxxxx töötas koos teiste keskkonnainspektoritega ajal, kui kuus ebaseaduslikku võrgujada Peipsi järvest leiti. Kuigixxxxxxxxx on üle kuulatud asjatundjana, ei ole kohtu hinnangul tegemist olulise rikkumisega, kuna asjatundja ülekuulamisele kohaldatakse tunnistaja ülekuulamise kohta käivaid sätteid (KrMS § 1091 lg 4). 2.4 OP-KKI kaardirakenduse andmete kohaselt leiti kokku 6 võrgujada. Esimene võrgujada leiti koordinaatidelt 58.8923 27.3267 (algus) ja 58.893817 27.333217 (lõpp), mis koosnes seitsmest võrgust, milles oli kokku 2 koha (1 surnud), 1 luts, 1 latikas, 1 haug. Elusad kalad lasti loodusesse. Võrgud pakendati ja kinnitati plommiga nr B
10. Võrgusilma suurus lubatust väiksem (125 mm). Teine võrgujada leiti koordinaatidelt 58.901567 27.382667 (algus) ja 58.9001 27.387917 (lõpp), mis koosnes viiest võrgust, milles oli 6 koha ja 3 latikat. Kalad olid elusad ja lasti loodusesse tagasi. Võrgud pakendati ja kinnitati plommiga nr B
11. võrgusilma suurus lubatust väiksem (108 mm). Kolmas võrgujada leiti koordinaatidelt 58.880583 27.438067 (algus) ja 58.878317 27.442 (lõpp), mis koosnes kuuest võrgust, milles oli kokku 3 koha, 3 ahvenat ja 1 latikas. Kalad olid elusad ja lasti loodusesse tagasi. Võrgud pakendati ja kinnitati plommiga nr B
12. Võrgusilma suurus lubatust väiksem (100 mm). Neljas võrgujada leiti koordinaatidelt 58.876217 27.4493 (algus) ja 58.874183 27.453033 (lõpp), mis koosnes viiest võrgust, milles oli kokku 1 koha (surnud), 1 luts, 1 latikas, 1 haug. Elusad kalad lasti loodusesse. Võrgud pakendati ja kinnitati plommiga nr B
13. Võrgusilma suurus nõuetekohane (130 mm). Viies võrgujada leiti koordinaatidelt 58.853267 27.448717 (algus) ja 58.8533 27.451817 (lõpp), mis koosnes kolmest võrgust, milles oli kokku 5 koha (1 surnud), 1 latikas ja 1 ahven (surnud). Elusad kalad lasti loodusesse. Võrgud pakendati ja kinnitati plommiga nr B
14. Võrgusilma suurus lubatust väiksem (110 mm). Kuues võrgujada leiti koordinaatidelt 58.85095 27.458967 (algus) ja 58.849433 27.46645 (lõpp), mis koosnes seitsmest võrgust, milles oli kokku 5 koha, 3 latikat ja 1 rääbis. Kalad olid elusad ja lasti loodusesse. Võrgud pakendati ja kinnitati plommiga nr B
