1-18-2615/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2018, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-18-2615 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kohtuasi Viru Vangla materjalid L.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu L.U , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 12.01.2018 ja lõpp 08.11.2018 Kohtuasja läbivaatamise aeg 28.08.2018, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta L.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, L.U-le ja prokurörile. Asjaolud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 10.04.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-2615 tunnistati L.U süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 15.07.2016 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra ning kohus mõistis lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 5 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 17.10.2017 otsusega mõistetud karistusega ning suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõisteti L.U-le liitkaristuseks 9 kuud 27 päeva vangistust. Kohus luges L.U karistuse kandmise alguseks 12.01.
2. Kohtuotsus jõustus 11.04.
3. Tallinna Vangla esitas 12.06.2018 Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava L.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 19.06.2018 teatas Tallinna Vangla, et L.U viidi 14.06.2018 karistust kandma Viru Vanglasse. Harju Maakohtu 19.06.2018 määrusega edastati KrMS § 28 lg 1 alusel Viru Maakohtule kinnipeetava L.U isiklik toimik ning tema kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. 1 Tallinna Vangla 17.05.2018 koostatud kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetav L.U tingimisi ennetähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta L.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, L.U ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav L.U, et tal tuleb ennast parandada. Vabanemise korral läheks ta elama aadressile xxxx, mille näol on tegemist ühiselamuga. Vabanedes läheks ta kohe tööle ehitusfirmasse. L.U lisab, et praegusel momendil ta ei tea kas teda oodatakse seal. Tal on siseviimistleja-plaatija eriala. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu L.U ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. L.U on vangistuse jooksul käitunud õiguskuulekalt. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul ning tema käitumine vangistuses on olnud korrektne. Kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal on küll oluliseks, kuid mitte ainsaks otsustavaks tingimuseks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega küsimuse lahendamisel. Käesoleval ajal ei saa kohus kinnipeetava iseloomustuse põhjal asuda seisukohale, et L.U vabanemisjärgsed elutingimused soodustaksid tema seaduskuulekust vabaduses. Kinnipeetava iseloomustusest saab teha järelduse, isikul puudub kindel vabanemisjärgne elukoht. Kohtuistungil avaldas L.U, et ta asuks vabanemisjärgselt elama ühiselamusse, mis asub aadressil xxxx, kuid kohtule ei ole teada, kas isikule ka reaalselt kõnealusele aadressile elukoht tagatakse. Ka ei nähtu vangla materjalidest, et isikul oleks olemas vabanemisjärgne garanteeritud töökoht. Lisaks on vangla andmetel isikul suures summas võlgnevusi (võlgnevusi 5577,33 eurot ning vabanemisfondis 24,14 eurot). Ka kriminaalhooldusametnikul puuduvad andmed selle kohta, et keegi oleks valmis ja võimeline L.U majanduslikult toetama. Järelikult ei saa kohus kuidagi asuda seisukohale, et isiku majanduslik olukord peale vabanemist võiks olla hea. Kohus leiab, et L.U tingimisi enne tähtaega vabastamine oleks võimalik juhul, kui tema poolt toime pandavate kuritegude toimepanemise risk oleks minimaalne, missugusele järeldusele aga hoolimata L.U positiivselt iseloomustavatest andmetest kohus jõuda ei saa. L.U näol on tegemist korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga. Korduvkaristatus kinnitab, et isik ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid. Kinnipeetavat on varasemalt juba üritatud õiguskuulekale teele suunata (reaalne vangistus ning käitumiskontrollile allutamine), kuid süüdlane ei ole talle mõistetud karistustest õigeid järeldusi teinud ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. Väärib tähelepanu, et reaalset vanglakaristust kannab isik juba kolmandat korda ning ka varasem tingimuslik karistus ei avaldanud isikule soovitud mõju, sest selle asemel, et täita nõuetekohaselt käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid, võttis L.U vastu otsuse, et ta ei 2 ilmu üldse registreerimisele, lahkub elukohast kriminaalhooldajat teavitamata ega anna ka oma uuest elukohast teada. Eeltoodu viitab isiku ükskõiksele suhtumisele kriminaalhooldusesse kui ka temale varasemalt mõistetud karistustesse. Kuivõrd isik on kõik kuriteod pannud toime alkoholijoobes, siis soodustab uute kuritegude toimepanemist tema puhul ka alkoholi tarvitamine. Kohus tõdeb, et isik on senise karistuse kandmise ajal ennast hästi ülal pidanud, kuid kohtul puudub kinnipeetava varasemat elukäiku ja toime pandud kuritegusid arvesse võttes usaldus, et L.U on ennast nüüdseks piisavalt parandanud ning oma mõttemaailma õiguskuulekuse suunas korrigeerinud selliselt, et vabaduses ilma kuritegusid toime panemata hakkama saada. Kui hinnata kinnipeetava vabanemisjärgseid elutingimusi, siis midagi sellist, mis tema vabastamise kasuks räägiks, ei saa täheldada samuti. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu L.U vabastamisega tingimisi enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 3