4-18-4524 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja: RESOLUTSIOON Harju Maakohus, Tallinna koh

) § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 175 trahviühiku ulatuses, s.o 700 eurot T.E (isikukood XXX; xxxx, xxxx) PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, esindaja Enel Kuiv Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 120, § 132 p-st 2, §-st 133 ja §-st 134 maakohus otsustas:

1. Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
2. augusti
3. a otsus väärteoasjas nr 231618003785 T.E karistamises osaliselt, s.o menetlusalusele isikule mõistetud karistuse täitmise tähtaja osas. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
4. Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata, et isikule mõistetud rahatrahv 175 trahviühikut, s.o 700 eurot, tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 70 eurot kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
6. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile.
7. Rahuldada T.E kaebus osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult kolmekümne

) § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 175 trahviühiku ulatuses, s.o 700 eurot. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik 11. augustil 2018 kell 20.30 Sõle tänaval mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 90

lg 1 p 1 ja 3 nõudeid ja pani toime

§ 201lg-s 2 sätestatud väärteo.

1. T.E esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles tunnistab rikkumist ja palub asendada rahatrahv üldkasuliku tööga või võimaldada tal maksta rahatrahv osade kaupa, võimalusel kaheteistkümne kuu jooksul. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei võimalda menetlusaluse isiku rahaline olukord selle tasumist korraga. Selle tõendamiseks on kaebusele lisatud T.E panga arveldusarve väljavõte.
2. Kohtuväline menetleja nõustus vastuses kaebusele väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses ja rahatrahvi tasumisega ositi. Kohtuväline menetleja ei taotlenud kaebusele lisatud tõendite uurimiseks kohtuistungi korraldamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil.
4. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotle kohtuistungi korraldamist kaebusele lisatud tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses.
5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
6. Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust. Väärteotoimikus sisalduvate tõenditega on tuvastatud T.E-le etteheidetava teo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Teo toimepanemist tõendavad
7. augustil 2018 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja tunnistaja M T ütlused, kes nägi Sõle tänaval sinist värvi xxxx sõitmas ja sõiduki peatamisel osutus juhiks T.E , kellel puudus juhtimisõigus ning keda oli ka varasemalt juhtimiselt kõrvaldatud. Ka menetlusalune isik kinnitas kohtuvälises menetluses, et ta sõitis oma sõiduautoga xxxx ilma vastava kategooria mootorsõiduki õigust omamata.

§ 90

lg 1 p 1 ja p 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt Rainer 2 4-18-4524 T.E juhtimisõigus puudub. Seega rikkus menetlusalune isik

§ 90lg 1 p 1 nõuet, juhtides 11.

augustil 2018 kell 20.30 Sõle tänaval mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Samuti nähtub juhtimiselt kõrvaldamise otsustest, et T.E on 16. märtsil 2015 ja 4. jaanuaril 2016 juhtimiselt kõrvaldatud

§ 91lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

Seega rikkus menetlusalune isik

§ 90lg 1 p-des 1 ja 3 sisalduvat keeldu.

Subjektiivsest küljest on tegu toime pandud vähemalt otsese tahtlusega ehk siis isik teadis, et tal puudub juhtimisõigus, kuid siiski asus mootorsõidukiga sõitma. Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. 8. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 90

lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime

§ 201

lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. 9. Seadusandja on

§ 201

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti kuni 30 päeva. Kohtuväline menetleja karistas menetlusalust isikut rahatrahviga 175 trahviühiku ulatuses, s.o 700 eurot. Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad ning neid ei tuvastanud ka kohus. Karistusregistri andmetel on menetlusalusel isikul kehtiv väärteokaristus liiklusalaste rikkumiste eest (LKindlS § 81,

§ 201

lg 1,

§ 207) ja kehtiv kriminaalkaristus Kar

S § 4231 järgi. Seega leiab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on süüle vastav ja proportsionaalne nii toimepandud väärteo kui ka preventiivsete eesmärkidega ning selle kergendamiseks alust ei ole. 10. Kaebuse esitaja palus asendada rahatrahv üldkasuliku tööga, mis ei ole õiguslikult võimalik või määrata rahatrahvi tasumine ositi, kuna tema rahaline olukord ei võimalda rahatrahvi tasumist korraga. Menetlusalune isik on oma väidete tõendamiseks esitanud ka konto väljavõte. KarS § 66 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus rahalise karistuse tasumise süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata ositi. Karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Kohtu hinnangul esinevad praeguses asjas kaebuse esitaja tööalast ja majanduslikku seisu arvestades piisavalt mõjuvad põhjused selleks, et tühistada kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi tasumise tähtaja osas ja määrata rahatrahvi tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul, s.o 70 eurot kuus. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 3