15. Võrgusilma suurus lubatust väiksem (125 mm) (väärteotoimik tl 34, 33). Aegade ja koordinaatide osas erinevad mõnevõrra üksteisest päevaraportisse kantud andmed ja OP-KKI kaardirakendusse kantud andmed. Kohtu hinnangul on andmete erinevus põhjendatav sellega, et xxxxxxxx võrdles järvel olevatelt keskkonnainspektoritelt saadud andmeid Keskkonnainspektsiooni järelevalve paadil registreerimisnumbriga VLI-227 oleva GPS seadme (JÕ-5549322) andmetega, mida oli võimalik jälgida Ecofleet andmebaasis. Antud asjaolu kinnitavad ka Ecofleet kaardirakendusest tehtud väljatrükid Keskkonnainspektsiooni järelevalve paadi VLI-227 liikumistrajektoori kohta (väärteotoimik tl 25-32). 2.5 Kõik kuus Peipsi järvest väljavõetud püügivahendite silmasuurusest on mõõdetud. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt saadi plommiga nr B011111 kinnitatud pakendis oleva võrgu keskmiseks silmasuuruseks 126,25 mm (pakendatud ja suletud uuesti plommiga nr B011131), plommiga nr B011112 kinnitatud pakendis oleva võrgu keskmiseks silmasuuruseks 121,85 mm (pakendatud ja suletud uuesti plommiga nr B011132), plommiga nr B011113 kinnitatud pakendis oleva võrgu keskmiseks silmasuuruseks 106,2 mm (pakendatud ja suletud 4 uuesti plommiga nr B011133), plommiga nr B011114 kinnitatud pakendis oleva võrgu keskmiseks silmasuuruseks 130,85 mm (pakendatud ja suletud uuesti plommiga nr B011134), plommiga nr B011115 kinnitatud pakendis oleva võrgu keskmiseks silmasuuruseks 112,35 mm (pakendatud ja suletud uuesti plommiga nr B011135), plommiga nr B011116 kinnitatud pakendis oleva võrgu keskmiseks silmasuuruseks 121,85 mm (pakendatud ja suletud uuesti plommiga nr B011136) (väärteotoimik tl 61-86). Kala loendamise akti kohaselt tekitati keskkonnakahju, kasutades 12.04.
16. a Peipsi järvel kalapüügil väiksema silmasuurusega nakkevõrke, kokku 2 koha ja 1 ahven (väärteotoimik tl 87). Ettepanek keskkonnale tekitatud kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks on tehtud N.D-le . Kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti kohaselt on keskkonnakahju suuruseks 116 eurot (väärteotoimik tl 88-92).
17. Nii teo toimepanemise ajal kehtinud, kui ka käesoleval ajal kehtiv Kalapüügieeskiri § 10 lg 1,2 sätestab nõuded püügivahendite märgistustele ja tähistustele. Kalapüügieeskirja § 20 lg 1 p 2 kohaselt on keelatud kasutada nõuetekohaselt tähistamata ja märgistamata seisevpüüniseid. Kuna eelkirjeldatud võrgujadadel puudusid Kalapüügieeskirja § 10 lg-s 1,2 sätestatud nõuetekohaselt paigaldatud lipud, on püügivahendite püügile asetamisega rikutud eelnimetatud nõudeid. Nii teo toimepanemise ajal kehtinud, kui ka käesoleval ajal kehtiv Kalapüügieeskirja § 38 p 2 kohaselt peab silmasuurus olema Peipsi järves kaldast kaugemal kui 1 km kasutataval avaveevõrgul mitte väiksem kui 130 mm.

