Toimik nr 1-10-14014 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.veebruaril 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-14014 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekr

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jä tta H.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Irina Žurina taotlus ja mää rata tema poolt H.S-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 38,40 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 32 eurot, ning käibemaks 6,40 eurot). Välja mõista H.S -ilt kriminaalmenetluse kulud: 38,40 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. H.S tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud 1

§ 263p 4 järgi ning Kr

MS § 238 lg 2,

§ 65

lg 1, § 64 l g 1 alusel mõi steti liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 17 päeva vangistust. Viru Maakohtu 23.02.2012 määrusega

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel loeti H.S-ile Viru Maakohtu 17.01.2012 kohtuotsusega mõistetud karistus 2 kuud vangistust kaetuks Tartu Maakohtu 05.01.2012 kohtuotsusega mõistetud karistusega, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud 12 päeva vangistust. Karistuse algus 05.01.2012 ja lõpp 17.08.

1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 03.02.
2. Kinnipidamisasutusest H.S kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 7 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangistuse jooksul on kinnipeetav lõpetanud põhikooli, osalenud programmis Viha juhtimine, osalenud müürsepp-pottsepa kursustel ja alates omandab puidupingitöölise eriala kutseõppes. Vabanedes soovib kinnipeetav elama asuda kasuema ja isa juurde aadressile xxx. Vabaduses on isik teinud juhutöid. Suur osa kinnipeetava tutvusringkonnast on kriminaalse käitumisega. Enne vangistust elas tuttava mehe juures. Isik on vabaduses tarbinud alkoholi, tal on diagnoositud alkoholi sõltuvus. Isik rikkus kriminaalhooldusel olles talle kohustuseks pandud tingimusi. Isik saab aru oma süüst ning on valmis muutuma. Vangla toetab H.S tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav vabaneda xxx, kus elab kasuema F.V ja isa G.F Pxxx. Tegemist on 2-toalise üürikorteriga. Kinnipeetava kasuema ja isa töötavad ja nad on nõus toetama kinnipeetavat tema vabanemisel ja on nõus kaasa aitama tema sotsialiseerimisel. Isikut on karistatud kriminaalkorras 2 korral ning ühel korral Pärnu Maakohtu 29.06.2009 otsusega vabastatud karistusest ja kohaldatud mõjutusvahendina kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamisega. Kinnipeetava käitumist mõjutavateks teguriteks on isiku varasem käitumine, tuttavad, kellega isik läheb kergelt kaasa, riskiv ja hoolimatu elustiil. H.S taotleb ko htult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör kirjalikult toetab kinnipeetava H.S tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku taasühiskonnastamise (resotsialiseerumise) huvides võib H.S ennetähtaegselt vabastada – nii võimaldaks ennetähtaegne vabastamine suunata isikut seaduskuulekale käitumisele vabaduses, kuna teda kontrolliks ning suunaks seaduskuulekale elule kriminaalhooldaja. Ühtlasi annaks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli ühe aasta jooksul. Prokuratuur toetab nimetatud kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist

§ 75lg 2 p 2, 4 ja 7 nimetatud kohustuste määramisega.

Kaitsja toetab kaitsealust. Süüdimõistetul on isa ja kasuema, kes on nõus teda toetama. Alates märtsist 2012 ei ole isikul uusi distsiplinaarrikkumisi esinenud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku seisukohta, leiab, et H.S tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. 2

§ 76

lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteo le eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. H.S on teist korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Varasemalt on isik Pärnu Maakohtu 29.06.2009 otsusega süüdi tunnistatud

§ 199

lg 2 p 4, 8, 9 järgi ning karistuseks mõisteti kaheksa kuud vangistust.

§ 87

lg 1 p 4 alusel vabastati alaealine karistusest ja paigutati kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli üheks aastaks. Pärnu Maakohtu 07.01.2010 kohtuotsusega karistati teda

§ 199

lg 2 p 7,8,9, § 266 lg 2 p 1,3, § 200 lg 2 p 7 järgi vangistusega 2 aastat katseajaga 2 aastat. 25.08.2010 esitas kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande vangistuse täitmisele pööramiseks kuna isik ei täitnud kontrollnõudeid, kogu katseaja jooksul on kriminaalhooldaja suhelnud temaga ühel korral. 13.09.2010 määruse kuulutati isik tagaotsitavaks, kuna isik kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutset ei olnud võimalik talle kätte anda, lähedased tema asukohta ei teadnud. Isik peeti kinni alles 31.03.

1. Pärnu Maakohtu 13.04.2011 määrusega pöörati Pärnu Maakohtu 07.01.2010 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta 11 kuud 19 päeva täitmisele. Käesoleval ajal kannab H.S karistust avaliku korra raske rikkumise eest grupi poolt. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 10-12 ) on näha, et kinnipeetavat on 6 korral karistatud väärteokorras, nendest 3 korral väheväärtu sliku asja varguse eest. Eeltoodus t nähtub, et mõistetud karistused ja kriminaalhooldus H.S puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetav omab seitset kehtivat distsiplinaarkaristust. Karistused on määratud muuhulgas ametniku korralduse eiramise, keelatud esemete omamise eest, tätoveeringu tegemise eest. Rikkumiste iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole H.S oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul lõpetanud põhikooli, osalenud programmis Viha juhtimine ja osalenud müürsepp-pottsepa kursustel ning alates 08.10.2012 omandab puidupingitöölise eriala kutseõppes. I sikul on isikut tõendav dokument EV pass kehtivusega kuni 27.05.
2. Vabanedes soovib H.S elama asuda isa ja kasuema juurde xxx. Tegemist on 2- toalise üürikorteriga. Vabanedes puudub kinnipeetav kindel töökoht ja sissetulekuallikas. Kinnipeetava isa ja kasuema töötavad ja nad on nõus kinnipeetavat toetama. Kohus le iab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades H.S poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (esimesel korral karistatud röövimise, varguse omavolilise sissetungi eest, teisel korral kehalise väärkohtlemise eest), korduvaid karistusi, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (katseajal käitumiskontrollnõuete eiramine, karistus pöörati täitmisele ), tema käitumist vangistuses (korduvad distsiplinaarkaristused, ka allumatuse eest) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses ( töökoha puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. 3

§ 76, Kr

MS § 426, 432, jätab koh us süüdimõistetu H.S temale Viru Maakohtu 17.01.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 4