Samuti tunnistati M.H süüdi
järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati M.H-le mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust.
alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.10.-22.10.2010 ja 24.05.-26.05.2011 ning lõplikuks karistuseks mõisteti M.H-le 2 aastat 3 kuud 25 päeva vangistust. Karistusaja algus oli 12.12.2011 ja lõpp on 06.04.
lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid ning lisakohustusi tulenevalt
Maakohtu põhjendused olid järgnevad. 2.
lg 1 nimetatud nõuded ja täiendavalt nõuded
Kohus leidis, et
M.H allutamine karistusjärgsele käitumiskontrollile võib aidata kaasa tema taasühiskonnastumisele, sest vangla esitatud materjalidest nähtub, et kinnipeetav on harjunud elama ema kulul ning kuritegusid pani toime, et hankida raha sõltuvusainete soetamiseks. Isiku eelnev käitumismuster viitab sellele, et isik vajab juhtimist ja suunamist, et käituda õiguskuulekalt. Eeltoodule tuginedes oli kohus seisukohal, et M.H suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli.
lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et M.H vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna M.H on korduvalt varem karistatud, siis on tal olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Väärib märkimist, et M.H kannab teist reaalset vangistust. Samuti seab kahtluse alla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise asjaolu, et M.H on varem vabastatud tingimisi enne tähtaega, kuid määruskaebuse esitaja on katseajal toime pannud uusi õigusrikkumisi. Käitumissoovi muutuste nõrkus tuleb välja ka vangla iseloomustusest, mille kohaselt M.H mõistab, et on reegleid, mida tuleb järgida, saab aru tagajärgedest, kuid sellele vaatamata on korduvalt kriminaalkorras karistatud. M.H on oma otsustes impulsiivne ning kordab tehtud vigu. Eeltoodust nähtub, et M.H suhtes varasemalt rakendatud karistused ei ole oma eesmärki edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest - täitnud. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest, ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada. 6.2. M.H on seisukohal, et teda on karistatud ühe kuriteo eest kaks korda. Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks selgitada, et KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus
§-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. Tulenevalt
kohaldab kohus isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt
sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Karistusjärgse käitumiskontrolli meede täidab üksnes preventiivseid eesmärke ega sõltu isiku süüst, seega ei ole tegemist uue karistusega toimepandud kuriteo eest, vaid tegemist on täiendava kohustusega. Karistusjärgse käitumiskontrolli aluseks on hinnang, et süüdimõistetu vajab abi sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimiseks. 1 M.H puhul on
M.H on tulenevalt karistusregistri õiendile karistatud 12.12.2011 otsusega 2 aasta 4 kuu pikkuse vangistusega, millega on täidetud
lg 1 p 1 eeldus, mis tuleb tal ära kanda täies ulatuses.
lg 1 p 2 kohaselt on M.H enne 12.12.2011 süüdimõistvat otsust 30.01.2006 karistatud vangistusega 2 aastat, st et ka punktis 2 toodud nõuded on täidetud. M.H on karistusregistri õiendi kohaselt karistatud kriminaalkorras neljal korral, väärtegude eest 24 korral. Nii Viru Vangla kui prokurör ei toeta M.H tingimisi ennetähtaega vabastamist seoses korduva kuriteo toimepanemise kõrge tõenäosusega, karistuse kandmise ajal on toime pandud distsiplinaarrikkumine. Ringkonnakohus nõustub prokuröriga, et kinnipeetava allutamine karistusjärgsele käitumiskontrollile võib kaasa aidata M.H taasühiskonnastumisele, sest kinnipeetav on harjunud elama ema kulul, kuritegusid on toime pannud raha hankimise eesmärgil sõltuvusainete soetamiseks. Samuti räägib karistusjärgse käitumiskontrolli kasuks asjaolu, et -3- kuigi M.H saab aru, et ühiskonnas kehtivad reeglid, neid tuleb jälgida ning nende rikkumine toob kaasa raskeid tagajärgi, ei suuda kinnipeetav ennast käesolevatele reeglitele allutada, teeb impulsiivseid otsuseid ning kordab tehtuid vigu. Lisaks on oluline, et M.H puudub majandusliku toimetuleku oskus, ta ei ole kunagi ametlikult töötanud, tal puudub tööharjumus. M.H ei ole garanteeritud töökohta vabanemisel. Tulenevalt eeltoodule on täidetud
6.3.
lg 3 kohaselt võib karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määrata kaksteist kuud kuni kolm aastat. Viru Maakohus on 17.10.2013 määrusega määranud karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaga 2 aastat alates isiku tähtaegsest vanglast vabastamisest 07.04.
lg 2 p 2 ja p 4 alusel käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning asuma tööle või õppima või võtma end töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist. Kohus peab vajalikuks märkida, et kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lõikes 2 sätestatule.
kohaselt kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. 6.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.