§ 10

lg 5 kohaselt on keelatud püüda kala

is või selle alusel kehtestatud õigusakti kohaselt keelatud vahendiga või viisil, samuti viisil, mis põhjustab kalade asjatu hukkumise ja kalavarude kahjustamise. Kuna kuuest võrgujadast viiel ei vastanud võrgulinade silmasuurused kehtestatud nõuetele, on tegemist keelatud püügivahenditega. Kusjuures mitmed kalad olid võrkudes surnud ja seeläbi tekkis keskkonnakahju.

1. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul veenvalt tuvastatud, et eelkirjeldatud 6 nakkevõrgu jada asetas püügile N.D ja seda just 11.04.
2. a Peipsi järvel liikudes. Siinkohal ei nõustu kohus kaitsja arvamusega, justkui N.D süüd tõendavad üksnes xxxxxxxe ütlused, mis on subjektiivsed. Vaidlust ei ole selles, et N.D on kutseline kalur. Kalapüügiga on N.D enda ütluste kohaselt tegelenud umbes 15 aastat ja ta tegeleb sellega järjepidevalt. Kutselise kalapüügi registri väljatrüki kohaselt on N.D nimel 3 kalapüügiluba, mis annavad õiguse kasutada nakkevõrke Peipsi järvel (kokku 5 luba) (väärteotoimik tl 18-21). Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt töötab ta Politsei- ja Piirivalveameti piirivalvebüroo Vasknarva büroo Alajõe teenistuse piirivalvurina. 11.04.
3. a sai tunnistaja väljakutse (tuvastada objekt) Pepisi järvele seoses piirimärkide 12 ja 13 poi vahel toimunud piiriületusega (Eestist Venemaale ja tagasi). Tunnistaja väljus koos paarimehega järvele hõljukiga. Vasknarva kordoni korrapidaja suunas nende liikumist kuni objektini. Nii tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx kui ka menetlusaluse isiku N.D ütlused on kooskõlas selles, et piirivalvurid kohtusid seoses piiriületamise rikkumisega järvel N.D ja temaga kaasasolnud xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. N.D juhitavalt paadilt registreerimisnumbriga VLR-747 võtsid piirivalvurid kaasa GPS seadme. Paadis olid plastkastid. Midagi muud, mis viitaks kalapüügile ei avastatud. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt teostas tema pärast piiriületuse toimumist radari ajalugu. Tunnistaja tuvastas objekti liikumise teekonna, jälgis ka liikumiskiiruseid. Tunnistaja (kasutades enda seniseid kogemusi) edastas Keskkonnainspektsioonile koordinaadid kohtadest, 5 kus võidi tegeleda ebaseadusliku kalapüügiga. Tunnistaja sai hiljem Ivo Kaselt koordinaadid nakkevõrkude leidmise kohta, võrdles andmeid radari liikumise andmetega ja nimetatud väljatrüki esitas ülekuulamise käigus. Väljatrükk GPS-seadmest, mis võeti kaasa N.D juhitud paadist registreerimisnumbriga VLR-747, näitab N.D juhitud paadi liikumistrajektoori enne piirivalvuritega kokkusaamist (väärteotoimik tl 54, 55). Kusjuures oluline on, et GPS-seade võeti paadilt ajal, kui paat oli saanud juba järvel pikalt liikuda (arvestades nakkevõrkude leidmise asukohti ja piirivalvega kohtumise ligikaudset asukohta, olid võrgud juba kohtumise ajaks juba püügile asetatud). GPS-seade näitab piirivalvurite liikumist punkt 699 juurest alates sirgjooneliselt põhja poole. Ülejäänu tähistab N.D juhitud paadi liikumist. Kohtu hinnangul on eelnimetatud väljatrükilt nähtav liikumine sama liikumisega, mis on kajastatud tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx esitatud väljatrükiga, kust nähtuvad keskkonnainspektorite poolt leitud nakkevõrkude jadade koordinaadid ja N.D juhitud paadi nr VLR-747 teekond radarilt (väärteotoimik tl 58). Kohus on seisukohal, et eelnimetatud andmed kinnitavad, et 11.04.
4. a käis N.D paadiga nr VLR-747 Peipsi järvel kohtades, kust päev hiljem avastati 6 nakkevõrgu jada. Seda, et tegemist oli N.D poolt püügile pandud nakkevõrkudega kinnitab kohtu arvates lisaks võrgu seisukordadele (võrkudes vähe kala, üksikud surnud, võrgud puhtad) ka N.D hilisem käitumine. Nimelt on N.D käinud 29.04.
5. a osaliselt samades kohtades (esimese ja teise võrgujada leidmise kohtades), kust keskkonnainspektorid leidsid 12.04.
6. a püügivahendid. Nimetatud väljatrükkidelt järeldub, et kohtadesse, kust on leitud 12.04.
7. a nakkevõrgud (alguse ja lõpu koordinaadid), on N.D 29.04.
8. a läbi sõitnud ja sealjuures vähendanud oluliselt sõidukiirust (Ecofleet väljatrükid väärteotoimik tl 38-44). Sellest järelduvalt on kohtu arvates eluliselt usutav, et 29.04.
9. a on N.D otsinud just püügil olnud nakkevõrke. Nimetatud ajal N.D ise keskkonnainspektorite tegevusest ja võrkude väljavõtmisest ei teadnud (enda ütluste kohaselt sai teada pool aastat hiljem). Samuti nähtub Ecofleet väljatrükist, et 29.04.
10. a piirduski N.D juhitud paat registreerimisnumbriga BMB-089 selle teekonna läbimisega, mis kattus keskkonnainspektorite poolt esimese ja teise võrgujada väljavõtmise kohtadega (väärteotoimik tl 44). OKAS väljatrüki kohaselt 29.04.
11. a N.D kalateadet esitanud ei ole (väärteotoimik tl 45). Väärteoasja materjalide hulgas olevate Ecofleet kaardirakenduse väljatrükkide kohaselt on N.D käinud Peipsi järvel paadiga registreerimisnumbriga BMB-089 17.04.
12. a ja 18.04.
13. a, kuid nimetatud kuupäevadel ei ühtinud paadi liikumistrajektoor teekonnaga, millelt leidsid 12.04.
14. a keskkonnainspektorid ebaseaduslikud nakkevõrgud (väärteotoimik tl 22). OKAS väljatrükkide kohaselt esitas N.D 17.04.
15. a ja 18.04.
16. a kalateated (väärteotoimik tl 23, 24). N.D enda ütluste kohaselt ei kasuta ta kalapüügiks paati registreerimisnumbriga VLR-
17. Eelnimetatud väide ei kummuta aga kohtu veendumust, et N.D justnimelt eelnimetatud paadiga 11.04.
18. a nakkevõrke püügile paigaldas. Siinkohal on oluline, et ka N.D enda ütluste kohaselt on võimalik kalapüüki teostada ka paadiga registreerimisnumbriga VLR-
19. Sellest järeldub, et tegemist on samalaadse paadiga nagu on paat registreerimisnumbriga BMB-089, millega N.D kalapüüki teostanud on (mida kinnitavad Ecofleet kaardirakendusest ja OKAS väljatrükid). Lisaks on tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx ja menetlusaluse isiku N.D ütlustega tuvastatud, et paadis olid ka tühjad plastkastid. Kohtu hinnangul ei ole N.D veenvalt suutnud põhjendada vajadust paadiga sõites kaasas kanda tühje plastkaste (mida ilmselgelt on vaja kasutada kalapüügiks). Võttes arvesse, et N.D enda ütluste kohaselt lasti paat vette vahetult enne järvele minekut 11.04.
20. a, ei ole kohtu arvates usutav, et tühjad plastkastid olid juba paadi sees ja justkui juhuslikult jäid paati edasi. Lisaks peab kohus oluliseks, et varasemalt on 6 N.D paati registreerimisnumbriga VLR-747 kasutanud kalapüügiks ja seda kinnitab Viru Maakohtu 27.02.
21. a otsusest väärteoasjas nr 4-18-278 nähtuv (väärteotoimik tl 9399). Lisaks järeldub Earthdata veebilehelt tehtud väljatrükkidest, Peipsi järvel olevad jääolud võimaldasid nakkevõrkude püügile asetamist kohtadesse, kust need leiti justnimelt 11.04.2018.a. Varem ei olnud võimalik jääolude tõttu võrke püügile asetada (väärteotoimik tl 13-16). Samuti ei ole kohtu hinnangul alust arvata, et keskkonnainspektorite poolt 12.04.
22. a avastatud nakkevõrgud olid püügile asetatud kellegi teise poolt. Nimetatud asjaolu ei kinnita eelkirjeldatud tõendid (N.D liikumist iseloomustavad andmed 11.04.
23. a), aga ka tunnistajate ütlused. Siinkohal peab kohus oluliseks ka asjaolu, et kuigi Peipsi järvel on palju liikumist, ei ole sellised juhuslikud kokkulangevused teekondade osas kohtu arvates eluliselt usutavad (arvestades ainuüksi järve suurust). Teisi aluseid (mida nimetab N.D ei ole nii piirivalvurid kui keskkonnainspektorid tuvastanud). 5.

§ 70

lg 1 sätestab, et mootoriga varustatud kalalaev muuhulgas Peipsi järvel peab olema varustatud GPS-seadmetega (globaalse positsioneerimissüsteemi seadmed), mille kaudu teabe saatmiseks kasutatakse GPRS-süsteemi ( ). Teabe vastuvõtja on Keskkonnainspektsioon.

§ 70lg 2 alusel 27.08.2015.

a vastu võetud keskkonnaministri määrus nr 51 „Satelliit- ja GPS-jälgimissüsteemi kaudu esitatavate andmete nimistu, andmete esitamise sagedus ja kord ning nõuded jälgimisseadme ja selle kasutamise kohta“ § 2 lg 2 kohaselt ei tohi kalalaev, mis peab olema varustatud jälgimisseadmega, lahkuda sadamast ilma toimiva jälgimisseadmeta. Eelnimetatud keskkonnaministri määruse nr 51 § 2 lg 5 näeb ette erandi, kuid sellisel juhul tuleb jälgimisseadme puudumise põhjustest, kalalaeva asukohast ja sihtkohast esitada Keskkonnainspektsioonile valvetelefonil või elektronposti aadressil. Kuna N.D kasutas 11.04.2018. a kalapüügil kalalaeva, registreerimisnumbriga VLR747, millel puudus GPS-seade, rikkus ta eelnimetatud sätteid. 6.

§ 61

lg 1 sätestab, et kutselise kalapüügi loa alusel kala püüdev isik esitab püügi-, kogumis-, ümberlaadimis- või lossimisandmed või muud nende töödega seotud andmed.

§ 61lg 9 alusel 23.12.2018.

a vastu võetud Vabariigi valitsuse määrus nr 155 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ § 20 lg 1 sätestab, et kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi järvel toimuva kalapüügi kohta esitatakse Keskkonnainspektsioonile vähemalt üks tund enne püügilt sadamasse või randa saabumist järgmised andmed: 1) selle kalapüügiloa number, mille alusel püük toimus, ja andmeid edastava kaluri nimi; 2) sadamasse või randa saabumise aeg ja täpne koht; 3) püütud kala hinnanguline kogus kilogrammides liikide kaupa; 4) laeva pardanumber, kui püügil kasutatakse laeva. N.D 11.04.2018. a ei esitanud kalateadet. Seda kinnitab ka OKAS väljatrükk (väärteotoimik tl 17). Kuna N.D nõutavat teadet ei esitanud rikkus ta eelnimetatud sätteid. 7. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on korrektselt kvalifitseerinud N.D poolt toimepandud väärteod

§ 80lg 1, § 81 lg 1, § 77 lg 2 ja § 76 lg 1 järgi.

1. Kohus leiab, et N.D on väärteod toime pannud tahtlikult. N.D pikaajalise kutselise kalurina on olnud täielikult teadlik kalapüügile kehtestatud nõuetest, sh püügivahendite tähistamiste ja märgistamiste nõuetest, aga ka lubatud silmasuurustest. Lisaks on N.D täielikult teadlik, et kalapüügil kasutataval paadil peab olemas olema 7 nõuetekohane jälgimisseade ja kalapüügi kohta tuleb esitada teateid. Samuti oli N.D täielikult teadlik, et kui ta eelnimetatud nõudeid rikub, on tegemist süüteoga.
2. Kohus ei tuvastanud süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid.
3. Kohtuvälise menetleja otsusega on N.D-le määratud karistuseks rahatrahv 300 trahviühikut, s.o 1200 eurot. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv põhjendatud ja vastab KarS § 56 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Kohus leiab, et määratud karistus vastab N.D süüle. Siinkohal on põhjendatud arvestada, et N.D on kokku toime pannud neli rikkumist, millest kolme puhul on tegemist tõsiste rikkumistega

§ 71lg 1 p 1 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 art 42 ja art 3 mõttes.

Kohtuväline menetleja on karistust määrates korrektselt arvestanud kehtestatud nõuete eesmärgiga ja nende rikkumiste tagajärgedega, mida kohus ei pea vajalikuks siinkohal korrata. Lisaks on põhjendatult arvesse võetud N.D varasemat karistatust. Kohtu hinnangul vastab määratud karistus karistuse üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. 11. Kohtu hinnangul on korrektne ka kohtuvälise menetleja konfiskeerimis- ja hilisem hävitamisotsustus tuginedes

§ 89lg-le 3 ja Kar

S § 83 lg-le 1. Menetluskulud Kaitsja on esitanud taotluse kaitsja tasu hüvitamiseks. VTMS § 38 lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna kohus jättis kohtuvälise menetleja lahendi muutmata, jäävad menetluskulud N.D kanda. Raina Pärn Kohtunik 8